Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

Kahtlustatavatele edastada määrus koos makseinfoga.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 385 p 10 alusel ei ole käesolev määrus vaidlustatav ja selle peale ei saa määruskaebust esitada.

PÕHIOSA

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 30.06.2023.a taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Laura Jõgisoo koostas 30.06.2023.a kriminaalasjas nr 1-23-4065 (kohtueelses menetluses 22278002359) KrMS § 201 lg 1, KrMS § 202 lg 2 p 1,2 alusel taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks T. L. esitatud kahtlustuses KarS § 418 lg 1 järgi. Kriminaalasjas nr 22278002359 alustati menetlust XXX KarS § 418 lg 1 tunnustel selles, et väärteomenetluse raames XXX teostatud läbiotsimise käigus aadressil XXX andis T. L. välja talle kuuluva jahikarabiini. Kohtueelse menetluse käigus on selgunud, et T. L. hoidis oma kodus teadmata kaliibriga vintpüssist XXX tööstuslikult ümber ehitatud XXX-kaliibrilist sileraudset püssi, mis kuulub tulirelvade hulka. T. L. puudub tulirelva soetamisluba ja relvaluba. Kriminaalmenetluse käigus on T. L. kuulatud üle kahtlustatavana KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kahtlustatavana ülekuulamisel T. L. ei tunnistanud teo toimepanemist, kuid tunnistas, et relv on tema oma. Käesolevaks hetkeks on T. L. nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Süüdistatav T. L. on andnud kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, millest nähtuvalt on süüdistatav valmis tasuma riigituludesse 400 eurot ning lisaks tasuma menetluskulud summas 420 eurot kuue kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamisest. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Seega on tegemist teise astme kuriteoga ning KrMS § 202 on kohaldatav. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Samuti on selline vajadus üldjuhul olemas, kui isikut on aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse (s.o oportuniteedi) printsiibi kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõendanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. T. L. puhul on tegemist isikuga, keda pole kunagi varasemalt kriminaalkorras karistatud. Samuti puuduvad tal kehtivad väärteod. Lisaks ei ole alust arvata, et T. L. oleks pannud toime uusi kuritegusid. Eelnevast võib järeldada, et isik on juhtunust teinud piisavalt järeldusi ja suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma, et tema suhtes peaks käesoleval ajal rakendama karistusõiguslikke meetmeid. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud kahtlustatava elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Oluline on ka asjaolu, et T. L. andis relva menetlejatele üle vabatahtlikult ning ei asunud seda varjama. Kuivõrd kahtlustatava peres kasvab kokku XXX, kellest XXX on kahtlustatava ülalpeetavad (XXX ja XXX) ning kahtlustatava igakuine sissetulek eraettevõtjana on XXX-XXX eurot, siis leiab prokurör, et on põhjendatud kohustada teda riigituludesse tasuma 400 eurot, kuivõrd suurema summa tasumine paneb isiku majanduslikult raskesse olukorda ning mõjutab otseselt ka tema ülalpeetavate heaolu. Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, siis nähtub, et T. L. on küll kuritegude toimepanemises süüdi, kuid antud süü nende tegude puhul ei ole käesoleval ajal enam niivõrd suur, et isikut peaks kohtulikult karistama. Samuti ei ole alust arvata, et kriminaalkaristuse asemel oportuniteediprintsiibi rakendamine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Samuti palub prokurör kohtul konfiskeerida kuriteo esemeks olev relv. KarS § 421 kohaselt võib kohus kohaldada tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerida vastavalt KarS §-s 83 sätestatule. KarS § 83 lg 4 kohaselt tuleb konfiskeerida vahend, mille omamiseks on vajalik luba, kuid luba puudub. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 180 lg 3 ja § 202 lg 1-4 abiprokurör taotleb:

Kohus on seisukohal, et käesolevas teise astme kuriteoga kriminaalasjas on põhjendatud menetlus KrMS § 202 lg 1 ja KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel lõpetada. Prokuratuuri taotlus on selleks esitatud 30.06.2023.a ja kahtlustatav on menetluse lõpetamisega nõustunud ja seda kirjalikult 14.06.2023.a koostatud avalduses ka kinnitanud (lk 43). Kahtlustatav T. L. on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Kahtlustuses kajastatud tulirelva andis T. L. ise enne läbiotsimist kõrge kapi otsast välja. Relva asukoha tõttu polnud see ruumis viibivatele isikutele nähtav ja kättesaadav. Relva kapi otsast kättesaamiseks tulnuks kasutada kas redelit või mõnda muud eset, mille otsa ronida ja siis kapi pealt ulatuda relva võtma. Kahtlustatava ütlustest nähtuvalt polnud tal soovi relva eksponeerida ja seda teistele kättesaadavaks teha. Taolistel asjaoludel ei ole teise astme kuriteoasjas kahtlustatava süü sedavõrd suur, et see välistaks kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetamise. Kahtlustatava käitumises raskendavaid asjaolusid pole. Kahtlustatava senine elukäik ei anna alust eeldada, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral lähtuks temast uue kuriteo toimepanemise oht. Neil asjaoludel on alust eeldada avaliku menetlushuvi puudumist. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi kaalukat põhjust, mis välistaks käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 ja KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel lõpetamise. Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.