Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2) -

-

tema, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid veebruaris 2022. a, mitte hiljem kui 17.02.2022. a, X linnas X asuva eramaja teisel korrusel lõi tahtlikult enda elukaaslast N. V t kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt ühel korral rusikaga peapiirkonda. Oma eelpool nimetatud käitumisega tekitas C-R. P N. V ele tahtlikult füüsilist valu ja hematoomid näo piirkonnas; tema, olles isik, kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, 18.03.2022. a ajavahemikul kell 20.00–20.30 X linnas X asuva eramaja teisel korrusel asuvas koridoris lõi tahtlikult enda elukaaslast N. V t, kelle süles oli X-kuune laps, rusikaga kahel korral näkku parema põsesarna piirkonda. Pärast seda võttis C-R. P kahe käega N. V e õlgadest eestpoolt kinni ja hakkas N. V t, kellel oli X-kuune laps süles, selg ees teiselt korruselt esimesele korrusele viiva trepi juurde tõukama, öeldes samal ajal N. V ele, et lükkab N. V e trepist alla. N. V tundis hirmu, et C-R. P võib tema koos lapsega trepist alla lükata, sest C-R. P tõukas teda samal ajal trepi suunas ja on olnud korduvalt vägivaldne. N. V hoidis ühe käega enda süles olevat last ja teise käega osutas C-R. Ple füüsilist vastupanu. Kui C-R. P oli N. V e koos N. V e süles oleva lapsega trepi otsa juurde ära tõuganud, lõpetas C-R. P oma tegevuse ning lahkus sündmuskohalt. Oma käitumisega tekitas C-R. P N. V ele tahtlikult füüsilist valu ja tervisekahjustusi (naha pindmise vigastuse) näo- ja parema käe piirkonnas.

2 (4)

Seega, C-R. P, tahtliku tegevusega, s.o teisele inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3) Kohtulik arutamine toimus 2. novembril ja 15. novembril. 22.11.2023. a edastas prokurör kohtule kannatanu N. V e allkirjastatud nõusoleku vahendusmenetluse kohaldamiseks ning istungil kinnitas oma nõusolekut süüdistatav C-R. P. Kohtu ettepanekut vahendusmenetluse kohaldamiseks toetasid samuti prokurör kui ka kaitsja. 4) Pärnu Maakohtu 22.11.2023. a määrusega määrati kriminaalasjas nr 1-23-4702 alustada vahendusmenetlust ning saata süüdistatav C-R. P ja kannatanu N. V nende nõusolekul vahendusmenetlusse eesmärgiga saavutada kokkulepe kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. 5) 2.1.2024. a edastas vahendaja Pärnu Maakohtule aruande ning vahenduskokkuleppe, mille kohaselt on kannatanu N. V ja süüdistatav C-R. P nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lepivad kokku kahjude heastamises. Kokkuleppe kohaselt pöördub C-R. P Pärnu Haiglasse ja osaleb programmis AHR ehk alkoholitarvitamise häire ravil. 6) Kohus leidis, et vahendusmenetluse rakendamine on põhjendatud. Vastavalt KrMS §

203 lg 1 kohaselt võib prokuratuur või kohus KrMS § 2031 lõikes 1 sätestatud alustel saata kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu vahendusmenetlusse eesmärgiga saavutada kokkulepe kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. 7) Nii süüdistatav kui ka kannatanu on tutvunud KrMS § 2031 lg-s 5 sätestatuga ja on teadlikud kriminaalmenetlus uuendamisest juhul, kui C-R. P ei täida talle kohtu poolt pandud vahenduskokkuleppe kohustuslikke tingimusi. Osapooltele on tutvustatud ka KrMS § 2032 lgs 5 sätetatut ja nad on teadlikud vahenduskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, s.h vahendaja õigusest nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. Kannatanu on andnud nõusoleku teavitada vahendajat C-R. P poolt vahenduskokkuleppe tingimuste rikkumisest. 8) Sotsiaalkindlustusameti 2.1.2024. a vahenduse käiku kirjeldavast aruandest selgub, et süüdistatav ja kannatanu on lahku kolinud ja suhtlevad lapse kasvatamise osas. Mõlemad osapooled väljendasid oma mõtteid ja tundeid. Vahendaja hinnangul oli näha, et osapooltele on koos olla ja rääkida väga ebamugav ja raske. Aga olukord on stabiilne, vägivalda ei ole. Nii CR. P kui ka N. V selgitasid, et mõistavad vahendusmenetluse olemust ning see on nende jaoks vabatahtlik. C-R. P nõustus kannatanu N. V e esitatud tingimuse, alkoholitarvitamise vastases ravis osalemisega. 9) KrMS § 2031 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga kokku leppinud kuriteoga tekitatud kahju heastamises KrMS § 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole lubatud: 1) karistusseadustiku §-des 1331, 1332, 134, 138–139, 1411 ja 143 nimetatud kuritegudes ning §-s 144 nimetatud kuriteos, kui kannatanu on noorem kui kaheksateistaastane; 2) täisealise poolt alla neljateistaastase kannatanu vastu toimepandud kuritegudes; 3) kui kuriteo tagajärjeks oli inimese surm; 4) inimsusevastastes ja rahvusvahelise julgeoleku vastastes, riigivastastes, ametialastes, üldohtlikes ning õigusemõistmise vastastes kuritegudes. 10) KrMS 2031 lg 2 kohaselt lahendab kohtunik prokuratuuri taotluse ainuisikuliselt määrusega.

3 (4)

11) KrMS § 2031 lg 3 kohaselt paneb kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita KrMS § 2032 lõikes 3 sätestatud vahenduskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Kohustuse täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Määruse koopia saadetakse vahendajale. 12) Kohus leiab, et arvesse võttes 22.11.2023. a kohtuistungil avaldatud prokuratuuri, kaitsja ja süüdistatava seisukohti ning vahendusmenetluse aruannet on põhjendatud ja võimalik lõpetada kriminaalasjas menetlus KrMS § 2031 alusel kannatanu ja süüdistatava vahel, kuna nad on saavutanud kokkuleppe kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ning ühtlasi esinevad asjad ka teised KrMS § 2031 lg-s 1 sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks – kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille asjaolud on selged ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 13) Menetluse lõpetamine toimub 29.12.2023. a vahenduskokkuleppe tingimustel, s.t, C-R. P pöördub Pärnu Haiglasse ja osaleb alkoholitarvitamise häire ravil, programmis AHR. 14) Kriminaalasja menetlemisega seoses on C-R. P menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu kokku 1160,16 eurot, mille tasumise valmisolekut on C-R. P 22.11.2023. a istungil väljendanud. KrMS § 2031 lg-s 3 sätestatu kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna süüdistatava nõusolekul talle lisaks lepituskokkuleppe mõningate või kõigi tingimuste täitmisele ka kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud. Kohus jätab aga välja mõistetud menetluskulust osa, mis on tekkinud seoses kaitsja sõidu- ja sõidule kulutatud aja eest, summas 245,76, riigi kanda, kuivõrd nimetatud kulu ei ole vahetult tingitud kaitseülesande teostamisest C-R. P huvides vaid seondub riigi võimega riigi õigusabi osutamisel. 15) Kuivõrd süüdistatav on avaldanud nõusolekut menetluskulude tasumiseks, kohustab kohus teda käesoleva määruse tegemisest 6 kuu jooksul, s.o hiljemalt 3.07.2024. a tasuma menetluskulude katteks 914,40 eurot. 16) Eeltoodu alusel lõpetab kohus C-R. P suhtes käesolevas kriminaalasjas menetluse, kohustades teda KrMS § 2031 lg 3 alusel täitma 19.12.2023. a vahenduskokkuleppe tingimusi ning tasuma riigituludesse menetluskulu katteks 914,40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Nuut Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.