1-23-1296
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. märts 2023. a, Pärnu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-23-1296 (22267000552)
Kohtunik
Anu Tammeniit
Kohtuistungi sekretär
Kristi Haab
Kriminaalasi Prokurör
G. L süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Pille Juhkov
Süüdistatav
G. L isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei kohaldatud. Avo Pärmann
Kaitsja
Juhindudes KrMS § 239, § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
Lk 1 / 3
1-23-1296 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on G. L käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
G. L ’i süüdistatakse selles, et tema, 13.07.2022.a. ajavahemikus kell 15.15 kuni 15.25 X linnas X tn X maja X tn poolse seina juures, milline on avalik koht KorS § 54 mõistes (avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk), rikkus KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid ning käitus teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil. Täpsemalt, G. L tungis koos alaealise K.H ́ga kallale alaealisele Y , mille käigus lõid viimast korduvalt, rusikas kätega, vähemalt neljal korral ja jalgadega, vähemalt viiel korral, pea ja keha piirkonda. Oma käitumisega häirisid nad kõrvalisi asjasse mitte puutuvate isikute C ja D rahu ning ohustas nende turvatunnet ning kes sekkusid füüsilisse ründesse, mille tulemusel G. L ja K. H lõpetasid Y peksmise ja jooksid minema. G. L koos K.H ́ga tekitas kannatanule Y füüsilist valu ja tervisekahjustused tursete, hematoomide ja nahakriimustuste näol näo ja pea piirkonnas ning nahamarrastuste ja hematoomide näol keha piirkonnas. Oma käitumisega rikkus G. L Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa ning käituda muul viisil vägivaldselt. Seega, G. L , oma tahtliku tegevusega, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga. Lk 2 / 3
1-23-1296 Prokurör tegi ettepaneku G. L süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks mõjutusvahendina KarS § 87 lg 1 p 6 alusel käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS § 75 sätestatule tähtajaga 6 (kuus) kuud. Vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-6 kohustub G. L käitumiskontrolli ajal täitma järgnevaid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et G. L on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu seaduslik esindaja on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KarS § 179 lg 3 kohaselt ei määrata karistusseadustiku § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha. Seega on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu 248,40 (32,40+172,80+43,20) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus G. L ́i menetluskulud 248,40 eurot riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik
Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.