Kohtulahend

22.03.2021. a teatisega jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata.

26.03.2021. a esitas X OÜ esindaja kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmisele.

12.04.2021. a määrusega jättis Riigiprokuratuur esitatud kaebuse rahuldamata.

1-23-2646

1-23-2646 suures koguses viidi koristustööde käigus vanarauaks, millised utiliseeriti muu moel, kes ja kuhu vanarauana käsitletud materjalid viis. Sellistest asjaoludest täpse ülevaate puudus ei võimalda sedastada ei varade omastamise ega ka nende hävitamise tunnuseid. Riigiprokurör märkis, et ei nõustu X OÜ esindaja poolt märgituga, et kriminaalasjas on võimalik tuvastada kuriteokaebuse, selle lisade (kaubaartiklite loetelu, fotod) ja X OÜ seadusliku esindaja ütluste alusel enne 12.11.2020 (kuriteosündmuse avastamise aeg) XXX kinnistule X OÜ poolt ladustatud kaubad, nende koosseis, kogused ja väärtused. X OÜ poolt on selgitatud, et nimetatud kinnistule toimetati OÜ poolt kokkuleppel AS C Eesti esindaja Y-ga ehitusmaterjalid ajavahemikul 2013-2014. Selle ladustamise kohta mingeid varade üleandmise-vastuvõtmise akte ei vormistatud. Nii ei ole olnud X OÜ-l ega ka kinnistu omanikul AS-l C Eesti ülevaadet, milliseid varasid ja kui suures mahus X OÜ sellele territooriumile nimetatud ajaperioodil ladustas. Kuriteokaebuse lisadest ja X OÜ esindaja ütlustest nähtuvalt on X OÜ soetanud 2015 novembris ehitusmaterjale juurde (nimelt on ta 16.11.2015 peatöövõtulepinguga nr 13, ehituse alltöövõtulepinguga nr 14 ja selle lisaga 1 ning võlgnevuse ja ehitusmaterjalide üleandmise lepinguga nr 15 hankinud D OÜ-lt varasid) ja omandatud varad võtnud raamatupidamises arvele. Selliselt on X OÜ-l 10.05.2016 seisuga ülevaade tema raamatupidamises arvele võetud varadest. Samas ei ole aga selle alusel selge, kas nimetatud laoseis hõlmas ka XXX kinnistule 2013-2014 ladustatud varasid või see kajastas üksnes töövõtulepingute alusel soetatut. Hoolimata aga eeltoodu osas tekkinud ebaselgusest, ei olnud X OÜ poolt 10.05.2016 raamatupidamislikku laoseisu võrreldud ladustamiskohas tegelikult ladustatud kaubaga (sellised andmed dokumentides puuduvad). Seega ei olnud X OÜ saanud 10.05.2016 seisuga tegelikku ülevaadet tema poolt XXX kinnistule ladustatud materjalidest (dokumentaalne laoseis ei võimalda tuvastada tegelikult säilinud vara liiki, hulka ja väärtust). Sellist puudust ei ole võimalik kõrvaldada olnud ka teatud ajahetkedel (menetluse raames tuvastamata aegadel) XXX kinnistul ladustatud materjalide visuaalse ülevaatuse ja nende osas fotode tegemisega. Nii ei ole loonud äriühingu ise ei enda ega ka kolmandate isikute jaoks usaldusväärset tõendit selle kohta, millised materjalid, millises koguses on tal konkreetsel ajahetkel olnud XXX kinnistul hoiul. Kuivõrd X OÜ-l ei ole olnud võimalik menetluse raames esitada tegelikke andmeid oktoobris 2020 XXX kinnistul hoitud materjalide kohta (nagu märgitud 10.05.2016 raamatupidamislikku laoseisu näitavaid andmeid ei ole võrreldud kinnistul tegelikult hoiustatud andmetega), siis on püüdnud uurimisasutus seda puudujääki menetluse raames kõrvaldada muude toimingutega. Seda on tehtud koristustöid teostanud isiku ja XXX kinnistu kaasomanike ülekuulamiste vahendusel, niisamuti on proovitud vastavaid andmeid tuvastada XXX kinnistul koristustöid korraldanud AS C Eesti ja selle esindaja kontoandmete kaudu, täpsemalt on püütud välja selgitada koristustöödesse kaasatud teised isikud, kes ajaperioodil oktoober 2020 kuni 12.11.2020 käitlesid muuhulgas ka X OÜ varasid. Uurimisasutuse toimingud ei andnud aga tulemusi. Nende vahendusel ei olnud endiselt võimalik saada selgust, millises ulatuses, milliseid materjale, millises väärtuses oli kinnistu koristustööde käigus vanametalliks viidud, mida peeti prügiks ja mis jäi kinnistule alles. Eeltoodu tõttu ei ole menetluse raames võimalik olnud teha omastamise ega ka võõra vara hävitamise etteheidet. Riigiprokurör leidis, et ka kaebaja poolt pakutud toimingud eeltoodud puudusi ei kõrvalda. Kaebaja on kõigepelt teinud ettepaneku menetlust täiendada, lisatõendeid koguda, nüüd siis võõra asja hävitamise mõttes, asjatundja või eksperdi kaasabil. Nimelt edastada asjatundjale või eksperdile X OÜ poolt kriminaalasja materjalide juurde lisatud XXX kinnistule ladustatud ehitusmaterjalide andmed (2016 laoseis, fotod ladustatud kaupade kohta, ütlused jms) ja lasta selliselt tuvastada 2020 oktoobris kinnistule ladustatud X OÜ varade koosseis, kogus ja väärtus. Riigiprokurör leidis esiteks, et selliste andmete kogumiseks ei pea kasutama asjatundja või eksperdi abi. Neid on võimalik välja selgitada ka uurijal, kui talle esitatakse alusmaterjal, mille kaudu need on tuvastatavad. Teiseks tulebki märkida, et alusmaterjal, mille pinnalt eeltoodud andmeid peaks tuvastama hakkama, ei ole selge, täpne ja usaldusväärne, mistõttu ei oleks ka asjatundjal või eksperdil võimalust nende kaudu vajalikke andmeid selgelt, täpselt ja

3(8)

1-23-2646 usaldusväärselt tuvastada. Nii ei ole kaebaja poolt pakutud toimingu vahendusel võimalik sellega mõeldud eesmärki saavutada. Riigiprokurör leidis ka, et kaebaja poolt tehtud ettepanekut uurida praegu, s.o rohkem kui kaks aastat peale kuriteosündmust võimalike valvekaamerate salvestusi oktoobris 2020 XXX kinnistul toimunu osas, et selliselt tuvastada kinnistult materjali ära vedanud sõidukid ja nende juhid, et siis omakorda nende vahendusel tuvastada, kuhu äraviidud materjal toimetati ja, saada teada, äraviidud materjali liik, kogus ja väärtus, ei saa pidada perspektiivikaks, uusi asjakohaseid tõendeid loovaks. Ja seda kõigepealt põhjusel, et kriminaalasja materjalidele tuginevalt ei ole selge, kas oktoobris 2020 on XXX kinnistu osal, kus ladustas X OÜ oma varasid, üldse olnud valvekaamerad. Tunnistaja M ütlustest nähtuvalt on tema paigutanud XXX kinnistule kaamerad alles 2022 kevadel. Tunnistaja K on selgitanud, et tema pani valvekaamerad kinnistule üles küll 2013, kuid nende vaatevälja ei ulatanud kinnistu osa, kuhu oli oma vara ladustanud X OÜ. Riigiprokurör leidis, et kui isegi eeldada, et vastavad kaamerad olid juba oktoobris 2020 kinnistul olnud, siis puudub teadmine, kas need omasid ka võimekust nähtut salvestada, kui isegi oleksid omanud, siis, kas need olid selliselt seadistatud, kui olid, siis, kas need säilitavad salvestatut enam kui kaks aastat või n-ö kirjutavad uued andmed need jooksvalt üle. Riigiprokurör mäkis, et kuigi kriminaalmenetluse raames ei ole selgelt tuvastatud, kas XXX kinnistu osal, kus ladustas oma vara X OÜ, on olnud valvekaamerad, poleks ikkagi praegu, s.o enam kui kaks aastat peale väidetavat kuriteosündmust, põhjendatud sellisel moel tõendite otsimine. Riigiprokurör ei pea tõenäoliseks leida valvekaamerate vahendusel asjakohaseid tõendeid ka põhjusel, et kui isegi eeldada, et oktoobris 2020 olid XXX kinnistul töökorras valvekaamerad, millised olid seadistatud andmeid säilitama, siis ei saaks pidada tõenäoliseks videopildi fookuse, kvaliteedi jms tõttu territooriumil käinud X OÜ-le kuuluvad materjalid ära vedanud sõidukite registreerimisnumbrite, veel vähem sõiduki juhtide tuvastamist, kui mistahes muud andmed nende kohta puuduvad. Pelgalt sõiduki videolt nägemine ei anna selgust selle kohta, kas see on XXX kinnistul viibunud seal toimunud koristustööde pärast, kas see on parajasti ära vedamas just X OÜ-le kuuluvaid materjale. Riigiprokurör märkis, et kuivõrd kriminaalmenetluse raames ei ole suudetud usaldusväärselt ja piisava konkreetsuse astmega tuvastada omastatud või hävitatud varade koosseisu, kogust ja väärtust, siis ei ole põhjendatud hakata analüüsima selle teo toimepannud isiku arusaama teost, suhtumist sellesse ehk teisisõnu hinnata, kas tegu oli toime pandud tahtlikult või mitte. Seda enam, et antud kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et ajavahemikul oktoober 2020 kuni 12.11.2020 on AS C Eesti esindaja Y korraldanud XXX kinnistul koristustööde tegemise ja on selle raames muuhulgas lasknud sorteerida ka X OÜ poolt sealsamas ladustatud varasid. Niisiis ei ole antud asjas põhjust arutleda selle üle, kas Y teadis, et koristustööde käigus käideldakse ka X OÜ varasid, vaid kas Y-l on olnud täpset teadmist, millised varad kuulusid X OÜ-le, kas ta on suutnud koristustööde käigus eristada X OÜ-le kuuluvaid varasid teistest, ja kui isegi oli suuteline (mida menetluses ei ole suudetud tõenditega kinnitada), siis millised X OÜ varad arvati tema korraldusel prügisse, millised vanarauaks, millised jäid alles ehk, milliseid varasid, kui suures koguses ja väärtuses ta võis siis omastada või siis teadlikult lasta hävitada. Eeltoodu, nagu märgitud, jäi aga antud kriminaalmenetluse raames tuvastamata, seega ka AS C Eesti esindaja Y süü nii X OÜ varade omastamises ja/või hävitamises tõendamata. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele

1-23-2646 (RKKKo 1-13-5173, p 17). Seda saab järeldada ainuüksi PPA poolt tuvastatud asjaolust, et Y ja AS C on viinud kannatanule kuulunud vallasasjad ära viisil, et kannatanu neid enam kätte ei saaks. Seega on ainetu rääkida enda kasuks pööramise tuvastamatusest. Küll aga, isegi kui omastamise koosseisu puudumist jaatada, on PPA ja prokuratuur tähelepanuta jätnud, et kogutud tõendite põhjalt tõendamist leidnud asja rikkumine ja hävitamine ehk KarS § 203. Kannatanu on juba põhjalikult kirjeldanud KarS § 203 lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu eelduste täitumist oma 23.02.2023 määruskaebuses. Kaebaja leiab, et hävitatud ehitusmaterjalide koosseisu saab tuvastada kannatanu poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kannatanu on PPA-le ja prokuratuurile esitanud laoseisu dokumendi, kus olid kirjas XXX kinnistul olnud kannatanu ehitusmaterjalid. Kannatanu on antud dokumenti veel täiendavalt märkinud, millised ehitusmaterjalid veel alles on ning millised on ära hävitatud. Riigiprokurör on selle tõendi osas asunud arusaamatule seisukohale, et tegemist on pelgalt raamatupidamisliku laoseisuga. Riigiprokuröri hinnangul ei ole antud laoseisu dokumenti võrreldud ladustamiskohas tegelikult ladustatud ehitusmaterjalidega ning seetõttu ei saa antud tõend tegelikku ülevaadet XXX-l asuvatest kannatanu ehitusmaterjalidest. Riigiprokuröri arvates ei kõrvalda seda väidetavat puudust ka asjaolu, et kannatanu käis mitu korda kuus ehitusmaterjalide olemasolu kontrollimas ja nendest umbes iga poole aasta tagant ka pilti tegemas. Kannatanule jääb mõistmatuks, mille alusel riigiprokurör selle asjaolu tõendatusele põhjendamatult karmid nõuded on esitanud. Riigikohus on leidnud, et menetlusõiguse rikkumiseks on ka tõendatusele ülemäära rangete nõuete seadmine. Asjaolu tõendatuks lugemiseks piisab, kui olemasolevad tõendid lubavad väita, et menetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (RKKKo 4-21-950, p 11). Samas aga riigiprokuröri loogika kohaselt oleks kannatanu pidanud iga natukese aja tagant laskma sõltumatul eksperdil koostada aruande, et laoseisu dokument vastab tegelikule olukorrale, sest vaid piltide tegemine ei ole tõendatuseks piisav. Kannatanu mõistaks riigiprokuröri skeptilisust kui tegemist oleks ainsa hävitatud ehitusmaterjalide koosseisu tõendava tõendiga, kuid teised tõendid, mh ka kannatanu poolt tehtud pildid, kinnitavad laoseisu dokumendi korrektsust. Kõigi tõendite koosmõjus tuleb lugeda teo esemeks laoseisu dokumendis esitatud ehitusmaterjalid. Nendeks teisteks tõenditeks on kannatanu pildid. Kannatanu on ka viimased pildid ehitusmaterjalidest PPAle ja prokuratuurile edastanud, kuid neid pole KarS § 203 koosseisu tuvastamisel sisuliselt arvesse võetud. Riigiprokurör on vaid nentinud, et laoseisu dokumendi puudust ei ole võimalik kõrvaldada olnud ka ehitusmaterjalidest fotode tegemisega. Kannatanu tehtud piltidelt on võimalik tuvastada XXX kinnistul asunud ehitusmaterjalide liik ja kogus. Seega kõrvaldavad esitatud pildid ka väidetavad puudused, mis riigiprokuröri hinnangul laoseisu dokumendil eksisteerivad, kuivõrd ehitusmaterjalidest tehtud pildid võimaldavad faktiliselt tuvastada, et laoseisu dokumendis mainitud ehitusmaterjalid olid ka vahetult enne vanarauda viimist kohapeal olemas ehk laoseisu dokument vastas ka reaalsele olukorrale. Riigiprokurör on märkinud, et eelnevalt mainitud puudujääke on uurimisasutus proovinud kõrvaldada muude toimingutega, aga vastavad toimingud ei andnud soovitud tulemusi. Kannatanu ei nõustu ka selle seisukohaga ning toob siinkohal välja U tunnistajana antud ütlused, mis tõendavad asjaolu, et kannatanu ehitusmaterjalid hävitati. U-le näidati ülekuulamisel kannatanu tehtud pilte ehitusmaterjalidest ja U kinnitas, et need asusid ka hilisemalt XXX-l ning viidi tema juuresolekul vanarauda hävitamisele. Järgnevalt tsiteerib kannatanu esindaja kaebuses tunnistaja antud ütlusi. Tunnistaja ütlustega tõendatud, et suures ulatuses kannatanule kuulunud erinevaid ehitusmaterjale oli koristustööde ajal XXX kinnistul ning just kinnistu korrastamise käigus viidi need Y poolt tellitud autoga vanarauda. Seetõttu tekitab ka hämmastust riigiprokuröri väidetav olukorra selgusetus materjalide mahu ja äraviimise fakti osas, mis on niivõrd suur, et kriminaalmenetlus tuleb seetõttu lõpetada. Lisaks ei mõista kannatanu, miks leiab riigiprokurör, et tunnistaja ülekuulamine tulemusi ei andnud. Tunnistaja ütlused tõendavad vaieldamatult asjaolu, et kannatanule kuulunud ehitusmaterjale viidi vanarauda ehk hävitati. Isegi kui nõustuda 5(8)

1-23-2646 riigiprokuröri seisukohaga, et laoseisu dokument ja kannatanu tehtud pildid ei tõesta iseseisvalt asjaolu kas ja kui palju ehitusmaterjali hävitati, siis on riigiprokurör alusetult kõrvale jätnud tunnistaja ütlustega tuvastatud hävitatud ehitusmaterjali koguse ja liigi. Tunnistajale on näidatud pilte kannatanu ehitusmaterjalist ja ta on ülekuulamisel kinnitanud enamike laoseisu dokumendis olevate materjalide kohta, et need viidi ära Y poolt tellitud autoga. Seega on hävitatud ehitusmaterjalide väljaselgitamiseks vaja lihtsalt tutvuda tunnistaja ütlustega ning tuvastada talle näidatud fotodelt ehitusmaterjalid, mis ära viidi. Seega on vähemalt osade hävitatud ehitusmaterjalide hulk lihtsasti tuvastatav. Kannatanu toob siinkohal ka näite. U ütles ülekuulamisel, et talle näidatud pildilt nr 12 viidi vanarauda kõik pildil olnud nelikant terastorud, ümartorud ja U profiilid. Pildilt on tuvastatav, et tegemist on laoseisu dokumendis välja toodud järgmiste ehitusmaterjalidega: 38 tk nelikant terastoru (20 x 200 x 4 x 12100); 2 tk Nelikant terastoru ZN (180 x 100 x 6,3 x 12000); 7 tk Ümartoru (114,3 x 6,3 x 8000); 1 tk Ümartoru (108 x 3,6 x 8000); 4 tk Külmvalts U profiil (100 x 50 x 4 x 12000); 2 tk Külmvalts U profiil (100 x 50 x 4 x 6000). Ainuüksi antud näite põhjal oli kerge vaevaga võimalik tuvastada üle seitsme tonni erinevaid hävitatud ehitusmaterjale. Olles tuvastanud ehitusmaterjalide liigi ja koguse saab seejärel välja selgitada ehitusmaterjalide väärtuse. Sama meetodit saab kasutada ka teiste piltide puhul ning tuvastada kõik tunnistaja ütlustega kinnitatud äraviidud ehitusmaterjalid. Asjakohane on Riigikohtu seisukoht lahendi 3-1-1-90-15 p-s 16, mille kohaselt varguse, kuid kannatanu hinnangul ka teiste varavastaste süütegude puhul ei ole alati vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust. Selleks, et süüdistatav rahaliselt hinnatava asja varguses süüdi tunnistada, piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus teo toimepanemise ajal ületas 20 miinimumpäevamäära. See omakorda eeldab, et varastatu maksumuse ulatumine üle 20 miinimumpäevamäära oleks tõendatud (KrMS § 60 lg 2) või üldtuntud (KrMS § 60 lg 3). Eelneva põhjal on kummastav riigiprokuröri etteheide, justkui kannatanu „alusmaterjalid“ muudavad uurijal oma töö tegemise võimatuks. Uurimisasutuse ülesanne on kriminaalmenetluse käigus ise selgitada kriminaalmenetluse esemeks olevaid asjaolusid, mitte kannatanule ette heita tõendite kvaliteeti. Nagu eelneva põhjal selgub, on nii kannatanu poolt esitatud dokumentaalsete tõendite kui ka uurija poolt kogutud isikuliste tõendite koosmõjus üheselt mõistetav tegu, selle motiivid kui ka teo objekt. Teisisõnu, vähemalt tabelis mainitud asjade osas on vaieldamatu asjaolu, et kohaldub nii KarS § 201 lg 1 kui ka § 203 lg 1. Teiste ehitusmaterjalide osas on kannatanu valmis andma täiendavaid ütlusi ja teavet, et hävitatud ehitusmaterjalide tuvastamine oleks lihtsam ja kiirem. Seetõttu leiab kannatanu, et Riigiprokuratuur on nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisega olukorras, kus sisuliselt on kuriteo koosseis juba tõendamist leidnud. Täiendavalt on riigiprokuröri määruses väljendatud seisukohad KarS § 201 ja 203 objektiivse kooseisu puudumise kohta vastuolus kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega, kui hinnata neid nende kogumis, mistõttu tuleb kriminaalmenetlust jätkata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1-23-2646 tegemiseks on vajalik ja võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Küll aga ei saa prokurörile kirjutada ette seisukohti tõendatuse osas. Sellest tulenevalt ei anna Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks alust ka asjaolu, et kaebajad ei nõustu selles esitatud seisukohtadega, vaid selleks peab olema nt tegemata jäetud mõni asjas tähtsust omav menetlustoiming.

1-23-2646 vanarauaga. Sama on ta sisuliselt avaldanud ka 16.08.2022. a tunnistajana ülekuulamisel. Kaebaja on tunnistaja ütlusi kaebuses tsiteerides need osad ütlustest välja jätnud. Seega, isegi juhul, kui tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et kinnistult viidi minema erinevat metallmaterjali, siis tunnistaja ei nähtu nendest, et ta oleks olnud teadlik nende kuuluvusest ning samuti seavad ütlused kahtluse alla vaidlusaluse metalli väärtuse ehitusmaterjalina.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.