lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-23-3807/4

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-23-3807/4
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
21.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1428
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-23-3807

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2023, Tallinn, kirjalik menetlus

Alustamata kriminaalasja number

1-23-3807

Kohtunik

Orvi Koik

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 10. mai 2023.a kaebuse rahuldamata jätmise määrus. X lepinguline esindaja v.adv. Jaanus Stern kaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Jätta Xe esindaja Jaanus Sterni kaebus Riigiprokuratuuri 10. mai 2023. a määrusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. Asjaolud

1.Põhja Ringkonnaprokuratuuris alustati 23.06.2022 kriminaalasja nr 22230100617 menetlust KarS § 201 lg 1, § 2172 lg 1 ja § 3811 lg 1 tunnustel selles, et Tallinnas, Xxx korteriühistu majandustegevuse käigus võis korteriühistu juhatuse liige T.A pöörata korteriühistu vara M, F, P ja P5 kasuks. Samuti nähtus korteriühistu raamatupidamisest ulatuslik puudujääk. Tekitatud kahju suurus võib olla kuni 275 831,07 eurot.
2.30. märtsil 2023 lõpetati Põhja prefektuuris prokuröri loal kriminaalasjas nr 22230100617 menetlus, kuna kohtueelse uurimise käigus ei leidnud T.A ja/või S või ka mõne teise isiku suhtes tõusetunud kahtlused tõendamist, mistõttu puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses.

1(4)

3.10. aprillil 2023 esitas Xe lepinguline esindaja Jaanus Stern Riigiprokuratuurile kaebuse, milles palus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistada ja kriminaalasjas nr 22230100617 menetlust jätkata.
4.Riigiprokuratuuri abiprokurör jättis 10. mai 2023. a määrusega Xe esindaja kaebuse rahuldamata nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamise määruse põhistustega. Tulenevalt kaebuse sisust analüüsis abiprokurör täiendavalt KarS § 201 lg 1 ja/või 2172 lg 1 ja § 3811 koosseisude olemasolu ning leidis tuginevalt kogutud tõenditele, et süüteokoosseisud puuduvad. Täiendava ekspertiisi taotluse osas märkis abiprokurör, et andmeedastussüsteemide ja nendega seotud ning sisestatud vigaste algandmete probleemide põhjuste tuvastamine ei ole kriminaalmenetluse eesmärgiks.
5.Xe esindaja v.adv. Jaanus Stern esitas 14 juunil 2023 ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 10. mai 2023. a määrusele, taotledes Riigiprokuratuuri 10. mai 2023. a määruse tühistamist ja kohustamist jätkama menetlust kriminaalasjas nr 22230100617. 5.1 Kaebuses põhjendustes leiab selle esitaja, et määruse seisukohad on vastuolulised ja põhjendamatud. Riigiprokuratuur on hinnanud asjaolusid ühekülgselt ja asunud põhjendamatult õigustama T.A ning S õigusvastast tegevust. Sealhulgas sisuliselt tõendades T.A ja S süütust vaid nende isikute endi tunnistustega nende endi kohta ja ignoreerides muid vastupidist kinnitavaid, dokumentaalseid tõendeid. Kaebuse esitaja leiab, et kriminaalasja 22230100617 raames leidis tõendamist asjaolu, et T.A korteriühistu juhatuse liikmena oli faktiliselt huvide konfliktis ja realiseeris KarS § 201 koosseisu kui eelistas T.S kuuluvate äriühingute huve korteriühistu huvidele. Vastavate isikutega tehingu tegemiseks korteriühistu nimel pidi T.Al olema korteriühistu üldkoosoleku eelnev nõusolek, mille puudumisel loetakse tehtud tehing KarS § 201 lg 1 koosseisu mõttes ebaseaduslikuks ja täidetuks vastav koosseisu element. Prokuratuur ei vaielnud vastu T.A huvide konfliktile, kuid hiljem ignoreeris seda KarS § 201 lg 1 koosseisu kontrollimisel. Kriminaalmenetluse käigus ei tuvastanud uurimisasutus ega sedastanud prokuratuur mitte ühtegi korteriühistu üldkoosoleku nõusolekut korteriühistu nimel äriühingutega tehingute tegemiseks. Juba sellepärast ei saanud kriminaalmenetlust KarS § 201 lg 1 tunnustel lõpetada, vaid leidis kinnitamist KarS § 201 koosseisu täitmine. Prokuratuur ei ole põhjendanud, miks korteriühistu varade pööramine P ja P5 kasuks pole KarS § 201 lg 1 omastamine, kui selle eest ei saanud korteriühistu isegi vastusooritust. Menetleja ei teostanud mistahes uurimistoiminguid selgitamaks välja vastusoorituseta tehtud tehingute sisu. Menetleja ei põhjendanud ka miks vastusoorituseta tehingute tausta ei uuritud, miks need selged ja juba tõendatud rikkumised ei kvalifitseeru KarS § 201 kuriteokooseisuna ning millised on sisulised põhjendused neil asjaoludel KarS § 201 koosseisus kriminaalmenetluse lõpetamisele. Seega menetleja ei sisustanud ega põhjendanud, miks T.A korteriühistu vara vastusoorituseta pöörates P ja P5 kasuks, ei rikkunud oma juhatuse liikme hoolsuskohustust, lojaalsuskohustust ning ei tegutsenud huvidekonfliktis ega täitnud KarS § 201 süüteokoosseisu. Kuigi kaebaja tugines neile uurimisasutuse puudustele, ei võtnud Riigiprokuratuur selles osas mingit seisukohta. KarS § 201 lg 1 sõnastuse ja Riigikohtu praktika järgi on KarS § 201 lg 1 koosseis täidetud ka juhul, kui kannatanu vara väärtus tänu mõne varakäsutust kompenseeriva vastusoorituse saamisele ei vähene (või isegi suureneb). 5.2 Kaebaja leiab, et T.A ei täitnud oma juhatuse liikme kohustust vaadata korteriühistu vara järgi ja ei nõudnud korteriühistu kasuks välja 76 865,92 eurot, vaid lasi selle aeguda. Rikkumine oli kaebuse

2(4)

esitaja hinnangul tahtlik. Menetleja ei teostanud mistahes uurimistoiminguid selgitamaks välja T.A poolt korteriühistu varaliste huvide järgimata jätmise põhjused. Kuivõrd prokurör ei vaielnud vastu, et korteriühistu nõue summas 76 865,92 eurot aegus T.A tegevuse tulemusena, siis on faktiliselt täidetud ka KarS § 2172 lg 1 koosseis ning kriminaalmenetluse lõpetamine on alusetu. 5.3 Lisaks kaebaja poolt esitatud tõenditele, leidis kriminaalmenetluse käigus täiendavalt tõendamist ka KarS § 3811 rikkumised, millele ei uurimisasutus ega prokuratuur tähelepanu ei pööranud. Prokuratuuri järeldus, et majandusaasta aruanded on oma tulemustes õiged põhineb eeldusel, et raamatupidamise algandmed ja metoodikad olid korrektsed. Seda need aga polnud sisuliselt mitte ühelgi juhul ja rikuti peaaegu kõiki raamatupidamislikke nõudeid, mida vähegi rikkuda andis. Seega oli kriminaalmenetluse lõpetamine KarS § 3811 tunnustel alusetu. 5.4 Täiendavalt kinnitas esindaja, et on kaebuse esitaja lepinguliseks esindajaks ning kaebuse esitaja palub adresseerida kõik kaebusega seonduvad dokumendid ja kogu teave lepingulise esindaja postija/või elektronposti aadressil. Kaebuse esitaja sai kaevatava määruse koopia kätte 15. mail 2023. Seega on kaebuse esitaja hinnangul kaebus esitatud tähtaegselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.KrMS § 208 lg 3 kohaselt juhindub ringkonnakohus kaebuse, milles on vaidlustatud Riigiprokuratuuri menetlusotsustust, läbivaatamisel KrMS §-st 326, arvestades KrMS §-s 208 sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 2 p 1 koosmõjus KrMS § 208 lg-ga 3 sätestab, et ringkonnakohus koostab kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse kaebajale, kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui ringkonnakohus jätab tähtaja ennistamata.
7.Kaebuse esitaja märgib, et sai kaevatava määruse koopia kätte 15. mail 2023 ning seega on 14. juunil 2023 esitatud kaebus tähtaegne. Kaebuse esitaja jätab tähelepanuta kohtupraktika seoses eposti teel ja avaliku e-toimiku (edaspidi AET) vahendusel kättetoimetatavate menetlusdokumentidega. Riigikohus on 12. juuni 2020. a määruse nr 1-19-8852 punktis 27 selgitanud, et kinnituse saatmine võib, kuid ei pruugi kokku langeda ajaga, mil isik koopia kätte saab. Vaatamata sellele, et esindaja dokumendi kättesaamist samal päeval ei kinnita, on määrus talle siiski nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud ning tal oli võimalik selle sisuga tutvuda juba sellel kuupäeval ehk kättetoimetatavaks tegemise kuupäeval. KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja algust tuleb arvestada alates päevast, mil määrus saadeti advokaadist esindaja poolt menetluse kestel avaldatud e-posti aadressile. Käesolevas asjas nähtub ka Riigiprokuratuurile 10. aprillil 2023. a esitatud kaebusest, et kannatanu ise palub adresseerida kõik kaebusega seonduvad dokumendid ja kogu teave kaebuses märgitud lepingulise esindaja posti- ja/või elektronposti aadressil. Seega ei selgitanud Riigiprokuratuur ise välja millisele aadressile menetlusdokument edastada.
8.Nõustuda ei saa seega kaebajaga selles, et KrMS § 208 lg-st 1 tulenev 1-kuune kaebetähtaeg algas 15. maist 2023, st ajast mil kannatanu esindaja sai kätte e-toimiku kaudu Riigiprokuratuuri määruse. Ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri poolt edastatud AET-i väljavõttest nähtuvalt tehti kannatanu lepingulisele esindajale ja üksiti kannatanu nimel kaebuse esitajale Jaanus Sternile Riigiprokuratuuri 10. mai 2023. a määrus AET-i kaudu nähtavaks ja kättetoimetatavaks 10. mail 2023. Vaidlus selle üle, et kannatanu lepingulisele esindajale edastati teavitus ja tehti nähtavaks

3(4)

talle tema enda poolt edastatud e-maili aadressile Riigiprokuratuuri 10. mai 2023. a määrus just

10.mail 2023, puudub. Andmed, et esindaja e-mailile teavitus määruse nähtavaks ja kättetoimetatavaks tegemise kohta ei saabunud, puudub. Samuti puudub info selle kohta, et e-kiri adressaadini 10. mail 2023 ei jõudnud. Esindaja Jaanus Stern on küll märkinud, et sai Riigiprokuratuuri 10. mai 2023 määruse kätte 15. mail 2023 ning ka AET-i väljavõttest nähtub esindaja poolt määruse vastu võtmine 15. mail 2023 kell 11:15, kuid see ei lükka ümber asjaolu, et vandeadvokaat sai tegelikult määruse kättetoimetatavaks tegemisest teada 10. mail 2023, kuid jättis selle vastu võtmata. AET-i vahendusel edastatud dokumendi avamisega kaasnevad liigutused (nt ID-kaardiga autentimine) ei ole niivõrd koormavad, et need saaksid õigustada tähtaja alguse edasilükkamist kuni dokumendi tegeliku avamiseni (vt RKKKm nr 1-20-2341, p 7).
9.Seega algas Riigiprokuratuuri 10. mai 2023 määrusele kaebetähtaeg 10. mail 2023 ning vandeadvokaat pidi arvestama, et KrMS § 208 lg-st 1 tulenevalt oli tal võimalus ringkonnakohtule esitada kaebus ühe kuu jooksul, s.o kuni 10. juunini 2023. Kuivõrd 10. juuni 2023 langes nädalavahetusele, siis tulenevalt KrMS § 171 lg-st 5, oli kaebuse esitamise tähtaja viimane päev 12. juuni 2023. Esindaja v.adv Jaanus Stern esitas kaebuse aga 14. juunil 2023, mis tähendab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt.
10.Eeltoodust tulenevalt on 14. juunil 2023 ringkonnakohtule adresseeritud kaebus esitatud KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, tähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole ja seega tuleb kaebus Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamises jätta kooskõlas KrMS § 208 lg-ga 1 ja § 326 lg 2 p-ga 1 sisuliselt läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.