Harju Maakohtu 10. jaanuari 2023 määrus, millega tunnistati lubatavaks Janno Marmori suhtes tehtud Läti Vabariigi riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo 9. novembri 2020 otsuse täitmine Eesti Vabariigis
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Janno Marmori kaitsja Indrek Repnau, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10. jaanuari 2023. a määrus tühistada ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
Määruskaebus rahuldada.
3.Jätta Janno Marmori kaitsja Indrek Repnau taotlus määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks rahuldamata.
MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Justiitsministeerium edastas 19. detsembril 2022 Harju Maakohtule menetlemiseks Läti Vabariigi rahatrahvi määramise tunnistuse, milles taotletakse Janno Marmori (ik.
1-22-7782 38306146020) suhtes tehtud Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo 9. novembri 2020 otsuse nr GA18089851 tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis.
2.Tunnistuse kohaselt määrati Janno Marmorile Läti Vabariigis toime pandud liiklussüüteo eest 80 euro suurune rahatrahv selle eest, et 7. augustil 2020 kell 22:13 sõitis sõiduk Renault Traffik numbrimärgiga XXXXXX, mille omanik on Janno Marmor, kiirusega 83 km/h asulateel, kus oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiiruseületamine registreeriti kiirusmõõdikuga GATSO. Lubatud vea arvestamisel oli sõiduki tegelik kiirus 80 km/h. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus tunnistas 10. jaanuari 2023 määrusega Janno Marmorile Läti Vabariigis määratud rahatrahvi täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks. Tunnistuse kohaselt on Janno Marmor toime pandud süüteo puhul tegemist liiklussüüteoga. Seetõttu on selle eest määratud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine KrMS § 50870 alusel lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Kokkuvõtlikult asus kohus seisukohale, et kuivõrd käesoleval juhul ei esine KrMS § 4896 lg 3 kohaselt rahalise karistuse tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid ega KrMS § 50871 mõttes tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt KrMS § 48911 lg 1 p-st 1, § 50870 p-st 2 ning §-st 50872 tuleb Läti Vabariigis 9. novembril 2020 määratud (jõustunud 3. detsembril 2022) rahalise karistuse täitmine Janno Marmori suhtes tunnistada lubatavaks. KrMS §-st 50874 tulenevalt pööratakse Janno Marmorile mõistetud rahaline karistus summas 80 € Eesti riigi tuludesse, sest Eesti Vabariik ja Läti Vabariik ei ole kokku leppinud teisiti. Määruskaebus
4.Janno Marmori kaitsja Indrek Repnau esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaitsja palub maakohtu 10. jaanuari 2023 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta rahuldamata EV Justiitsministeeriumi 19. detsembri 2022 taotlus ning tunnistada lubamatuks Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo poolt asjas nr GA18089851 9. novembril 2020 tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine Janno Marmori suhtes. 4.1 Kaitsja leiab, et maakohus on määrust tehes kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohtu määrusest ei nähtu, et Janno Marmorit oleks teavitatud väidetavalt tema poolt toimepandud teo menetlemisest kirjalikus menetluses ning õigusest otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Maakohus on jätnud käsitlemata asjaolud, kas Janno Marmorit on nimetatud õigusest teavitatud ning Janno Marmor on nimetatud teavituse ka reaalselt kätte saanud. Nimetatud asjaolude selgitamata jätmisel ei ole võimalik tunnistada otsuse täitmist lubatavaks. Nimetatud seisukohta kinnitavad ka Tallinna Ringkonnakohtu
25.jaanuari 2023.a lahendid asjades 1-22-6439 ja 1-22-6440. Määruskaebuses kinnitatakse, et Janno Marmorit ei ole Läti Vabariigi pädevate ametivõimude poolt teavitatud asjaolust nagu oleks väidetavalt temale kuuluv mootorsõiduk 7. augustil 2020 kell 23:11 ületanud Läti Vabariigis lubatud sõidukiirust. Janno Marmor sai nimetatud asjaolust teada alles siis, kui sai kätte Harju Maakohtu 10.jaanuari 2023.a määruse kriminaalasjas 1-227782. Janno Marmor kinnitab, et tema nimele pole Läti Vabariigi ametivõimude poolt edastatud mingeid teateid. 4.2 Täiendavalt leiab kaitsja, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ka seetõttu ning oleks pidanud jätma kohtuotsuse tunnustamise taotluse rahuldamata, et EV
1-22-7782 Justiitsministeeriumi poolt maakohtule taotluse edastamise ajal s.o. 19. detsembril 2022, oli eelnimetatud otsuse täitmisele pööramine ja täitmine KarS järgi aegunud. Nimelt Läti riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo poolt 9. novembril 2020 tehtud otsus väärteoasjas GA18089851 jõustus
3.detsembril 2020 ning seega aegus nimetatud otsuse täitmisele pööramine ja täitmine Eesti Vabariigis KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt 3. detsembril 2021. 4.3 Kaitsja taotleb antud asjas õigusabi osutamise eest valitud kaitsjale makstud tasu summas 250 eurot. Menetluskuludeks on määruskaebuses märgitud: 11. jaanuaril 2023 konsultatsioon 30 minutit, maksumus 62,50 eurot; 21.jaanuaril 2023 asja materjalidega tutvumine 30 minutit, maksumus 62,50 eurot; 17. novembril 2022 määruskaebuse koostamine 1 tund, maksumus 125 eurot. Repnau Õigusbüroo osutas Janno Marmorile teenust 1 tunni hinnaga 125 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. KrMS § 187 lg 1 kohaselt palub kaitsja nimetatud summa hüvitamist riigieelarve vahenditest
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata Läti Vabariigi tunnistus maakohtule uueks arutamiseks.
6.Määruskaebusest ja maakohtu määrusest nähtuvalt on maakohus lahendanud Läti Vabariigi tunnistuse tunnustamise lubatavuse küsimuse ilma Janno Marmorit menetlusse kaasamata. Tallinna Ringkonnakohus on 27. jaanuari 2023 lahendis nr 1-23-36 selgitanud, et see, et Euroopa Liidu teise liikmesriigi trahvi tunnustamine toimub vastavalt KrMS § 50872 lg 1 p-le 2 kirjalikus menetluses, ei tähenda, et isikut, kelle suhtes lahend tehakse, ei tuleks menetlusse kaasata. Menetluse kirjalikkus tähendab üksnes seda, et isikuid ei tule nende ärakuulamiseks kohtusse kutsuda. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kirjaliku menetluse korda, kriminaalmenetluses kehtiva ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte üks nõue on aga see, et isik, kelle suhtes lahend tehakse, tuleb ära kuulata, st tal peab olema võimalik esitada menetluses seisukohti ja taotlusi. Seda on teiste, tunnustamisega sarnases kirjalikus menetluses lahendatavate küsimuste puhul toonitatud ka õiguskirjanduses (P. Pikamäe: § 431 komm. 6 ja § 432 komm. 3.1 – KrMS. Kommenteeritud väljaanne. Kergandberg/Pikamäe. Juura 2012). Rahatrahvi tunnustamise menetluse regulatsioonis ei ole ringkonnakohtu hinnangul midagi sellist, mis viitaks, et isikut, kelle suhtes määrus tehakse, ei tuleks ära kuulata. Rahatrahvi tunnustamise otsustab kohus vastavalt KrMS § 50872 lg 1 p-le 2 kirjalikus menetluses 30 päeva jooksul taotluse kohtusse saabumisest. Seega on kohtul küllaldaselt aega, et informeerida isikut, kelle trahvi tunnustamist taotletakse, tema trahvi tunnustamise taotlusest ning anda talle võimalus esitada oma vastuväited.
7.Käesoleval juhul jääb ringkonnakohus eelviidatud seisukoha juurde, kuna asjaolusid, mis tingiks ringkonnakohtul teistsuguse seisukoha, antud asjas ei esine. Ringkonnakohtu hinnangul on isiku menetlusse kaasamine seda olulisem, et ka trahviotsus on tehtud menetluses, kuhu isikut ei kaasata, st tagaselja. See seisukoht on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga (RKKK 19. detsembri 2022 määrus asjas nr 1-22-2024, p 10). Tunnustamisel tuleb kontrollida, kas KrMS §-s 4897 sätestatud tagaselja otsuse tunnustamise nõuded on täidetud. Nende hulka kuulub ka küsimus, kas isikule toimetati otsus kätte ning teda teavitati õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata. Seetõttu peaks isikul, kelle trahvi tunnustamise üle otsustatakse, olema juba maakohtus võimalik esitada oma vastuväited, mis puudutavad trahviteate kättetoimetamist.
1-22-7782
8.Kuivõrd isiku kaasamise nõue tuleneb ausa ja õiglase menetluse põhimõttest, on selle tegemata jätmine käsitatav KrMS § 339 lg 1 p 12 rikkumisena, mis tingib maakohtu määruse tühistamise. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlusõiguse rikkumine on selline, mille tõttu tuleb saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
9.Määruskaebuses on ette heidetud materiaalõiguse rikkumist ka seetõttu, et tunnustatava Läti Vabariigi otsusega määratud rahatrahvi täitmine on EV karistusseadustiku kohaselt kaitsja hinnangul aegunud. Märkida tuleb, et Tallinna Ringkonnakohus on kaitsja sellisele väitele juba analoogse kohtuasja lahendamise 25. jaanuari 2023. a määruses selgituse andnud. Nimelt ei kohaldu ka praegusel juhul KrMS § 50871 p 4. KarS § 6 lg 1 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Janno Marmor pani teo toime Läti Vabariigis. Janno Marmorit ei ole võimalik selle teo eest Eestis vastutusele võtta ning seega ei kohaldu sellele aegumine Eesti karistusõiguse järgi. Kaitsja on ise esitatud määruskaebuses samale lahendile viidanud, kuid arusaamatuks jääb taaskord samasisulise etteheide tegemine.
10.Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 338 p-st 3, § 339 lg 1 p-st 12, § 339 lg-st 2 ja § 341 lgst 3, rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab maakohtu määruse. Kuivõrd asja arutanud maakohtu koosseis on taotluse kohta juba sisulise seisukoha võtnud, saadab ringkonnakohus asja arutamiseks maakohtule teises koosseisus.
11.Kaitsja on määruskaebuses taotlenud määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamist ja riigi kanda jätmist. Määruskaebuses on kaitsja loetlenud menetlustoimingud ja nendega kaasnenud kulud. Kaitsja taotles materjalidega tutvumise, kliendiga konsultatsiooni ja määruskaebuse koostamise eest hüvitada õigusabikulud kokku summas 250 eurot. Määruskaebuses on märgitud küll menetluskulude nimekiri, kuid pole lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente. Seetõttu ei saa ringkonnakohus võtta KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt seisukohta, kas isikul on tekkinud seoses määruskaebemenetlusega menetluskulu. Järelikult pole vajalik hinnata, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna. Öeldust johtuvalt jätab ringkonnakohus esitatud taotluse rahuldamata (vt ka RKKKm nr 1-17-1205, p 34).
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.