Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1-23-4446 − osaliselt tulirelva ekspertiisi (akt nr 22E-TB0120) teostamise kulu, s.o summas 210 eurot; − osaliselt lasujäägiekspertiisi (akt nr 23E-AE0001) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 405 eurot; − määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, s.o 216 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1918,50 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 159,88 eurot (viimasel kuul tuleb tasuda seejuures 159,82 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB

PANK,

EE522200221013264447

SWEDBANK,

EE401700017002872300 LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99923700029424. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Martin Isoki süüdistatakse selles, et tema on koos K.L.iga pannud toime vägivallaga avaliku korra raske rikkumise tahtliku katse. Täpsemalt, K.L. ja Martin Isok sõitsid koos 18.11.2022 kella 16.12 paiku K.L.i kasutuses oleva sõiduautoga Volkswagen Phaeton, riikliku registreerimisnumbriga XXX, mööda Tallinnas Türi X asuvast L OÜ laohoonest ning neil tekkis ühiselt plaan tulistada püstolist autoaknast välja. Selliselt võttis Martin Isok K.L.i juhitavast sõidukist kindalaekast tulirelva, avas akna ja tegi liikumise pealt ühe lasu õhku ja vähemalt ühe lasu L OÜ laoruumi aknasse. K.L. juhtis samal ajal autot ning pärast lasku liikus peatumata edasi. Kuivõrd tegemist oli tavapärase tööajaga, siis viibisid laohoone ruumides laotöötajad, keda aknasse lastud kuul oleks võinud vigastada või ruumis viibimise korral vähemasti hirmutada selliselt, et oleks olnud alust arvata ähvardamist tervisekahjustuse põhjustamisega. K.L.i ja Martin Isoki ühine ühiskonnas kokkulepitud käitumisreeglite vastane tegu jäi katse staadiumi, sest tegelikkuses olid enamus töölistest sel ajal lao puhkeruumis ning tulistamisest said teadlikuks alles mõne aja möödumisel ning hirmu- ja häirituse tunne, mis vältimatult kaasneb tulirelvast aknasse tulistamisega, ei realiseerunud teo toimepanijate tahtest sõltumatutel põhjustel.

1-23-4446 Oma tegevusega rikkusid K.L. ja Martin Isok korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja 2 sätestatut, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil ning teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel hirmutada või ähvardada. Seega on Martin Isok pannud toime vägivallaga avaliku korra rikkumise katse, mis on KarS § 263 lg 1 p 1 - § 25 lg 1, 4 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga on põhjustatud materiaalne kahju L OÜle, kes on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summale 120 eurot. Kannatanule saab kahju hüvitada OÜ L, a/a EEXXX. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht: Martin Isoki, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks KarS § 263 lg 1 p 1 - § 25 lg 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse maha eelvangistuses viibitud 2 päeva. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Martin Isok ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha 1,5 palga alammääras, s.o summas 1087,50 eurot, tulirelva ekspertiisi teostamise kulu osaliselt summas 210 eurot, lasujäägiekspertiisi teostamise kulu osaliselt summas 405 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 216 eurot. Samuti tuleb väljamõistetud menetluskulud Martin Isokil tasuda ositi 12 kuu jooksul. Pool ekspertiiside teostamise kulust, s.o 615 eurot jääb K.L.ilt väljamõistmiseks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust kohtuistungil on süüdistatav loobunud. Tsiviilhagi tunnistas täielikult. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Martin Isok tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 - § 25 lg 1, 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatav võttis kohtuistungil kannatanu tsiviilhagi täielikult omaks ning seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti nähtub kokkuleppest, et asitõendiks on märgitud ka salvestused, kohus selgitab tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule, et eelnimetatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2

1-23-4446 alusel on nimetatud materjalid niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Teiste asitõendite osas nõustub kohus prokuröri poolt kokkulepetes märgituga ning kohtuistungil avaldatud ettepanekutega. Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 4, § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 311-313, §-st 318 ning TsMS § 440 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.