lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-23-3597/13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-23-3597/13
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1115
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-23-3597/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.06.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

12. detsember 2023

Kohtuasja number

1-23-3597

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm

Kohtuasi

süüdimõistetu Aleksandr Apti (isikukood 38709082243) vangistuse täitmisele pööramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. novembri 2023 määrus

Määruskaebuse esitaja

Aleksandr Apt

Teised määruskaebemenetluse pooled

Tallinna Vangla

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 20. novembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on vangla).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Viru Maakohtu 29. juuni 2023 otsusega tunnistati Aleksandr Apt süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 ning § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi. Teda karistati liitkaristusena 1-aastase vangistusega, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus 3 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti see vangistus tingimisi 18kuulise katseajaga täitmisele pööramata, A. Apt allutati katseajaks käitumiskontrollile ja tal keelati alkoholi tarvitamine. Kohtuotsus jõustus 15. juulil 2023.
2.9. novembril 2023 esitas Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata A. Apti vangistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks olid järgmised asjaolud: 16. oktoobril 2023 sai politsei väljakutse XXX , mille käigus mõõdeti A. Apti alkoholijoovet ning selle tulemus oli positiivne;
26.oktoobril 2023 kell 21.13 registreeriti politseiinfosüsteemis juhtum selle kohta, et XXX ei lase A. Apti elukaaslane alkoholijoobes A. Apti tuppa.

Vaidlustatud kohtumäärus

3.Viru Maakohus rahuldas 20. novembri 2023 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pööras A. Apti vangistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. A. Apt rikkus alkoholi tarvitamise keeldu 16. oktoobril 2023, kui tema väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisalduseks 1,01 mg/l. 24. oktoobri 2023 seletuses kirjutas A. Apt, et tähistas
16.oktoobril 2023 oma tütre sünnipäeva ning jõi 250 g viina, ta kahetseb tegu ja ei hakka enam jooma, kuna tema elukaaslane on rase. Siiski registreeriti 26. oktoobril 2023 politseis juhtum selle kohta, et elukaaslane ei lasknud alkoholijoobes A. Apti tuppa. A. Apt viitas ühes oma kirjalikus selgituses sellele, et ta on kodeeritud. Seega on A. Apt läbinud alkoholivastase ravi, kuid on sellele vaatamata jätkanud alkoholi tarvitamist. Ka enne neid juhtumeid oli A. Apt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, mille eest talle tehti kaks kirjalikku hoiatust. Kuigi praegune erakorraline ettekanne on A. Apti suhtes esmakordne, ei ole kohtul veendumust, et edaspidi ta enam alkoholi tarvitamise keeldu ei riku. Kuna A. Apt on kuritarvitanud kohtu usaldust, ta ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö tegemise vastu, ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt ning kohus ei näe, et ta oleks võimeline ja motiveeritud muutma oma käitumist paremuse poole, siis ei ole põhjendatud kriminaalhooldust tema suhtes jätkata, vaid ta tuleb vanglasse saata. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas A. Apt kaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Ta tunnetab oma alkoholi ja psühhoaktiivsete ainete sõltuvuse tõsidust. Maikuus proovis ta iseseisvalt oma probleemiga hakkama saada, kuid kahjuks see ei õnnestunud tal, vaid probleem üksnes süvenes. Ka varasem vangistus ei aidanud. Ta palub võimalust minna vangistuse asemel sõltuvusravile ja saada oma elu korda. Tal on tugev motivatsioon, ta on pere ainus toitja ja tema vabaabielu-naine on 15 nädalat rase. Määruskaebuse juurde on lisatud A. Apti tööandja iseloomustus tema kohta ning tõend tema naise raseduse kohta. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist käitumiskontrolli ajal tervikuna.
6.A. Apt rikkus 16. ja 26. oktoobril 2023 alkoholi tarvitamise keeldu. Tegemist oli tahtlike rikkumistega ning mõjuvaid põhjuseid A. Aptil keelu rikkumistele ei olnud. Lisaks on A. Apt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu 24. juulil ja 25. augustil 2023, mille eest on kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatanud. Maakohus leidis, et A. Apti kriminaalhooldust ei ole võimalik jätkata ja ta tuleb vanglasse saata, kuid A. Apt palub võimalust minna vangla asemel sõltuvusravile. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Apt tuleb saata vanglasse ja seda järgmistel põhjustel.
7.A. Apti kriminaalhooldus algas alles 15. juulil 2023. Võrdlemisi vähese ajaga on ta rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu tervelt neli korda. Esimene rikkumine leidis aset vaid ligikaudu nädal pärast kriminaalhoolduse algust. Kuigi kriminaalhooldaja reageeris sellele rikkumisele kirjaliku hoiatamisega, ei mõjutanud see A. Apti edasisest alkoholi tarvitamisest hoiduma. Sellist mõju ei olnud ka kriminaalhooldusametniku teisel hoiatamisel. Kuigi kolmanda rikkumise järel lubas A. Apt, et enam ta alkoholi ei tarvita, ei pidanud ta oma lubadusest kinni. Vaid kümme päeva hiljem oli ta jällegi joobes. Neil asjaoludel on kõigiti põhjust arvata, et A. Aptil on alkoholi tarvitamisega 2(3)

tõsised probleemid ja ta ei suuda selle tarvitamisest hoiduda. Ka A. Apt ise tunnistab määruskaebuses, et tema alkoholiprobleem on tõsine. Ka praeguse katseaja aluseks olevate kuritegude toimepanemise ajal oli A. Apt alkoholi tarvitanud ning muu hulgas varastas ta alkoholi. Kui A. Apt jätkab alkoholi tarvitamist, võib ta lisaks alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele panna toime ka uued kuriteod. Katseaja pikendamisega tema alkoholi tarvitamise riski maandada ei saa. Alkoholismi ravi eeldaks seda, et A. Apt on motiveeritud oma probleemist jagu saama. Paraku ei pruugi A. Aptil sellist motivatsiooni olla. Tema enda väited on paljasõnalised ja neis on alust kahelda. Oma alkoholiprobleemi pidanuks ta mõistma juba varem ning selle probleemiga tegelema. Väidetavalt ta siiski käis ennast „kodeerimas“, kuid selleski ei olnud abi. „Kodeerimine“ on teaduslikult tõestamata meetod ja ilmselt sõltub selle edukus suuresti inimese enda motivatsioonist sõltuvusaine tarvitamisest hoiduda. Seetõttu võib eeldada, et A. Aptil piisavat motivatsiooni ei ole. Niisiis ei ole tõenäoliselt abi ka A. Apti allutamisest sõltuvusravile. Eeltoodut silmas pidades ongi A. Apti vanglasse saatmine praegusel juhul kõige sobivam lahendus muu hulgas seetõttu, et ta viibib mõnda aega alkoholist eemal.

8.Oma kaebuses viitab A. Apt ka sellele, et ta on pere ainus toitja ja tema naine on rase. Naise rasedus ei pannud teda aga varem alkoholist hoiduma ning seetõttu on alust kahelda, et see motiveerib teda nüüdki. Ka pere ainsaks toitjaks olemine ei muuda vangistuse täitmisele pööramist põhjendamatuks, kuna seda pidanuks A. Apt arvestama juba varem. Kui A. Apti pere satub tema vangistuse kandmisele asumisel raskesse majanduslikku olukorda, siis on tema pereliikmetel võimalik pöörduda abi saamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse poole – Eesti on sotsiaalriik.
9.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 pst 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 20. novembri 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.