Harju Maakohtu 9. oktoobri 2023 määrus, millega tunnistati lubatavaks Kristjan Rieti suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu 22. mai 2023 otsuse täitmine Eesti Vabariigis
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Kristjan Rieti (ik 38108300287) kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kristjan Rieti kaitsja Valeriy Gimaevi määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 9. oktoobri 2023 määrus muutmata.
2.Määrata määruskaebemenetluses Kristjan Rietile osutatud riigi õigusabi eest Narva Esimesele Advokaadibüroole makstava tasu suuruseks 138 eurot, millele lisandub käibemaksuga 30,36 eurot.
3.KrMS § 187 lg 2 alusel jätta õigusabikulu Kristjan Rieti kanda. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Kristjan Rietile eraldi dokumendina.
MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
1-23-5194
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Justiitsministeerium edastas 4. septembril 2023 Harju Maakohtule menetlemiseks Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusametist saabunud tunnistuse Kristjan Rieti suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu 22. mai 2023 otsuse nr B 4391-23 tunnustamiseks ja K. Rieti karistuse kandmise jätkamiseks Eesti Vabariigis. Kohtuotsus jõustus
19.juunil 2023. Viidatud otsusega tunnistas Svea Apellatsioonikohus K. Rieti süüdi varguste ja valedokumendi kasutamise eest ning mõistis talle karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust.
2.Harju Maakohus tunnistas 9. oktoobri 2023 määrusega Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu 22. mai 2023 otsuse täitmise Eesti Vabariigis KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks ning määras, et K. Rietil tuleb Eestis ära kanda 1 aasta 9 kuud vangistust. Maakohus leidis, et täidetud on KrMS § 50835 lg-s 1 ja § 50838 lg-s 1 sätestatud tingimused ning kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ja piiravaid asjaolusid KrMS § 50839 mõttes ei esine. Täidetud on ka KrMS § 50836 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus: kohtule edastatud dokumentidest ja rahvastikuregistrist nähtuvalt on K. Riet Eesti Vabariigi kodanik, tema suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi kohtuotsus on jõustunud, ta saadetakse pärast vangistuse ärakandmist Rootsi Kuningriigist välja ja tal on keelatud Rootsi Kuningriiki siseneda 10 aasta jooksul. Seetõttu ei saa K. Riet karistuse kandmiselt vabanemisel jätkata senisel moel oma elu Rootsis, ka ei oleks tal võimalik seal peale vangistust resotsialiseeruda, sh asuda tööle või saada elukoht. Puudub igasugune alus arvata, et K. Riet saadetakse mujale (nt Soome Vabariiki), kuna tegemist on Eesti Vabariigi kodanikuga. Karistuse lõpuni kandmine Rootsis ei aitaks kaasa K. Rieti sotsiaalsele rehabilitatsioonile, sest Rootsis ennetähtaegsel vabanemisel või karistuse ärakandmisel saadetaks ta koheselt riigist välja ja talle kohaldataks sissesõidukeeldu. Seevastu karistuse kandmise jätkamine Eesti Vabariigi kinnipidamisasutuses aitab kaasa K. Rieti sotsiaalsele rehabiliteerimisele. Eesti vanglates on võimalik läbida erinevaid sotsiaalprogramme ja omandada haridust, mis aitavad K. Rietil peale vabanemist hõlpsamini just Eesti ühiskonda sulanduda. Määruskaebus
3.K. Rieti kaitsja V. Gimaev esitas 24. oktoobril 2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu 22. mai 2023 otsuse täitmise lubamatuks tunnistamist. Kaitsja märgib, et vaidlustab maakohtu määruse tervikuna. KrMS § 50835 lg 3 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks edastamine lubatud juhul, kui isikule on kohtuotsuse alusel mõistetud vabadusekaotuslik karistus ning süüdimõistetud isiku üleandmine karistuse kandmiseks teisele Euroopa Liidu liikmesriigile on vajalik isiku sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu poolt K. Rietile mõistetud vabadusekaotuslik karistus ei hõlbusta sotsiaalset rehabiliteerimist Eestis. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-71-15 punktis 13 asunud seisukohale, et välisriigi kohtuotsuse kodakondsuse ja alalise elukoha riigis täitmise põhjuseks on nii süüdimõistetu sotsiaalsete sidemete alalhoidmine kui
1-23-5194 ka tema taasühiskonnastamine, mille tingimused tulenevad konkreetse riigi kriminaaljustiits- ja hooldussüsteemi korraldusest. K. Rietil on sidemed Rootsiga. Tal puudub rahvastikuregistris registreeritud ja tegelik elukoht Eestis. Tal ei ole seost Eestiga, v.a. kodakondsus. Ta on mitu aastat elanud Rootsis ja ka ravib end seal. Ka tema pere on Rootsis. Eestis elas ta 10 aastat tagasi. Seega tuleb rehabiliteerimise hõlbustamise eesmärgil tunnistada Rootsi Kuningriigi otsuse täitmine lubamatuks. Rootsi Vangla- ja kriminaalhooldusameti 20. juuli 2023 otsuse kohaselt saadetakse tunnistus ja kohtuotsus Eestile pärast nimetatud otsuse jõustumist, kuid K. Rieti Rootsist väljasaatmine ei ole praeguse seisuga jõustunud. K. Riet vaidlustas Vangla- ja kriminaalhooldusameti 20. juuli 2023 otsuse ning Rootsi Kuningriigi Boråsi ringkonnakohus jättis K. Rieti kaebuse vanglakaristuse ülekandmise kohta 5. septembri 2023 otsusega rahuldamata. K. Riet on selle otsuse advokaadi vahendusel vaidlustanud. Lisaks on K. Rieti ennetähtaegne vabanemine Eestis välistatud. Tal ei ole Eestis elukohta, kuid elukoha olemasolu on Eestis ennetähtaegse vabastamise otsustamisel üks oluline tingimus. Riigikohus on asjas nr 1-09-14104 asunud seisukohale, et kriminaalhooldus ongi rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Seega on ka ennetähtaegse vabastamise eesmärk hõlbustada sotsiaalset rehabiliteerimist. Karistuse kandma asumisel Eestis on K. Rietil see takistatud, kuna käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega ei saa tema resotsialiseerumisele kaasa aidata. Määruskaebemenetlus ringkonnakohtus
4.Tallinna Ringkonnakohus määras 31. oktoobri 2023 määrusega kaitsja kaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Ühtlasi selgitas kohus, et määruskaebuse lahendamiseks taotleb kohus KrMS § 4899 lg 2 alusel Justiitsministeeriumi kaudu Rootsi Kuningriigilt lisateavet selle kohta, kas Rootsi Vangla- ja kriminaalhooldusameti 20. juuli 2023 otsus on jõustunud. Juhuks, kui otsus ei ole jõustunud, soovis ringkonnakohus teada, millisel alusel on taotlus Svea Apellatsioonikohtu 22. mai 2023 otsuse tunnustamiseks Eestile edastatud. Ringkonnakohus sai Rootsi Vangla- ja kriminaalhooldusametilt 27. novembril 2023 vastuse, milles kinnitatakse, et Rootsi Vangla- ja kriminaalhooldusameti 20. juuli 2023 otsus jõustus
13.novembril 2023, kuna Rootsi Ülemkohus ei võtnud apellatsiooni menetlusse. Tallinna Ringkonnakohus andis 27. novembri 2023 määrusega määruskaebemenetluse pooltele tähtaja kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 19. detsembrini 2023 ning teatas, et teeb lahendi teatavaks hiljemalt 8. jaanuaril 2023.
5.Kaitsja esitas oma kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu 22. mai 2023 otsuse tunnustamine ei ole lubatud, kuna K. Rieti vangistusest vabanemiseni on jäänud vähem kui 6 kuud. Kaitsja märgib, et KrMS § 50839 p 7 kohaselt ei ole kohtuotsuse tunnustamine või isikule mõistetud karistuse täideviimine lubatud, kui süüdimõistetud isikul on kohtuotsuse Eestisse saabumise hetkel jäänud karistusest kanda vähem kui kuus kuud. Rootsi Kuningriigi pädev
1-23-5194 asutus väljastas 2. juunil 2023 K. Rietile tõendi, millest nähtub, et K. Rieti ennetähtaegselt vabastamise päev saabub 31. märtsil 2024. Järelejäänud päevade väljal on kirjas, et 2. juuni 2023 seisuga oli K. Rietil kanda jäänud 212 päeva vangistust. Seega vabaneb K. Riet vangistusest 31. märtsil 2024 ehk vähem kui 4 kuu pärast. Kaitsja hinnangul raskendab K. Rieti taasühiskonnastamine Eestisse saabumisel oluliselt K. Rieti olukorda. K. Riet on Rootsi vanglas läbinud sotsiaalprogrammi "Kriminaalpoolus" ja PRISM-programmi ning käib tööl. Ka jätkub Rootsi vanglas K. Rieti ravi: ta käib füsioteraapias (on seljaoperatsiooni järjekorras). Tal on olnud neeruvähk, eemaldatud vasakpoolne neer ning ta peab olema arstliku kontrolli all. Seega ei ole otstarbekas K. Rieti lühikeseks perioodiks Eesti vanglasse üle viia. Tema üleviimine halvendab tema olukorda, tal jääb seljaravi ja füsioteraapias käimine pooleli. Ka võib saabuda tema seljaoperatsiooni aeg, kuid Eestisse saabudes võib tema operatsiooni teostamise aeg lükkuda teadmata ajaks edasi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Seoses kaitsja määruskaebusele esitatud kirjaliku seisukohaga märgib ringkonnakohus, et tulenevalt KrMS § 390 lg-st 2 on määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohtu ja määruskaebemenetluse poolte jaoks piirideks need väited ja taotlused, mis on esitatud määruskaebuses. Kaitsja seisukoht sisaldab aga täiesti uut argumenti, mis tugineb asjaoludele, mida määruskaebuses välja toodud ei ole. Määruskaebuse piirest väljuvaid seisukohti või taotlusi saaks kohus arvestada juhul, kui on põhjendatud, miks neid ei saanud esitada määruskaebuse esitamise ajal. Kaitsja seda teinud ei ole. Ka ei nähtu kaitsja esitatud väidetest ja seisukohale lisatud tõendist, et esitatud argument oleks muutunud aktuaalseks alles pärast määruskaebuse esitamist. Kaitsja väitel on K. Rietil jäänud karistust kanda alla kuue kuu, kuna tema vabanemise aeg on 31. märts 2024. Kaitsja esitas määruskaebuse 24. oktoobril 2023, juba siis oli 31. märtsini 2024 jäänud alla 6 kuu. Väide, et K. Rietil on vabanemiseni jäänud alla kuue kuu, põhineb dokumendil, mis pärineb 2. juunist 2023. Kuigi eelnevast tulenevalt jääb esitatud väide määruskaebuse piirest välja ja ringkonnakohus seda ei arvesta, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks juhtida kaitsja tähelepanu ka sellele, et KrMS § 50839 p 7 järgi ei ole kohtuotsuse tunnustamine või isikule mõistetud karistuse täideviimine lubatud, kui süüdimõistetud isikul on kohtuotsuse Eestisse saabumise hetkel jäänud karistusest kanda vähem kui kuus kuud.
Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
8.Määruskaebuses tuuakse välja, et KrMS § 50835 lg 3 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks edastamine lubatud juhul, kui süüdimõistetud isiku üleandmine karistuse kandmiseks teisele Euroopa Liidu liikmesriigile on vajalik isiku sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Maakohus on määruses selgitanud, miks ta leiab, et K. Rieti üleandmine karistuse kandmiseks Eestile aitab kaasa K. Rieti sotsiaalsele rehabiliteerimisele. Nimelt saadetakse K. Riet kohtuotsuse kohaselt Rootsis ennetähtaegsel vabanemisel või karistuse ärakandmisel koheselt riigist välja ja talle kohaldatakse sissesõidukeeldu. Seevastu karistuse kandmise jätkamisel
1-23-5194 Eestis on K. Rietil võimalik läbida erinevaid sotsiaalprogramme ja omandada haridust, mis aitavad K. Rietil peale vabanemist hõlpsamini sulanduda just Eesti ühiskonda.
9.Kaitsja vaidleb sellele vastu argumendiga, et K. Rieti Rootsist väljasaatmise otsus polejõustunud ning K. Rietil on sidemed Rootsiga, samas Eestiga ei ole tal muud seost kui kodakondsus. 9.1 Väites, et K. Rieti Rootsist väljasaatmise otsus pole jõustunud, viitab kaitsja Rootsi Vangla- ja kriminaalhooldusameti 20. juuli 2023 otsusele, mille K. Riet on vaidlustanud. Vangla- ja kriminaalhooldusameti 20. juuli 2023 otsus ei ole K. Rieti väljasaatmise otsus, vaid otsus taotleda Eestilt Rootsi kohtuotsuse tunnustamist. K. Rieti Rootsist väljasaatmine otsustati Svea Apellatsioonikohtu 22. mai 2023 otsusega. Ringkonnakohtu hinnangul vääris kaitsja väide, et Rootsi Vangla- ja kriminaalhooldusameti 20. juuli 2023 otsus pole jõustunud, tähelepanu teisel põhjusel – kohtul tekkis küsimus, kas Rootsil on alust taotleda otsuse tunnustamist, kui otsus taotleda pole jõustunud. Rootsi Vanglaja kriminaalhooldusameti 20. juuli 2023 otsuses endaski on märgitud, et Rootsi Vangla- ja kriminaalhooldusamet saadab tunnistuse ja kohtuotsuse Eestile pärast viidatud 20. juuli 2023 otsuse jõustumist. Saamaks selgust, kas see otsus on jõustunud ning kui ei, siis millisel alusel edastati otsus Eestile tunnustamiseks, küsis ringkonnakohus Rootsilt lisateavet. Saadud vastusest selgus, et kõnealune otsus jõustus 13. novembril 2023, st küsimus, kas Eestil on üldse alust saadud taotlust menetleda, on ära langenud.
9.2 Kuigi praeguseks on jõustunud ka Rootsi Vangla- ja kriminaalhooldusameti 20. juuli 2023 otsus, mida kaitsja pidas ekslikult väljasaatmise otsuseks, oli otsus K. Rieti väljasaatmise kohta jõustunud juba varem. Nagu märgitud, on K. Rieti Rootsist väljasaatmine otsustatud Svea Apellatsioonikohtu 22. mai 2023 otsusega, mis jõustus Eestile edastatud tunnistuse kohaselt
19.juunil 2023. Kuna väljasaatmise otsus oli jõustunud, on õige maakohtu seisukoht, et kuna pärast vangistuse ärakandmist saadetaks K. Riet nagunii Rootsi Kuningriigist välja ja ta ei tohi 10 aasta jooksul Rootsi Kuningriiki siseneda, ei saa K. Riet karistuse kandmiselt vabanemisel jätkata senisel moel oma elu Rootsis. Sellest tulenevalt ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust ka määruskaebuse väide, et K. Rieti elu on seotud Rootsiga ning Eestiga pole tal muid seosesid peale kodakondsuse. Eluks Eestis saab teda ette valmistada just Eesti kinnipidamisasutuses.
10.Kuivõrd jõustunud on nii K. Rieti väljasaatmise otsus kui ka otsus, millega otsustati edastada Eestile K. Rieti suhtes tehtud koostatud tunnistus ja Svea Apellatsioonikohtu 22. mai 2023 otsus, siis mingeid asjaolusid, mis takistaksid kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist Eestis, ringkonnakohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning K. Rieti kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
11.Kaitsja on esitanud taotlused osutatud õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Ühe taotluse kohaselt on tehtud toimingute maht 1 tund 20 minutit ning sellele vastava tasu suurus
1-23-5194 96 eurot, millele lisandub käibemaks 19,20 eurot. Teise taotluse kohaselt on tehtud toimingute maht 35 minutit ja selle vastava tasu suurus 42 eurot, millele lisandub käibemaks 8,40 eurot. Taotletava tasu suurus kokku on seega 138 eurot, millele lisandub käibemaks 27,60 eurot. Ringkonnakohtul pole alust kahelda kaitsja märgitud ajakulus. Ka vastavad taotletud tasud justiitsministri määrusega „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatud tingimustele, mistõttu on kaitsja taotlused põhjendatud. Tasu suurust tuleb aga suurendada 2024. aastast tõusnud käibemaksumäära tõusu tõttu. Kuivõrd 2024. aastal on käibemaksumäär 22%, on kaitsja taotletud 138 euro suurusele tasule lisanduva käibemaksu suurus 30,36 eurot. Kokku on tasu suurus seega 168,36 eurot. Kuna ringkonnakohus ei rahuldanud määruskaebust, jääb määruskaebemenetluse kulu KrMS § 187 lg 2 alusel K. Rieti kanda.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.