lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-23-6499/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 14.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-23-6499/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
14.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
990
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-23-6499

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2023, Tallinn, kirjalik menetlus

Alustamata kriminaalasja number

1-23-6499 (23700000032)

Kohtunik

Inna Ombler

Kriminaalasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 19. oktoobri 2023. a juhtiv riigiprokuröri määruse vaidlustamiseks

Õigusabi taotleja

X (ik XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik

1.Tallinna Ringkonnakohus registreeris 6., 9. ja 10. novembril 2023. a X taotlused riigi õigusabi korras esindaja määramiseks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri 19. oktoobri 2023. a määrust, millega jäeti tema kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamises rahuldamata.
2.15. ja 22. septembril 2023 registreeriti Riigiprokuratuuris X kuriteokaebus ja selle täiendus, milles taotleti kriminaalmenetluse alustamist kohtunike Y ja Q suhtes seoses kohtuasjas nr X-XXXXXXX väidetavalt sooritatud rikkumistega. Kohtunik Y on kaebuse esitaja hinnangul pannud toime KarS §-s 316 sätestatud kuriteo ja tema määrused rikuvad süstemaatiliselt kaebaja inimõiguseid. Kohtunik Q on pannud toime KarS §-des 311 ja 316 toodud kuriteod ja rikkunud erinevaid EIÕK artikleid ning seeläbi pannud toime KarS §-s 89 nimetatud kuriteo (inimsusevastase kuriteo).

1(3)

3.21. septembril 2023 koostas Riigiprokuratuuri abiprokurör Janar Pilve kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate kuriteotunnuste puudumise tõttu.
4.4. oktoobril 2023 vaidlustas X kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate Riigiprokuratuuris, leides, et see on ebaseaduslik ja põhjendamatu.
5.Riigiprokuratuuri 19. oktoobri 2023. a määrusega jättis juhtiv riigiprokurör X kaebuse rahuldamata leides kokkuvõtvalt, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli põhjendatud ja seaduslik ega kuulu tühistamisele. Juhtiv riigiprokurör märkis, et X kuriteokaebuses ei ole esmakordne. Kaebajale on eelnevalt korduvalt Riigiprokuratuuri poolt (18.07.2022, 24.05.2022 ja 25.08.2022) selgitatud, et Q ja Y tegevuses seoses kriminaalasjaga nr X-XX-XXXXX ei esine kuritegude toimepanemisele viitavaid tunnuseid. Ka käesolevalt ei ole X poolt välja toodud asjaolusid, mis viitaksid kohtunike kuritegelikule tegevusele. Süüdi tunnistamisel tõenditele antud hinnangut ei ole alust pidada ebaseadusliku kohtulahendi tegemiseks. See, et X ei nõustu süüdimõistva kohtuotsusega, ei tähenda, et kohtunikud on toime pannud KarS §-s 311 sätestatud süüteo. Kaebaja väited, et kohtunik Q tegevus vastab KarS § 316 tunnustele, sest kohtunik on kõrvaldanud ekspertiisiaktist väited kannatanule tekitatud vigastuste ja nende tekkemehhanismi kohta, ei leidnud tõendamist. Samuti ilmne asjast, et Q ja Y tegevuses esineks KarS §-s 89 sätestatud süüteo tunnused. Väited sellise süüteo toimepanemise kohta on oletuslikku laadi ega ühti antud paragrahvi mõtte ja olemusega. Kaebajalt ei ole ka vabadust võetud alusetult. Juhtiv riigiprokurör märkis, et X kuriteokaebuse näol on tegemist järjekordse katsega vaidlustada oma süüdimõistvat kohtuotsust menetlusega puutumust omanud isikute tegevuse vaidlustamise kaudu. Kaebaja ei ole varem ega ka praegu esitanud ühtki asjakohast argumenteeritud väidet, mis isegi teoorias võiks viidata prokuröri või kohtuniku kuriteole. Kaebaja tsiteerib vaid erinevaid KarS-i sätteid, mõistmata nende sisu ja rakendusala.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama (RÕS § 12-14). Ringkonnakohtule esitatud majandusliku seisundi teatiste kohaselt kannab X hetkel vangistust ning sissetulek tal puudub. Tal on mitmeid võlgnevusi, kuid pangaarved ja muu vara puuduvad. Seega saab asuda seisukohale, et X on maksejõuetu RÕS § 6 lg 1 tähenduses. Õigusabi taotleja maksejõuetus ei garanteeri veel õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

2(3)

7.Juhtiv riigiprokuröri 19. oktoobri 2023. a määrusest nähtuvalt ei sedastatud kuriteokaebuses ja sellele järgnevas kaebuses väljatoodus selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada kohtunike Q ja Y käitumises kuriteotunnuseid X kohtuasja nr X-XX-XXXXX menetlemisel. Kohtuasjas nr XXX-XXXXX, milles X KarS § 113 alusel süüdi tunnistati ja talle pikaajaline vangistus mõisteti, on kohtuotsus jõustunud aastaid tagasi (9. juunil 2014. a). Seega on X kaebevõimalused seoses viidatud kohtumenetlusega ammendunud. Kokkuvõtvalt pidasid kõik kohtuinstantsid maakohtu otsust ja kohtumenetlust õiguspäraseks ja seaduslikuks. Seoses ekspertiisiaktiga tuleb märkida, et X ei saa otsustada selle üle, kas kohus on tõendite hindamisel eksinud. Selline pädevus on kõrgema astme kohtutel. X on korduvalt pöördunud Riigikohtu poole taotlemaks jõustunud kohtuotsuse vaidlustamiseks riigi õigusabi, et esitada teistmisavaldus. Riigikohus on riigi õigusabi andmisest keeldunud. Ka praegu nähtub X riigi õigusabi taotluste sisust, et tema eesmärk on saavutada kohtuasja ümber vaatamist. Kaebuses toodud asjaolude vaidlustamise võimalus on aga ammendunud lõpplahendi jõustumisega ning Riigikohtu poolt teistmisavalduse esitamiseks riigi õigusabi andmisest keeldumisega. Juhtiv riigiprokurör on seega õigesti märkinud, et tegelikult soovib X taas vaidlustada jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust ning puuduvad asjakohaseid argumendid, mis võiksid viidata kohtunike tegevuses kuriteo tunnustele. Juhtiv riigiprokurör on põhjendatult viidanud sellelegi tõigale, et X sarnaseid kaebusi on juba eelnevalt korduvalt lahendatud. Kuigi nende kaebuste lahendamisel on jõutud järeldusele, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus, jätkab X samasisuliste kaebuste esitamist. Xle on juhtiv riigiprokurör selgi korral selgitanud nõustumisväärselt, miks ei esine kohtunike tegevuses ühegi KarS-s sätestatud kuriteokooseisu tunnuseid ehk puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks.
8.Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus, et Xl oleks edulootust Riigiprokuratuuri 19. oktoobri 2023. a määruse vaidlustamiseks. Seega puudub alus riigi õigusabi andmiseks.
9.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X taotlused riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.