Kohtulahend

1-23-5733 Abiprokurör leidis, et KarS § 209 objektiivne koosseis ei ole täidetud. Prokuratuuril oleva teabe põhjal ei saa sedastada, et C oleks isiklikult täitnud aktiivselt tööülesandeid. Ka ei nähtu andmetest, et C oleks tahtlikult esitanud Tervisekassale andmeid oma ajutise töövõimetuse kohta ning jätkanud aktiivset töötamist. Seetõttu ei ole sedastatav, et Eesti Tervisekassa oleks teinud eksimuses olles varakäsutuse ning kannatanud seeläbi kahju. Ühtlasi märkis abiprokurör, et kuriteokaebuse punktis 4 toodud asjaolude suhtes, mis puudutab C tegevust seoses OÜ Y pankrotimenetlusega, on Riigiprokuratuur jätnud 7. juulil 2023 kriminaalmenetluse alustamata, mistõttu ta selles osas seisukohta ei võta.

1-23-5733 Kaebuse esitaja heidab ette, et Riigiprokuratuuri määrusest nähtub vaid, et prokuratuur ei pea X kannatanuks ning on seetõttu jätnud kaebuse läbi vaatamata. Samas pole prokuratuur adresseerinud legaliteedipõhimõtte rikkumist või kaebuses kirjeldatud kuriteoga seonduvat. Kaebuses palutakse ringkonnakohtul hinnata prokuratuuri otsustusi sõltumata sellest, kas ja milline on isiku kaebeõigus. Sisuliselt on vaidluse all küsimus, kas esineb alus kriminaalmenetluse alustamiseks ja kuivõrd tegu on eelkõige legaliteedipõhimõtte küsimusega, on sellele küsimusele võimalik anda vastus sõltumata kaebeõigusest. KrMS § 208 kohaselt ongi ringkonnakohtu pädevuses eelkõige legaliteediprintsiibist kinnipidamise kontroll. Menetluse alustamata jätmise vaidlustamise puhul peab kohus seega kontrollima, kas siiski esineb piisav alus (KrMS § 194 lg 2) kriminaalmenetluse alustamiseks. Kaebuses tehakse etteheiteid ka kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele, sh märgitakse, et prokuratuuril puudub pädevus jätta kuriteokaebust täielikult või osaliselt läbi vaatamata. Seda eksimust ei parandanud ka Riigiprokuratuur. Prokuratuuril on absoluutne kohustus vaadata sisuliselt läbi asjakohased etteheited menetluse alustamata jätmisele. KrMS §-s 213 saab näha prokuratuuri järelevalvemehhanismi legaliteedipõhimõtte järgimise üle. Osutatud paragrahvi lõige 6 annab kõrgemalseisvale prokurörile õiguse hinnata kriminaalmenetlust lõpetava määruse seaduslikkust ka siis, kui kaebajal ei ole KrMS §-st 207 tulenevat kaebeõigust. Legaliteedipõhimõttest tulenevalt on prokurör kohustatud sisuliselt läbi vaatama asjakohased etteheited, mille kohaselt puudus alus kriminaalmenetluse alustamata jätmiseks või selle lõpetamiseks. Teisisõnu peab kõrgemalseisev prokurör ka omal algatusel (ex officio) hindama kriminaalmenetluse lõpetamise või alustamata jätmise seaduslikkust, kui talle saab mis tahes allikast teatavaks tõsiseltvõetav kahtlus, et kõnealune menetlusotsustus ei pruugi olla seaduslik ja põhjendatud ning seda ka juhul, kui asjakohane teave pärineb isikult, kes ei saa kasutada KrMS §-des 207-208 sätestatud kaebeõigust (Riigikohtu 18. juuni 2021 määrus nr 121-1591, p 19). Kuna Riigiprokuratuuri määruses pole kuriteo alust hinnatud, on Riigiprokuratuur legaliteedipõhimõtet rikkunud. Legaliteedipõhimõttest tulenevalt ei ole kriminaalmenetluse ajendi ja aluse sedastamisel kriminaalmenetluse alustamine prokuratuuri kaalutlusõigus, vaid kohustuslik. Seega, isegi kui jaatada kaebeõiguse puudumist, on potentsiaalse kuriteo osas (täiendava) teabe edastamine prokuratuurile kaebaja kodaniku kohustus ja seda teavet peaks prokuratuuriga jagada saama sõltumata kaebeõiguse olemasolust. Selliselt on tagatud, et prokuratuuril on võimalik hinnata, kas esineb alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Seetõttu tulnuks kaebuses esitatud kuriteole viitavaid asjaolusid kontrollida. Lisaks leitakse, et kuriteo asjaolude hindamine on mõistlik juba menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt. Tervisekassal kui isikul, keda C pettis ning kes tegi pettuse tõttu varakäsutuse ja sai kahju, on samuti õigus esitada nii kuriteokaebus kui ka edasikaebeõigus KrMS §-de 207 ja 208 mõttes. See tähendab, et kaebuse esitaja esitatud asjaolusid tuleks prokuratuuril varem või hiljem igal juhul kontrollida. Teave, mis kriminaalmenetluse alust kinnitab, on prokuratuurini jõudnud ning nende asjaolude kontrollimine ei tohiks jääda kaebeõiguse puudumise tõttu tegemata või ootama aega, mil otsene kannatanu samade asjaoludega n-ö „oma“ kaebuse esitab. Kui kuriteole viitavat teavet eiratakse kaebeõiguse puudumise tõttu, kahjustab see laiemalt õiguskorda, kodanike usaldust õigussüsteemi vastu ning seab ohtu ühiskonna turvalisuse.

1-23-5733

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1-23-5733 õigus konstrueerida ise Riigiprokuratuuri otsustus ja see vaidlustada. Menetleja otsustusena saab käsitada ainult neid otsustusi, mis on määruses kirjas. Taotlust tühistada otsustus, mida määruses polegi, ei saa ringkonnakohus ilmselgelt menetleda. Esitatud kaebuse alusel ei saa ringkonnakohus lahendada ka küsimust, kas Riigiprokuratuuri tuleks kohustada võtma seisukohta kuriteokaebuses kirjeldatud teos kelmuse tunnuste esinemise küsimuses, sest sellist taotlust pole kaebuses esitatud. Kuna Riigiprokuratuuri määruses olevat otsustust vaidlustatud pole ja kaebuse taotlus ei haaku Riigiprokuratuuri määrusega, ei ole ringkonnakohtul võimalik esitatud kaebust KrMS § 208 lg 1 alusel sisuliselt läbi vaadata. Seetõttu pole ringkonnakohtul vajadust kaebuse väidet, et Riigiprokuratuur oli kohustatud kelmuse tunnuste esinemise suhtes seisukoha võtma, sisuliselt käsitleda. Siiski peab ringkonnakohus obiter dictum korras vajalikuks märkida, et legaliteedipõhimõttest ega kõrgemalseisva prokuröri õigusest tühistada prokuröri madalamalseisva prokuröri määrus ei tulene kõrgemalseisva prokuröri kohustust esitada igale tema poole pöördunule oma seisukoht madalamalseisva prokuröri määruse suhtes. Selle, kellele ja millisel juhul peab Riigiprokuratuur esitama oma seisukoha menetluse alustamata jätmise põhjendatuse suhtes, määrab KrMS § 207 lg 1. Viidatud säte annab kaebeõiguse ainult kannatanule, mis tähendab, et Riigiprokuratuuril on ka kohustus esitada oma põhistatud seisukoht, kas menetlus jäeti alustamata põhjendatult, ainult vastusena kannatanu või tema esindaja esitatud kaebusele. Seega on ilmselgelt põhjendamatu kaebuse esitaja etteheide, et kaebuse läbi vaatamata jätnud Riigiprokuratuuri määruses pole kuriteo alust vähimalgi määral hinnatud, vaid on käsitletud vaid kannatanu staatuse temaatikat.

1-23-5733 Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.