Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Sergei Kalinin’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti Sergei Kalinin’ilt riigituludesse: -

sundraha 2,5 palga alammääras – 1635 eurot;

-

määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 4231,80 eurot;

-

surnu kohtuarstliku ekspertiisikulud summas 627 eurot;

-

kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulud summas 1203,90 eurot;

-

lukuabi arve summas 95 eurot;

-

DNA-ekspertiisikulud 1254 euro ulatuses.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti DNA-ekspertiiside kulud ülejäänud osas, s.o 1995 euro ulatuses, riigi kanda. Sergei Kalinini mõisteti KarS § 114 lg 1 p 1 järgi süüdi selles, et tema ründas 12.02.2021 kella 21.19 ajal Tallinnas XXX asuva korterelamu trepikojas Y, lüües Y tahtlikult vähemalt kolmel korral noaga näo ja kaela piirkonda, mille tagajärjel hakkas Y-l haavadest verd jooksma. Seejärel läks Sergei Kalinin enda XXX asuvasse korterisse ning kui Y tema järel korterisse sisenes, jätkas Sergei Kalinin teise inimese tapmise eesmärgil kannatanu löömist noaga. Mitme minuti kestel lõi Sergei Kalinin noaga järjepidevalt noalöökidest suurt valu tundnud, haavadest tugeva verejooksu all kannatanud, Sergei Kalininilt löömise lõpetamist palunud ja löökide eest ennast kätega kaitsnud Y, sihtides kõik noalöögid kannatanule näkku ja kaela. Sergei Kalinin tekitas pussitamise kestel teadvusel püsinud Y-le vähemalt 23 noahaava, seejuures tapmise toimepanemisel ta vähemalt möönis kannatanule ka piinavalt suure valu tekitamist. Noalöökidega põhjustas Sergei Kalinin tahtlikult Y-le järgmised tervisekahjustused: 13 torkelõikehaava mõlemapoolselt näol (1 haav paremal näopoolel, 12 haava vasakul näopoolel) ja 3 torke-lõikehaava kaelal (keskel ning vasakul), millest kaks kaelal asuvat haava olid eluohtlikud, kuivõrd üks haavadest põhjustas vasakpoolse välimise unearteri vigastuse ning teine haav ulatus neelu ja kõrisse, 1 torke-lõikehaava vasaku õlavarre sirutuspinnal ning 9 torkelõikehaava vasakul labakäel (4 neist labakäel selgmiselt, 4 peopesas ja 1 pöidla ning 2. sõrme vahel), nahakriimustused paremal näopoolel, vasakul rangluu piirkonnas ja vasaku küünarvarre sirutuspinnal ning nahaaluse verevalumi paremal põsesarnal. Hulgihaavadest tingitud äge verekaotus koos hüpovoleemilise šokiga, mis on eluohtlik tervisekahjustus, põhjustas Y surma 12.02.2021 kell 22.56. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kannatanu X, kes on mõrvatu Y isa. Ta leiab, et maakohus on karistanud Sergei Kalininit tema poja mõrva eest liiga leebelt e 15 aastase vangistuse asemel taotleb apellant 20 aastase vangistuse mõistmist. Apellant põhjendab oma taotlust sellega, et Sergei Kalinin on varasemalt olnud mõrvas süüdi mõistetud. Kannatanu esitab apellatsioonis lingid ajakirjanduse artiklitele, kus räägitakse Sergei Kalininist kui ohtlikust kurjategijast. Kannatanu rõhutab, et tehtu osas Kalinin kahetsust ei tunne, mõrv pole tema jaoks moraalne probleem: tal puudub täielikult empaatia ja kaastunne. Mõnikord ei suuda

ta oma käitumist kontrollida, samal ajal on ta valelik ja üsnagi osav teeskleja. Palju viitab sellele, et tegemist on potentsiaalse sarimõrvariga ja mida kauem ta ühiskonnast isoleeritakse, seda parem. Tallinna Ringkonnakohtu 14.märtsi 2023 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega 22.märtsini 2023. Määratud tähtajaks esitas oma seisukohad kannatanu, kordab oma kirjalikus seisukohas sisuliselt apellatsiooni väiteid ja taaskord suunab kohut vastavate linkide kaudu ajakirjanduses kirjutatule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alus puudub. Enne, kui kohtukolleegium esitab oma seisukohad karistusmäära põhjendatuse kohta, peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada järgmist. Mõistetav on kannatanu ja teiste lähedaste emotsionaalne seisund. Lähedase inimese surm, eriti vägivaldne surm on emotsionaalselt raske ja sellest üle saada on pea võimatu kuna vastust sellele küsimusele, miks nii juhtus, ei ole. Ka ei ole midagi mõistmatut selles, et inimestele, kes on elanud üle sellise emotsionaalse trauma, tundubki, et mõrvaritele mõistetud vangistusaastad on nende lähedase elu hind ja see on nende jaoks olematu hind. Tegelikult ei saa olla mõrtsukale mõistetud vangistusaastad inimese elu hinna ekvivalendiks nagu ja karistusõiguses nad seda ei ole. Seaduseandja on kehtestanud mõrva eest sanktsioonis ettenähtud tähtajalise vangistuse alammäära ja ülemmäära e sanktsioonivahemiku ning erakorralise karistusena eluaegse vangistuse. Arvestades seda, et mõrva eest on võimalik mõista 8 aastat vangistust aga ka eluaegse vangistuse, mille pikkust ei saa küll ette arvestada,, omavad konkreetse vangistusmäära mõistmisel erilist rolli mõrva tehiolud, millised määravad ka süü suuruse. Kohtukolleegium on veendunud, et süü suuruse hindamisel on suur vahe, kas mõrv on toime pandud näiteks kannatanu ja süüdlase ühise joomingu käigus tekkinud tüli tagajärjel, kui kannatanud viibisid seltskonnas vabatahtlikult ja suhtusid alkoholitarbimisse soosivalt või on ohvriks sattunud täiesti juhuslik möödakäija tänaval, müüja poekassa kõrval või taksojuht, kes parasjagu oli mõrtsukale sobivas kohas parkimas. Just viimati nimetatud asjaoludel toime pandud mõrvas e taksojuhi mõrvas, mõistis ringkonnakohus kriminaalasjas 1-16-7046 kahele grupis tegutsenud mõrtsukale maakohtu poolt mõistetud 15 aasta asemel 20 aastat ja oluliseks mõrva tehiolusid iseloomustavaks teguriks pidas kohus seejuures just seda, et ohver oli juhuslikult valitud e oli valel ajal vales kohas. Kui veel võrrelda viidatud kriminaalasja tehiolusid arutatava kuriteo tehioludega, siis sealses kriminaalasjas oli kaks mõrva kvalifitseerivat tunnus e lisaks p 1-le, mis on ka praegusel juhul mõrva kvalifitseerivaks tunnuseks, esines ka kvalifitseeriva tunnusena p 5 e tegemist oli röövmõrvaga. Mittekoosseisuliseks raskendavaks asjaoluks oli aga grupis kuriteo toimepanemine. Kvalifitseerivate tunnuste arv on kohtukolleegiumi hinnangul üks näitaja, mis määrab süü suuruse ning tingib selle suuremaks tunnistamise. Samuti mõjutab karistusmäära raskendavate asjaolude esinemine. Kohtukolleegium peab vajalikuks eriti rõhutada Riigikohtu poolt otsuses 1-19-4150 p-s 27 selgitusi, mis on sisuliselt juhised teise astme kohtule. Riigikohus on märkinud, et arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 esimese lause tähenduses tekib eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii teo toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse

kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus Kohtule karistuse mõistmisel antud kaalutlusruum tähendab, et liigilt ja/või määralt erinevaid õiguspäraseid karistusi, mille vahel kohus võib seadusest tulenevates piirides valida, on peaaegu alati mitu. Maakohus on oma otsuses põhjendanud piisavalt süüdistatavale mõistetud karistusmäära, arvestanud nii süüdistatava tervislikku seisundit, kannatanu käitumist. Kannatanu käitumine kinnitab seda, et tegemist ei olnud ei juhututtava ega ka juhusliku kohtumisega. Kannatanu initsiatiivil toimus ühine alkoholi tarvitamine koos süüdistatavaga. Nagu on rääkinud tunnistaja Q, siis kannatanu tuli talle külla XXX pudeli viinaga ja küsis, kas ka Sergei Kalinin tohib tulla. Koos tarvitatigi enne süüdistuses kirjeldatud kuriteosündmust alkoholi. Ka on maakohus arvestanud karistusmäära valikul nagu ringkonnakohus eelnevat juba selgitas ka mõrvasüüdistuses karistuspraktikat. Kohtukolleegium nõustub kõigi maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ning arvestades ka käesolevas otsuses esitatud ringkonnakohtu seisukohti, on maakohtu poolt mõistetud karistus vastavuses süüdistuse süü suurusega ja tema isikuga ning kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud maakohtu poolt materiaal- või menetlusõiguslikke rikkumisi karistuse mõistmisel, ei ole ka kuidagi õigustatud ringkonnakohtu poolt mõistetud karistuse kergendamine. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-test 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse Sergei Kalinini suhtes muutmata ja kannatanu apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.