Kohtulahend

1-23-4473

RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS

1-23-4473 veebruaril 2023 Y poolt tunnistajana ülekuulamisel, mil ta oli hoiatatud valeütluste andmise eest järgnevast kriminaalvastutusest, ei ole tema poolt antud KarS § 320 lg 1 mõttes valeütlusi. Valeütlus seisneb konkreetses menetluses tõendamisel tähtsust omavate asjaolude moonutamises ehk tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamises, kusjuures sellisena ei käsitleta ülekuulatava omapoolseid hinnanguid, oletusi ja arvamusi. Kuriteokaebuses esimesena esile toodud Y väärteomenetluses antud ütlus ei ole käsitletav valeütlusena, sest selles on kõigepealt esitatud õige faktiväide ja seejärel esitatud oletus. Kuriteokaebuses märgiti, et valeütlusena on käsitletav Y järgmine ütlus: „Nüüd siis avastasin, et nad [C ja X] on ka elektrikilbi sinna [XXX kinnistule] paigaldanud. Minu arvates saab sellist kaablit ja elektrikilpi paigaldada ainult W või tellida tema vahendusel“. Y ütlusi kajastavas protokollis on ta selgitanud, et 2022 septembris avastas ta XXX kinnistut läbival teel jalutades, et sellele oli ehituskeeluvööndisse püsitatud elektrikilp. Ta teadis, et XXX kinnistule oli taotlenud CX detailplaneeringu alustamist, kuid see oli kuhugi takerdunud. Y märkis, et „olen näinud, et XXX kinnistul on kopaga toimetatud ja hooldusraiet teostatud. Nüüd siis avastasin, et nad on ka elektrikilbi sinna paigaldanud. Minu arvates saab sellist kaablit ja elektrikilpi paigaldada ainult W või tellida tema vahendusel. Minu arvates on kaabel toodud kas G-le või D-le kuuluval kinnistul asuvast jaotuskapist ja elektrikapp asub XXX kinnistul.“ Y on eeltoodud ütluses esitanud faktiväite, et ta tuvastas 2022 septembris XXX kinnistul ehituskeeluvööndisse püsitatud elektrikilbi, kuid pole teadnud, kuidas selline kilbi püstitamine on toimunud. Ta on oma ütlustes edastanud kahtluse selle osas, et CX on paigaldanud enda kinnistule elektrikilbi ilma selleks õigustatud OÜ W osaluseta või selle vahendusel. Kuriteokaebuses esile toodud Y ütlus ei sisalda endas faktiväidet ehk kindlat teadmist, et CX on ebaseaduslikult enda kinnistule paigaldanud elektrikilbi. Selles osas on Y esitanud vaid kahtlust ehk esitanud oletuse. Nii ei ole võimalik ka eeltoodud ütlust käsitleda väärteomenetluses KarS § 320 lg 1 mõttes teadvalt vale ütluse andmisena. Y poolt ei ole avaldatud selle ütlusega tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid, sest ta ei ole neid teadnud. Ka teist kuriteokaebuses esile toodud Y ütlust ei saa pidada valeütluseks. Kuriteokaebuses märgiti Y poolt valeütlusena ka järgmine: „Nägin ise, et CX lasid kopal mere äärest ja kinnistult kokku tõsta erinevaid kive, justkui tõendamaks vana vundamendi olemasolu. Seda on ka töid teostanud kopamees mulle rääkinud. [....] Lisaks on toimunud erinevad kopatöid ja kopaga merre maetud kive. Seda kinnitas ka kopajuht H“. Eeltoodud ütlus seondub Y kirjeldusega, mida ta on näinud erinevatel aegadel toimumas CX kasutusel oleval XXX kinnistul. Nii on ta ülekuulamisel rääkinud, et „XXX kinnistul ühtegi eluhoonet pole, suvel olen näinud sellel kinnistul telki. Tegemist pole matkatelgi, vaid püstkoja moodi telgiga. Kes seda telki kasutas, seda ma ei tea. Ajalooliselt pole minu andmetel selle kinnistul ühtegi eluhoonet olnud. Kunagi oli seal olnud loomade varjualune, aga selle polnud seinu, oli ainult katus. Kahjuks ma ei oska öelda, kas see varjualune oli 10 aastat tagasi või veel kauem aega tagasi. Olen mingil ajal vallalehelt lugenud (see oli see aeg, kui alustati sellele kinnistule detailplaneeringu alustamise protsessi), et X on kinnistule tellinud mingi uuringu, mis tõendaks, et selle kinnistul on vana maja vundament. Nägin ise, et CX lasid kopal mere äärest ja kinnistult kokku tõsta erinevaid kive, justkui tõendamaks vana vundamendi olemasolu. Seda on ka töid teostanud kopamees mulle rääkinud. Kuid külaelanikega suheldes pole keegi mulle kinnitanud, et sellel kinnistul oleks kunagi mõni eluhoone olnud. Eelmise aasta mais vedasid CX kraanaautoga XXX kinnistule veskikive ja vana puupaadi. Lisaks on toimunud erinevad kopatööd ja kopaga on merre maetud kive. Seda kinnitas ka kopajuht H. Nad on ka kopaga mere ääres veepiirist roogu maha võtnud ja kogu kinnistult on kadakaid maha võetud ning pinnast silutud. Erinevaid tegevusi on fikseerinud ka politsei.“ Eelnevalt tsiteeritud Y ütlused, sh kuriteokaebuses äratoodu osas, ei ole puutumuses väärteomenetluse esemega, so Saare maakonda Saaremaa valda BBB külas asuvale XXX maaüksusele (kuulub OÜ-le Q) Läänemere ranna 200 meetri ehituskeeluvööndisse elektrikilbi ebaseaduslikult paigaldamise faktiga. Lisaks ei oleks ka väidetava ütluse väärteomenetluse esemega seostumise korral kuriteokaebusele lisatud usaldusväärset tõendit, mille alusel oleks võimalik väita, et Y poolt väärteomenetluses edastatud faktid ei vasta tegelikkusele. Seadusandja ei pea mitte igasugust väärteomenetluse (ka muu menetlusliigi raames antud) raames antud ütlust, mille sisu ei pruugi vastata tegelikkusele, 3(6)

1-23-4473 valeütluseks KarS § 320 lg 1 mõttes. Nii on valeütluse andmist võimalik sedastada konkreetse menetluse raames käsitletava juhtumi asjaolude kohta läbiviidud protseduuri käigus, kus ütluste andjat on hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest järgnevast kriminaalvastutusest. Ütlused, milliseid saab seega karistusõiguslikult hinnata valedeks või mitte, peavad käsitlema uuritava juhtumi tõendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Antud juhul on Q OÜ suhtes läbi viidud väärteomenetlust nr XXXXXXXXXXXXXX, kus oli uurimise all OÜ poolt Looduskaitseseaduse § 74 lg 2 rikkumine, täpsemalt OÜ poolt talle kuuluvale kinnistule ehituskeeluvööndisse elektrikilbi väidetavalt ebaseaduslik paigaldamine. Nii selgitas ringkonnaprokurör õigesti, et konkreetses väärteomenetluses uurimise all olnud võimaliku seadusrikkumise asjaolude kontrollimisel ei omanud vähimatki tähendust see, mis oli muud peale elektrikilbi ehituskeeluvööndisse paigaldamise (kes paigaldas, millal, kuhu, mil viisil) toimunud Q OÜ kinnistul, kas keegi oli soovinud jätta muljet, nagu oleks selle asunud vana vundament, kas keegi oli sellel millalgi või kas üldse teostanud kopatöid, teinud raiet vms. Kuivõrd kinnistu muul moel kasutamine ei ole olnud väärteomenetluse nr XXXXXXXXXXXXXX raames kontrolli all, siis ei ole ka XXX kinnistul erinevatel aegadel tunnistaja poolt nähtul vähimatki tähendust. Järelikult ei ole ka võimalik vaidlusalust ütlust käsitleda KarS § 320 mõttes valeütlusena, sest, nagu öeldud, ei olnud sellel väärteomenetluses tõendamisele kuuluvate asjaolude kontekstis tähtsust. Lisaks ei ole esitatud andmeid esitatud ütluse ebaõigsuse/valeks olemise kohta. Kaebaja poolt esitatud väidetava kopamehe H teadmata kuupäeval ja teadmata asjaoludel koostatud kinnituskiri ei kinnita Y väidete ebaõigsust.

KAEBUS

1-23-4473 ehituskeeluvööndis olevale XXX kinnistule väidetav võltsvundamendi omavoliline rajamine, on karistatav LKS § 74 järgi. Antud juhul teostas menetleja korduvat sündmuskoha vaatlust. Kuivõrd isikut saab karistada ka ainult ühe keskse tähendusega süüstava tõendi olemasolu korral (RKKKo 1- 20-1301/35, p 12), siis Y teoplaan – valeütluste abil saavutada kannatanu väärteokorras karistamine – oli ka reaalselt teostatav. Järelikult KarS § 320 lg 1 tagajärjedeliktina käsitlemise korral on Y tegevus karistatav katsena KarS § 25 lg 2 järgi. Kui erinevalt kaebuse esitajast leiab ringkonnakohus, et väidetava võltsvundamendi omavolilise rajamise eest kannatanu karistamine LKS § 74 järgi oleks võimatu, siis vastutab Y KarS § 26 alusel. Seega on kuriteo objektiivne koosseisu olemasolu tõendatud. Vaidlustatava määruse p 3.4.1. eitab Riigiprokuratuur subjektiivset süütekoosseisu esinemist sellega, et Y ei ole esitanud faktiväidet, vaid jaganud väärteomenetlejaga oma kahtlust. Y andis ütlusi emakeeles, olles kõrgharidusega. Puudub alus oletada, et Y on endast valesti väljendanud või ei märganud, et tema sõnu oleks valesti protokollitud. Järelikult tuleb Y sõnu mõista nii, nagu saaks nendest aru tavaline inimene. Kaebuse esitaja hinnangul, kui Y, olles eesti keelt emakeelena oskav kõrgharidusega isik, oleks tahtnud öelda „ei tea“ või „oletan“ või „arvatavasti“, oleks tema seda ka öelnud. Riigiprokuratuuri katsed moondada Y sõnade tähendust Y-le soodsas suunas on kohatud. Asjaolu, et järgmine avaldus sisaldab Y hinnangut, ei väära eelmise lause olekut faktiväitena. Riigiprokuratuuri vastupidine seisukoht on meelevaldne. Seega on tegemist faktiväitega, mille tegelikkusele mittevastavust on tõendatud kuriteokaebuse lisadega 2-3. Järgnevalt selgitab kaebaja teise Y ütluse tõele mittevastavust. H kinnituskiri, mille ehtsust Riigiprokuratuur ei kummutanud ega ka teinud katset kontrollida, tõendab, et H kirjeldatud tegevusi ei teostanud. Järelikult ei saanud Y H-le omistatavat tegevust pealt näha. Neil põhjustel on Y teos täidetud nii objektiivne kui ka subjektiivne kuriteokoosseis. Tegemata jäänud menetlustoimingud on järgmised. Kannatanu ega tema vandeadvokaadist esindaja ei saa võtta isikult ütlusi KrMS tähenduses. Sellepärast väljakujunenud kohtupraktika kohaselt, kui süüdistuskohustusmenetluses võimaliku karistatava teo toimepanemise tuvastamine eeldab vastust küsimusele, kas mingi asjaolu on aset leidnud ja millal selline ebaseaduslik tegevus toime pandi, siis sellist teavet ei saagi kannatanu õiguskaitseorganitele edastada. Seda saab tuvastada vaid menetlustoimingute tegemisel, milleks on pädevad õiguskaitseorganid, kelle poole vastasisulise taotlusega [kuriteokaebusega] on ka pöördutud. Vaidlustatavas määruses on Riigiprokuratuur väljendanud kahtlust H kinnistuskirja tõendusliku väärtuse osas. Järelikult on H-lt saadaval teabel oluline tähendus süüdistuskohustusasja lahendamisel. Väljaspool kriminaalmenetlust ütlusi võtta ei saa ning seega ütluste võtmiseks tuleb kriminaalmenetlust algatada. Kriminaalmenetluses on menetlejal võimalused H tunnistaja ülekuulamiseks, vastamiseks kas Y või kannatanuga või siis mõlemaga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kaebus jääb rahuldamata.

1-23-4473 väärteomenetluses tähtsus, kinnitab kohtupraktika (vt nt RKKKo 3-1-1-100-15, p 26). Prokuratuur on põhjalikult käsitlenud neid asjaolusid ja näidanud ära, et väärteomenetlus, milles Y ütlusi andis, toimus elektrikilbi ebaseadusliku paigaldamise asjaoludel. Seetõttu väited sellest, kas, kus, mis asjaoludel mõni vana vundament kuskil paiknes või ei paiknenud, ei puutu asjasse. Kaebuse argumentatsioon kuriteokaebuses esitatud teise valeütluse kohta ongi eeltooduga kummutatav, s.o need väited ei olnud väärteomenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. Kaebuses esitatud kohtupraktika seda järeldust ei kummuta. Eelnevat arvestades ei ole vajalik ka kaebuses nimetatud uurimistoimingute tegemine selleks, et asuda kriminaalmenetluses kontrollima väiteid vana vundamendi teemal. Seetõttu ei oma sisulist tähendust ka see, missugune hinnang tuleks anda H kinnituskirjale. Kaebuses on õigesti selgitatud muu hulgas, et KarS § 320 lg 1 tunnuste puhul ei oma motiiv küll tähendust, ent on seejärel argumenteeritud, miks Y andis valeütlusi vihavaenust kannatanu vastu. Samuti on kaebuses asutud oletama, kuidas Y eeltoodud valeväite alusel olnuks võimalik väärteomenetluse alustamine LKS § 74 järgi. Ringkonnakohtunikul mingeid andmeid LKS § 74 tunnustel toimunud väärteomenetlusest ei ole. Seetõttu jäävad kaebuse vastavad väited kuriteo toimepanemisest hüpoteetilisteks. Kuriteokaebuses esitatud Y esimese väidetava valeütluse osas mõistavad prokuratuur ja kaebaja Y kahte lauset erinevalt. Prokuratuuri hinnangul on Y väide, et ta avastas, et CX on paigaldanud oma kinnistule elektrikilbi, mis võib olla ebaseaduslik – hinnang, oletus. Kaebaja aga mõistab neid Y sõnu nagu ta väidaks kindlalt, et CX paigaldasid enda kinnistule ebaseaduslikult elektrikilbi. Kaebaja on põhjalikult selgitanud kaebuses, missugune on X taust, sh oskused, haridus. Nendest asjaoludest tulenevalt pidanuks kaebaja nägemuse kohaselt Y arvamuse esitamise korral oma laused formuleerima teisiti ehk siis ütlema sõna-sõnaliselt „mina arvan“ jne. Kaebaja leiab, et nii olnuks ka keskmisele mõistlikule inimesele arusaadav, et Y esitas arvamuse, mitte faktiväite. Ringkonnakohtunik selle arutluskäiguga ei nõustu. Kui lugeda kõnealuseid Y sõnu koos lausetega, mis eelnevad ja järgnevad neile, ehk siis asetades need laused konteksti, on selge, et Y justnimelt oletas, et CX võivad olla paigaldanud enda kinnistule ebaseaduslikult elektrikilbi. See tähendab, et Y on väljendanud oma kahtlust ebaseadusliku tegevuse asetleidmises. Prokuratuur on vaadelnud Y väiteid kontekstis, mitte kontekstist väljarebitult nagu teeb seda kaebaja. Seetõttu jääb ka see kaebuse argumentatsioon ringkonnakohtus edutuks. Nii jääb kaebus tervikuna rahuldamata ja vaidlustatud määrus muutmata.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.