lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-22-822/59

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 14.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-22-822/59
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
14.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1006
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-22-822/18Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja08.04.20221-22-822/24Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.09.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

14. august 2023

Kohtuasja number

1-22-822

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Konstantin Lahesoo (isikukood 38308062223) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 20. juuni 2023 määrus

Määruskaebuse esitaja

Konstantin Lahesoo kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere

Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Ragnar Plistkin Menetluse vorm

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Konstantin Lahesoo kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu 20. juuni 2023 määruse peale läbi vaatamata.
2.Määrata Osaühingule Advokaadibüroo Sirje Must määruskaebemenetluses Konstantin Lahesoole osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 151,20 eurot, sealhulgas käibemaks 25,20 eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Konstantin Lahesoolt Eesti Vabariigi kasuks välja 151,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5817/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4482/12Viru Maakohus Narva kohtumaja

PÕHIOSA

1.Viru Maakohtu 20. juuni 2023 määrusega jäeti Konstantin Lahesoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. K. Lahesoo kannab alates
8.aprillist 2022 röövimise katse ja varguse katse eest mõistetud 1 aasta 10 kuu ning 7 päeva pikkust liitvangistust. Kokku on teda Eestis kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vangistust

kannab ta neljandat korda. Lisaks on teda kaheksal korral karistatud Hollandis ja seal on ta kandnud vangistust kolm korda. Peamiselt on K. Lahesoo pannud toime varavastaseid kuritegusid, aga Hollandis ka ametniku ähvardamise ning ametniku solvamise. Tema kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemid, impulsiivsus, puudulik probleemide lahendamise oskus ja majandusliku kasu saamise eesmärk. K. Lahesool on üks kehtiv distsiplinaarkaristus noomitusena allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumise eest vanglas. Kuigi sõltuvusainete tarvitamine on tema kuritegeliku käitumise riskiteguriks, ei ole ta motiveeritud osalema selle probleemiga tegelevas sotsiaalprogrammis. Vabaduses on K. Lahesool võimalik minna elama ühiselamusse. Sellega kaasneb aga risk teiste seal elavate seadusega varem pahuksis olnud ja sõltuvusaineid tarvitanud isikute negatiivseks mõjuks. Lisaks on K. Lahesool võimalik minna Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse, kuid sealsel teenusel osalemine on vabatahtlik ning mõeldud inimestele, kes on motiveeritud oma sõltuvushäirega tegelema. Kuna K. Lahesoo motivatsioonis ei saa kindel olla, on alust kahelda, kas nimetatud keskusesse asumine tagab tema eduka katseaja läbimise. Seda enam, et varem on K. Lahesoo pannud katseajal toime uue kuriteo ning on rikkunud ka käitumiskontrolli ajaks seatud alkoholi tarvitamise keeldu. Riskikohaks võib osutuda ka K. Lahesoo majanduslik olukord. Väide töökoha olemasolu kohta on paljasõnaline. Töökoha leidmine ei pruugi osutuda talle töökogemuste vähesuse ja kriminaalse tausta tõttu kergeks. Tööd mitte tehes on K. Lahesool palju vaba aega, mis võib soodustada tema kuritegeliku käitumise jätkamist. Ka võib majanduslikel põhjustel kuritegude toimepanemise jätkamist soodustada suurte võlgnevuste olemasolu. Neil asjaoludel ei saa K. Lahesoo suhtes teha positiivset retsidiivsusprognoosi ega teda ennetähtaegselt vabastada.

2.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Lahesoo kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere, paludes maakohtu määrus tühistada ja K. Lahesoo ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kohus märkis, et K. Lahesood on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning puudub kindlustunne, et ta on enda varasematest õigusvastastest käitumistest juba vajalikud järeldused teinud. Kaitsja sellega ei nõustu: K. Lahesoo on vangistuses teinud kõik endast oleneva edasiseks õiguskuulekaks eluks. Jääb täielikult arusaamatuks, mida saab K. Lahesoo veel 8 kuu jooksul teha, et tõestada, et karistus on oma eesmärgi täitnud. Kuigi kohus rõhutas, et K. Lahesoo ei ole vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogramme, ei saa jätta arvestamata K. Lahesoo selgitust, et sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbis ta juba Viljandi Haiglas. K. Lahesoo on motiveeritud oma sõltuvusprobleemidega tegelema ning on esimesi samme selleks juba teinud: ta soovib minna vabanemisejärgselt ravile Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse. On võimalik, et oma tugevate sõltuvuste tõttu vajab K. Lahesoo tõsisemat haiglaravi, mitte sotsiaalprogramme. K. Lahesoo distsipliinirikkumine oli väheoluline. Võimalik, et peale ravi läbimist on K. Lahesool võimalus asuda elama mujale kui ühiselamusse, kuid praegu tal teist kohta võtta ei ole. Kuigi ühiselamus elavad kriminaalse taustaga isikud, ei saa sellest siiski veel automaatselt teha järeldust, et K. Lahesoo hakkab ühiselamus viibimise tõttu panema toime uusi kuritegusid. K. Lahesoo on omandanud kutsehariduse, ta valdab väga heal tasemel eesti keelt, ta kinnitas, et vabaduses on tal olemas töökoht ning lisaks on tal olemas ka riigipoolne sotsiaaltoetus seoses töövõimekaotusega.
3.Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige K. Lahesoo korduvad kuriteod, varasemate karistuste ebatõhusus, tema probleemid sõltuvusainete tarvitamisega, käitumine vangistuse ajal ja võimalikud majandusliku olukorraga seonduvad ohud annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui jättis K. Lahesoo ennetähtaegselt vabastamata. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Seetõttu jätab ringkonnakohus K. Lahesoo kaitsja määruskaebuse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. 2(3)
4.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et kohtumäärusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 165 minutit. Selle eest soovib kaitsja tasu 237,60 eurot, sealhulgas käibemaks 39,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatuks võib pidada kohtumäärusega tutvumisele ja kliendiga nõupidamisele kulunud aega ning selle eest küsitud tasu. Küll aga ei pea ringkonnakohus põhjendatuks määruskaebuse koostamisele kulunud aega ja seega ka selle eest küsitud tasu. Määruskaebus mahub ilma rekvisiitideta kolmele A4 lehele, millest kaitsja enda põhjendused on ligikaudu kahel lehel. Need põhjendused ei saanud eeldada kaitsjalt ka keerukat õiguslikku analüüsi ega ajamahukat asjaga seonduvate materjalide läbitöötamist. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu on 60 minutit, millele vastav tasu on 86,40 eurot, seahulgas käibemaks 14,40 eurot. Kokku on kaitsja põhjendatud ajakulu seega 105 minutit, millele vastav tasu on 151,20 eurot, sh käibemaks 25,20 eurot. Selles ulatuses ringkonnakohus kaitsja tasutaotluse ka rahuldab ja mõistab KrMS § 187 lg 2 esimese lause analoogiast lähtudes nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu K. Lahesoolt riigi kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20261-26-4268/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 05.08.20261-26-4915/16Viru Maakohus Narva kohtumaja