Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1-23-915 elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui

1-23-915 kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Maxim Kornilishinit süüdistatakse selles, et tema 12.09.2022 kella 10:30 paiku xxxx asuvas bussipeatuses, s.o avalikus kohas, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-st 55 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja KorS §-st 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/ lõi A. V.t ühe korra noaga selja piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse torkehaava paremal alaseljal. Oma käitumisega häiris Maxim Kornilishin lähedalasuvate inimeste (tunnistaja P. B., tundmatu bussipeatuses viibinud noormees) rahu ning ohustas nende turvatunnet. Sellega pani Maxim Kornilishin oma tahtliku tegevusega toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Maxim Kornilishini, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Maxim Kornilishinile mõistetavaks karistuseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 2 aastat vangistust kuulub kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust, 1 aasta ja 8 kuu osas ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Maxim Kornilishini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 13.09.2022 kuni 13.01.2023, s.o 4 kuud. Menetluskulud DNA ekspertiis 22E-GE0772 228 eurot, sundraha 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Määratud kaitsja tasu 482,40 eurot, DNA ekspertiisi 22E-GE0772 kulust

1-23-915 456 eurot ja statsionaarne kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisitasu summas 7740 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Maxim Kornilishin KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313.

(allkirjastatud digitaalselt) Aulike Salo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.