lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-7326/108

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-7326/108
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
17.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
959
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-7326/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.10.20191-19-7326/87Tartu Maakohus Tartu kohtumaja30.08.20221-19-7326/94Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.10.20221-19-7326/104Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.09.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Ringkonnakohus 17. oktoober 2023 1-19-7326 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Janek Schneideri (38209162765) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu 27. septembri 2023. a määrus Vandeadvokaat Raiko Paas Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Kristiina Erte

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 27. septembri 2023. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Janek Schneider tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2019 otsusega Karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 2 p-de 1, 2, 4, 5, § 255 lg 1 järgi. Teda karistati 7-aastase vangistusega, mida ta kannab alates 31. jaanuarist 2019. Karistuse lõpptähtaeg saabub 31. jaanuaril 2026.
2.Vangla esitas materjalid J. Schneideri tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega, ent ei soosi seda. Prokuratuur nõustub vanglaga. J. Schneider soovib vabaneda ning tema püüdlusi toetab kaitsja R. Paas.
3.Maakohus jättis J. Schneideri tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valvega vabastamata. Kohus tuvastas formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 1 järgi. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. Vangistuse eesmärk on saavutatud siis, kui kinnipeetavast tingitud retsidiivsusoht on väike. J. Schneiderit on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust, ta kannab viiendat vangistust. Eeltoodu näitab, et tegemist on ohtliku ja kõrge retsidiivsusriskiga kinnipeetavaga. J. Schneider pole varasematest karistustest järeldusi teinud. Eelmise kuriteo pani ta toime katseajal kuuludes kuritegelikku ühendusse, mis tegutses aastaid nii Soomes kui ka Eestis ja pani toime väljapressimisi.
4.J. Schneideril puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta töötab kahel ametikohal, lõpetas
8.klassi ja omandab põhiharidust, osales sotsiaalprogrammis ja erinevates vestlustes. Ta soovib asuda elama Põlvasse ning tal on toetavad lähedased. Need positiivsed asjaolud ei anna alust J. Schneideri vabastamiseks. J. Schneideri tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikuid ning side nendega ei pruukinud katkeda vangistuse ajal. Isik kuulus kuritegelikku ühendusse, mis sellist riski suurendab.
5.Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht, samas puudub tal isikut tõendav dokument, mistõttu ei ole ametlikult tööle asumine võimalik. J. Schneideril on märkimisväärsed võlanõuded, mis võivad viia hõlptulu otsimise vajaduseni. Kriminaalhooldaja hinnangul ei näe kinnipeetav vajadust tööl käia, sest sissetulekut on võimalik teenida ka ebaseaduslikult. Isikut tõendava dokumendi puudumise tõttu ei saa ta taotleda sotsiaaltoetusi.
6.Kokkuvõtvalt ei tekkinud kohtul veendumust, et süüdlane oleks enda hoiakuid muutnud.

MÄÄRUSKAEBUS

7.Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu 27. septembri 2023 määrus ning vabastada J. Schneider vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonse valve vastu. Võtta vastu määruskaebusele lisatud tõendid. Maakohus on ebaproportsionaalselt suurt kaalu omistanud J. Schneideri karistusandmetele, ent mitte tema karistusaegsele käitumisele. Sellega on tehtud kaalutlusviga. Lahend pole veenev ja ammendav. Kui varasemalt keeldus J. Schneider subkultuursetel põhjustel töötamisest, on ta praeguseks asunud töötama. See näitab soovi jätta varasem kriminaalne käitumine selja taha. Hetkel töötab J. Schneider mitmel töökohal – selle asjaoluga pole maakohus arvestanud. Õigeks ei saa pidada maakohtu sedastust, et süüdimõistetu hoiakutes pole veel muutusi toimunud. Vanglas harjumuspäraseks saanud töötamine loob aluse eelduseks, et J. Schneider suudab vabanedeski järgida töödistsipliini ja tööga tulu teenida. J. Schneider töötab ja õpib – maakohus ei ole selle vanglaiseloomustuses toodu kohta midagi märkinud. Põhjendamatult on leitud, justkui ei suudaks isik töötada ja seetõttu esineb oht kriminaalse hõlptulu teenimiseks. Isikuttõendava dokumendi saaks J. Schneider vabaduses suurema takistuseta hankida. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et süüdlase kuriteoriskid kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Ta palub vastu võtta J. Schneideri pereliikmete iseloomustused isiku ja tema elutingimuste kohta vabanemisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Kaitsja väidete teravik on suunatud ringkonnakohtu veenmisele selles, et vanglas toimunud muutused annavad aluse J. Schneider vabastada. Kaalutlusõiguse rikkumist nähakse selles, et kohus arvestas liialt süüdlase varasemat elukäiku, jättes tähelepanuta vanglas tehtud pingutused. Arvestada palutakse pereliikmete toetavate iseloomustustega.
9.Ringkonnakohtu arvates on J. Schneiderist tulenev risk uusi kuritegusid korda saata praegusel ajal suur. Nõustuda ei saa kaitsjaga selles, justkui oleks maakohus ebaproportsionaalselt suurt kaalu omistanud J. Schneideri karistusandmetele. Kohus ei ole jätnud J. Schneideri karistusaegset käitumist hindamata. Ehkki varasemalt keeldus J. Schneider subkultuursetel põhjustel töötamisest, on ta praeguseks üle aasta töötanud. Küll aga ei saa ringkonnakohtu hinnangul sellest järeldada tõsikindlat muutust J. Schneideri hoiakutes. Kahtlemata näitab teatavat hoiakutemuutumist süüdlase asumine tööle. Küll aga on J. Schneider kokku ametlikult

töötanud 12 päeva. 41-aastase süüdlase tõsikindlat hoiakumuutust ei saa seega paraku rajada viimasel ajal töötamisele. Hoiakute muutumisest ei räägi seegi, et vangla iseloomustuse kohaselt pisendab J. Schneider oma osa kuriteos ning teeb ametnikega koostööd omakasu eesmärgil. Uue kuriteo pani ta toime katseajal. Ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ning tema motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks vangla ei usu. Enne vangistust oli J. Schneider kuritegeliku ühenduse liige ning tema puhul näeb vangla uue kuriteo ohtu füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamises kuni raskete tervisekahjustuste tekitamiseni ja majandusliku kasu eesmärgil kuritegude toimepanemises. Arvestades süüdlase väga kriminaalset minevikku ning et ohu korral realiseerub oht raskete kuritegude toimepanemiseks, ei saa seega ülemäärast lootust J. Schneideri õiguskuulekuse osas rajada mõningatele vanglas toimunud muutustele.

10.Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi ka lähedaste toetus J. Schneideri vabastamist. Iseloomustuse kohaselt on J. Schneider koos venna ja emaga varasemalt toime pannud kuriteo. Isa on samuti kriminaalkorras karistatud ning elukaaslane aitas kasutada oma arvelduskontot kuritegeliku ühenduse huvides makstes sellelt arveid ning tehes J. Schneideri korraldusel ülekandeid vanglatesse kuritegeliku ühenduse liikmetele. J. Schneideri suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid ning kuritegeliku ühenduse liikmeid, kellega ta jätkab suhtlemist. J. Schneider kuulus kuritegeliku ühenduse liidrite hulka ning soovis selle hierarhias kõrgemale tõusta. Kohtukolleegiumi hinnangul näitab eeltoodu, et lähedaste toetus ei hoia ära uusi potentsiaalseid kuritegusid.
11.Maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.