Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

S J nimele, maksumusega 45 eurot, kaks jumestuskreemi (üks oli Loreal), kogumaksumusega 30 eurot ja musta rullkraega särgi maksumusega 20 eurot. Tegelikult selgus menetlusega, sh A.K.i ütlustega, et A. K. ei vägistanud Lolita Barohhat ega omastanud tema asju. Vahekord toimus vastastikul nõusolekul ja need asjad, mida Lolita Barohha väitis A. K.i poolt olevat omastatud, jättis L.Barohha ise tema korterisse A. K. pakkus talle korduvalt neid tagasi, kuid Lolita Barohhal ei olnud aeg neile järgi minna. Seega on Lolita Barohha toime pannud KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, so kriminaalmenetluses teadvalt valeütluste andmise. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Lolita Barohha, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.05.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Lolita Barohha süüdi tunnistamist KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse - Harju Maakohtu 04.11.2022 otsuse järgi mõistetud ärakandmata osa - 6 kuu 28 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista üks /1/ aasta ja kuus /6/ kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta määratud vangistus täies mahus täitmisele pööramata, kui Lolita Barohha ei pane 2-aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu, määrata L.Barohha kriminaalhooldaja järelevalve alla ning kohustada teda käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p. 1-6 sätestatud kontrollinõudeid ning kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 9, lg 5 ja KarS § 75-1 lg 3 alusel allutada Lolita Barohha temale määratud käitumiskontrolli ajal elektroonilisele valvele kolmeks kuuks aadressile K.Kärberi 33-57, Tallinn, alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas algab katseaeg kohtulahendi jõustumisest. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Juhindudes eeltoodust, mõistab kohus menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 194, 40 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.