Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 160,68 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid – DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Kenert Toppasiat süüdistatakse selles, et tema viibides 17.08.2022 kella 14.00 – 14.25 paiku xxxx asuvas xxxx esimese üksuse kabinetis nr OK3-15, andis tunnistajana väärteomenetluses nr 650022000093 teadvalt vale ütluseid temalt 26.04.2022 ära võetud käekella omandamise kohta, olles eelnevalt tutvunud tunnistaja õiguste ja kohustustega ning hoiatatud KrMS § 68 lg 2 kohaselt vastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest KarS § 320 lg 1 järgi. Nimelt selgitas Kenert Toppasia tunnistajana väärteomenetluses toimunud ülekuulamisel, et tuli ise temalt äravõetud käekellaga arestimajast vanglasse, peites käekella oma keha küljes. Väärteomenetluses nr 650022000093 kogutud tõendite kohaselt on tuvastatud, et Kenert Toppasia omandas käekella 11.03.2022 xxxx töötavalt õpetajalt, kes käekella xxxx tõi. Seega pani Kenert Toppasia oma tahtliku tegevusega toime tunnistaja poolt väärteomenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Kenert Toppasia, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 17.05.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kenert Toppasia süüdi tunnistamist KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistus Pärnu Maakohtu 30. märtsi 2022. a otsusega kriminaalasjas nr 122-732 mõistetud ärakandmata karistusega seisuga 24.05.2023 (rahaline karistus 500 eurot ja vangistus 2 aastat, 4 kuud ja 13 päeva) ning mõista süüdistatavale liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 13 päeva vangistust ja rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 500 eurot, millest viimane viiakse KarS § 64 lg 2 kohaselt täide iseseisvalt. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – DVD-plaadi (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Juhindudes eeltoodust ning arvestades isiku majanduslikku seisundit ja piiratud teenimisvõimalusi (isik viibib vanglas), mõistab kohus menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot. Kaitsjatasu, summas 160, 68 eurot, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.