Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

-

-

-

-

magamistoas asuva madratsi peal oleva tumedat värvi jope taskust fooliumvoldiku ja aknalaua pealt fooliumvoldiku, mis sisaldasid kanepiõisikuid massiga kokku 1,39 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 15%; sama madratsi peal olevast tumedat värvi üleõla kotist ühe läbipaistva soonkinnisega kilekotti, mille sees 2 margiks perforeeritud värvilist pabertükki massiga 0,037 grammi, mis sisaldab lüsergiinhappe dietülamiidi (LSD), mille protsentuaalset sisaldust EKEI-is ei määrata; aknalaua peal olevast tumedat värvi plastikust purgist kaks läbipaistvat kilepakendit, mis sisaldasid kanepiõisikuid massiga kokku 39,85 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 9,4%-19%; magamistoa rõdu ukse juures paremat kätt põrandal maast Maxima kirjaga kott, mille sees üks musta värvi kaanega läbipaistev klaasist purk, mis sisaldas kanepiõisikuid massiga 7,06 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on 13%. Lisaks leiti ja võeti samast Maxima kirjadega kilekotist ära kanepivarretükkide, peenestatud kanepi ja tubaka segu massiga 4,13 grammi.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%), selle töötlemisproduktid ja lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD) kuuluvad NPALS § 3 1 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T. vastuskirjast nähtuvalt 7,5 grammist kanepist ja LSD puhul 0,00163 grammist puhtast narkootilisest ainest või 10 margist. Seega käitles Georg-Nikolai Mihhailetski narkootilisi aineid koguses, mis tekitab joobe vähemalt 71 inimesele.

Seega pani Georg-Nikolai Mihhailetski eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Samuti süüdistatakse Georg-Nikolai Mihhailetskit selles, et tema 24.02.2023 kella 00.35 paiku aadressil xxxx asuva kortermaja ees, olles narkojoobes (indikaatorvahendi positiivne näit: AMP, THC), hammustas vasaku jala kubeme piirkonnast Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinikku E. L. (L.). Kannatanu, kes täitis samal ajal oma ametikohustusi võimuesindajana, hammustamisega tekitas Georg-Nikolai Mihhailetski kannatanule nähtavad kehavigastused ning füüsilist valu. Seega pani Georg-Nikolai Mihhailetski toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Georg-Nikolai Mihhailetski, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 18.08.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Georg-Nikolai Mihhailetski süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat ning KarS § 274 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.02.2023, s.o 1 päev ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetavat vangistust 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva mitte pöörata täitmisele kui Georg-Nikolai Mihhailetski ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg 4, § 191 ja KrMS § 126 lg 3 p 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - fooliumvoldikud, soonkinnisega kilekotid, soonkinnisega kilekott sinist värvi tabletiga, fooliumitükid, kilepakendid, kilekott kirjaga „Maxima“, musta värvi kaanega klaaspurk, halli värvi digitaalne kaal, 5 AAA patareid, kõrs (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1812,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 5 alusel ekspertiisikulu summas 588 eurot ning kaitsjatasu summas 388,80 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa

süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.