lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-23-165/35

Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-23-165/35
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod
Kuulutamise aeg
16.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1171
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-23-165/24Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval16.03.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-23-165

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2023, Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-165 (22250100017)

Kohtukoosseis

Elina Elkind, Julia Katškovskaja, Inna Ombler

Kriminaalasi

Aivars Velavsi süüdistus KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16. märtsi 2023. a otsus (üldmenetluses)

Apellant

Süüdistatav Aivars Velavs (isikukood: 36102194226; elukoht: XXX, viibib Tallinna Vanglas; Läti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; XXX; varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 4. aprilli 2017. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega, karistus kantud; kolm kehtivat väärteokaristust; viibib vahi all alates 29. septembrist 2022)

Teised apellatsioonimenetluse pooled

Lääne Ringkonnaprokuratuur ringkonnaprokurör Kristine Tamm)

(esindaja

Kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe Kannatanu X

Menetluse vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Aivars Velavsi apellatsioon Pärnu Maakohtu 16. märtsi 2023. a otsuse peale läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20261-26-5865/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 13.08.20261-26-5751/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4690/13Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-23-165 Süüdistus

1.Aivars Velavsile esitati KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi süüdistus selles, et pidades võimalikuks ja mööndes kannatanu surma, lõi ta X noaga rindu, põhjustades viimasele eluohtlikku tervisekahjustuse. Kannatanu surm ei saabunud süüdistatavast sõltumatutel asjaoludel. Maakohtu otsus
2.Pärnu Maakohtu 16. märtsi 2023. a otsusega tunnistati A. Velavs üldmenetluses süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõisteti talle karistusena 6 aasta pikkune vangistus. KrMS § 179, § 175 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti A. Velavsilt menetluskuluna riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 2403,11 eurot, ekspertiiside tegemise kulu 1777 eurot ning sundraha 1812,50 eurot, kokku 5992,61 eurot. Maakohus määras, et välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades A. Velavsit tasuma igakuiselt
15.kuupäevaks 499,38 eurot ning viimase osamaksena 499,43 eurot. Kohus märkis, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3.Maakohus selgitas, et põhjendamatu on kaitsja taotlus jätta osa menetluskuludest riigi kanda põhjusel, et võrreldes süüdistusega muutus süüdistatava teole antud õiguslik hinnang. Samuti ei ole alust jätta menetluskulud riigi kanda põhjusel, et isikul puudub sissetulek. Kohus ajatab menetluskulu hüvitamise kohustuse täitmise aastasele perioodile. Täiendavat paindlikkust võimaldavad KrMS §-dele 423 ja 424, mis võimaldavad mõjuvate põhjuste olemasolul süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunikul süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega kuni ühe aasta võrra ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45, mille alusel võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Lisaks välistavad TMS §-des 66-68 ja 131-132 ette nähtud piirangud võimaluse pöörata täitemenetluses sissenõue – sh menetluskulude hüvitise sissenõue – võlgniku varale, mis on hädatarvilik tema enda ja tema ülalpeetavate põhivajaduste rahuldamiseks. Seega ei ole kohtu hinnangul menetluskulude tasumine üleliia koormav ja võtab arvesse A. Velavsi olukorda. Apellatsioon
4.Pärnu Maakohtu 16. märtsi 2023. a otsuse peale esitas 27. märtsil 2023 apellatsiooni (pealkirjastatud avaldusena) süüdistatav A. Velavs. Apellatsioonist on võimalik järeldada, et A. Velavs palub jätta (osa) menetluskuludest, mida ta nimetab ka „kannatanu hagiks“, riigi kanda, kuna süüdistatav palub „riigi abi ja toetust“ võlast vabanemiseks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on A. Velavs pensionieas, ta on pool elust vanglas viibinud, puuduvad perekond ja toetajad. Mingeid erilisi sissetulekuid tal ei ole, kõik kogutu on ära kulutatud, mh poja matuseks, ning 500 euro tasumine kuus käib tal üle jõu. Kinnipidamiskohas puuduvad sellised töökohad ja palgad, et maksta hagi ja osta vangla poest esmaabitarbeid ning muid vajaminevaid hügieenitarbeid. Kui menetlus läheb kohtutäituri kätte, määravad nemad oma töötasud ja hagi ainult suureneb. Tasuma saab hakata alles 2-3 aasta pärast, mil avaneb ennetähtaegse vabanemise võimalus.

1-23-165 Prokuratuuri vastus

5.KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul esitas apellatsioonile vastuse prokurör, kes palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt.
6.Maakohus ei mõistnud A. Velavsilt välja kannatanu hagi, vaid menetluskulud. Kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohtuotsusest nähtub, et apellatsioonis toodud asjaolusid on kohus arvesse võtnud ja kaalunud menetluskulu väljamõistmisel KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist süüdistataval sissetuleku puudumise tõttu ning leidnud, et see ei ole põhjendatud. Seoses A. Velavsi taotlusega menetluskulude tasumisest vabastamiseks sissetuleku puudumise tõttu tuleb märkida, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, tuleb tal esitada ka sellekohased tõendid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Menetluskulude tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Vastavaid tõendeid A. Velavs kohtule ei esitanud ega taotlenud nende väljanõudmist kohtult. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Tuleb märkida, et apellatsioonis ei ole väidetud, et A. Velavs ei saaks kinnipidamiskohas viibides töötada. A. Velavs on 62-aastane töövõimeline isik. Tal ei ole ülalpeetavaid ning ei ole teada, et tal oleks muid kohustusi lisaks menetluskulude tasumisele. Kinnipidamiskohas viibimine ei ole menetluskulude vähendamise aluseks. Väide, et vanglas teenitust ei pruugi jätkuda vanglapoes kaupade soetamiseks ei ole aluseks menetluskulude tasumisest vabastamiseks ja nende riigi kanda jätmiseks.
7.Kokkuvõtvalt nähtub kohtuotsuse põhjendustest, et Pärnu Maakohus on süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmisel arvestanud KrMS § 180 lg 3 alusel A. Velavsi varalist seisundit ja taasühiskonnastamise väljavaateid ning võimaldanud tal tasuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul. Täiendavalt menetluskulude riigi kanda jätmiseks alused puuduvad. A. Velavsil on võimalik esitada enne menetluskulude tasumise tähtaja saabumist kohtule taotlus KrMS §-des 423-424 alusel kohustuse täitmise tähtaja pikendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

8.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjaliga ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
9.A. Velavsi apellatsioonis esitatud taotlus kriminaalmenetluskulude (osaliseks) jätmiseks riigi kanda on perspektiivitu ja sellel puudub edulootus. Maakohus leidis põhjendatult, et A. Velavsil sissetuleku puudumine ei tingi iseenesest menetluskulu jätmist riigi kanda. Süüdistatav ei ole esitanud maakohtule tõendeid oma varatuse kohta ega ole taotlenud sellekohaste (uute) tõendite

1-23-165 vastuvõtmist ka ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei ole esitatud selliseid argumente A. Velavsi tervisliku seisundi, sh töövõime kohta, millest saaks järeldada edaspidi sissetuleku teenimise võimatust. Kuigi vanglas on vastavad võimalused piiratud, ei ole tulu teenimine siiski välistatud. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel pidas maakohus põhjendatuks menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks. Maakohus viitas muu hulgas asjakohaselt võimalusele pikendada menetluskulude tasumise tähtaega KrMS §-de 423 ja 424 alusel, kui kohtuotsuse täitmise käigus selgub, et süüdistataval ei ole võimalik menetluskulud tähtaegselt hüvitada. KrMS § 418 lg 2 alusel võib täitmismenetluses otsustada ka menetluskulude sissenõudmisest loobumist. Samuti ei nähtu kriminaalasjast ega apellatsioonist selliseid süüdistatava resotsialiseerumist puudutavaid kaalutlusi, mis tingiks menetluskulude jätmist riigi kanda.

10.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20261-26-4598/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5660/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja