Kohtulahend

1-23-1315 Kuriteokaebuses ja vastuses prokuratuuri lisainfo päringule märgitakse, et Q OÜ osanikud on X ja C ning juhatuse liige on C. Q OÜ Swedbanki pangakaardid on C ja Y kasutuses. Nad on võtnud perioodil 1. jaanuarist 2019 kuni 18. veebruarini 2020 äriühingu arvelduskontolt välja sularaha 292 915 eurot ja teinud isiklikes huvides äriühingu rahalistest vahenditest kaardimakseid 5995,34 euro ulatuses. Kuivõrd Y ja C on tehingute arvelt, mille käigus võeti välja sularaha ja tehti makseid äriühingu vara valdajate isiklikes huvides, teeninud tulu, palus kuriteokaebuse esitaja kontrollida, kas andmed tulude kohta on maksudeklaratsioonis kajastatud. Veel on X toonud välja, et ettevõtte enamusosanik C takistab tal osaleda äriühingu juhtimises, raskendades äriühingu varalisest seisust ülevaate saamist. Ka pole juhatus esitanud 2019. ja 2020. aasta majandusaastaaruannet, mistõttu on oluliselt raskendatud ka ettevõtte varadest umbkaudse ülevaate saamine.

Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale

1-23-1315 Kaebuses ei nõustuta Riigiprokuratuuri seisukohaga, et kuna X ei ole selles menetluses kannatanuks KrMS § 37 lg 1 mõistes, st tal ei ole kaebeõigust, siis tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. KrMS § 37 lg-st 1 ei tulene, et isikut saab lugeda kannatanuks üksnes siis, kui omastamise objektiks olev raha on ära võetud vahetult isiku käest. Õiguskirjanduse ja kohtupraktika kohaselt tuleb isikut lugeda KrMS § 37 lg 1 järgi kannatanuks, kui talle on tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju ja see kahju on tekitatud vahetult kuriteoga. Väljendit „õigushüve on kuriteoga vahetult kahjustatud“ mõistetakse selliselt, et olemas on vahetu seos kuriteo ja kahju tekkimise vahel s.t. kuriteoga on põhjustatud kahju. Varalise kahju all mõistetakse esmajoones isiku varaliselt hinnatavatesse õiguspositsioonidesse tungimist kõige üldisemalt, mitte üksnes vara väärtuse tegelikku vähenemist või saamata jäänud tulu. Tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga, tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Kannatanu kahju ei pea aga kokku langema kuriteo koosseisulise kahjuga. Äriühingu osad kuuluvad äriühingu osanikele ja on nende varaliselt hinnatav õigus. Äriühingu vara omastamisel ja seeläbi äriühingu maksejõuetuse põhjustamisel väheneb neile kuuluva õiguse rahaline väärtus. Samuti jäävad äriühingu osanikud ilma sellest, mida nad on äriühingu osade omamisest tulenevalt õigustatud saama. Asudes hindama, kas isikul tekkinud füüsilise, varalise ja/või moraalse kahju ning menetletava kuriteo vahel on piisav faktiline ja õiguslik seos käsitamaks isikut konkreetses kriminaalmenetluses kannatanuna, tuleb aluseks võtta kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon (RKKK 3-1-1-97-10, p 26). Menetletava kuriteo ja kannatanu kahju faktiline seos tähendab seda, et kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteokoosseisu tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega (RKKK 3-1-1-97-10, p 18). Kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo vahel nõutav õiguslik seos väljendub järgnevas: kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma sedasama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb (RKKK 31-1-97-10, p 19). Kannatanu kahju peab tulenema kriminaalmenetluse aluseks oleva kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve rikkumisest. See tingimus ei tähenda kõikidel juhtudel seda, et kannatanuks saab pidada üksnes kahjustatud õigushüve vahetut kandjat. Nii on eeskätt eluvastaste süütegude puhul (kus kahjustatud õigushüve kandjat enam ei ole) kannatanuna käsitatav surnud isiku lähedane (RKKK 3-1-1-97-10 p 20). Samuti saab senise kohtupraktika kohaselt KarS §-s 384 ette nähtud kuriteo puhul olla KrMS § 37 lg 1 alusel kannatanuks isik, kes oli võlgniku varalise seisundi kahjustamise ajal tema võlausaldaja (RKKK 1-19-9575).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1-23-1315 jaanuaril 2023 ja KrMS § 208 lg 1 kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamise tähtaeg üks kuu, on X esindaja 27. veebruari 2023 kaebus esitatud tähtaegselt.

1-23-1315 säte näeb muuhulgas ette, et osanike pädevusse kuulub osaühingu juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Seejuures ei või isik, keda otsus puudutab (st enamusosanikust juhatuse liige), vastavalt ÄS § 177 lg-le 1 otsuse tegemises osaleda. Kriminaalmenetluse alustamine annaks osaühingule võimaluse osaleda kannatanuna ehk n-ö vastasleeri kuuluva kohtumenetluse poolena õigusvaidluses kahtlustuse või süüdistuse saanud juhatuse liikme vastu. Kui äriühingul ongi vaid üks vähemusosanik, siis otsus juhatuse liikmega õigusvaidlust pidada võikski avalduda äriühingu nimel juhatuse liikme(te) vastu kuriteokaebuse esitamises (mutatis mutandis RKKKo 1-18-5732/226, p 68). ÄS § 168 lg 1 p 10 alusel määratud esindajat tuleb ringkonnakohtu hinnangul pidada kannatanu seaduslikuks esindajaks KrMS § 37 lg 2 tähenduses.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.