Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuasi ja menetlusliik
Tartu Ringkonnakohus 6. veebruar 2023 1-17-5828 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Liina Tulit-Kuum Natalja Tselikova, Meeli Antonov Kriminaalasi Yulia Cherniakova süüdistuses KarS § 319 lg 1 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 8. augusti 2022. a otsus Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Süüdistatav Yulia Cherniakova (ik: 47007290018); endine elukoht: XXX (uue elukoha aadress on kohtule teadmata); Vene Föderatsiooni kodanik; emakeel: vene keel; ei tööta; e-post: xxx@xxx Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Prokurör Katrin Lindpere
Kohtuistungi toimumise aeg
9. november 2022, 14. detsember 2022 ja 24. jaanuar 2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Rein Napa Yulia Cherniakovale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 313 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 52 eurot ja 20 senti).
3.Eelmises punktis nimetatud menetluskulu mõista välja Yulia Cherniakovalt Eesti Vabariigi kasuks. Yulia Cherniakoval tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulud otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Yulia Cherniakovat süüdistatakse KarS § 319 lg 1 järgi teadvalt vale kaebuse esitamises kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt. Y. Cherniakova esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri (asukohaga Tartu linn Kalevi 1) e-posti aadressile [email protected] enda poolt digitaalselt allkirjastatult teadvalt 2 vale kuriteokaebust. Need registreeriti numbritega LÕRP-9/13/113 ja LÕRP-9/14/15. 01.08.2013 esitatud esimeses kuriteokaebuses väitis Y. Cherniakova, et A.A. võltsis dokumenti ning kasutas võltsitud dokumenti. Kuriteokaebuse kohaselt esitas A.A. tsiviilasja nr 2-1222821 menetlemise käigus Tartu Maakohtule tõendina Ropka Autopood OÜ 02.12.2011 kassa väljamineku orderi nr 000232I KV l, millel on Y.Cherniakova allkiri, kuid tema ei ole seda orderit allkirjastanud. Süüdistuse kohaselt allkirjastas Y. Cherniakova aga ise Ropka Autopood OÜ 02.12.2011 kassa väljamineku orderi nr 000232-1 KVI. 10.01.2014 esitatud teises kuriteokaebuses väitis Y. Cherniakova, et Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ ning advokaat Tarmo Pilv võltsisid dokumenti ning kasutasid võltsitud dokumenti. Kuriteokaebuse kohaselt edastas Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ 05.12.2013 Yulia Cherniakovale 05.04.2013 kuupäevaga advokaadibüroo ja Yulia Cherniakova vahelise kliendilepingu lõpetamise ja menetlusdokumentide üleandmisevastuvõtmise akti, millel on Yulia Cherniakova allkiri, kuid Yulia Cherniakova ei ole seda akti allkirjastanud. Tegelikkuses on Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ ning Yulia Cherniakova vahelise 05.04.2013 kuupäeva kandva kliendilepingu lõpetamise ja menetlusdokumentide üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastanud Yulia Cherniakova. Maakohtu otsus
2.Tartu Maakohtu 8. augusti 2022. a otsusega tunnistati Y. Cherniakova talle esitatud süüdistuses KarS § 319 lg 1 järgi süüdi. Teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega, mis jäetakse KarS § 73 lg-te 1,3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Y. Cherniakova ei pane 1 aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev (8. august 2022). Lisaks lahendati kriminaalmenetluse kuludega seotud küsimused.
3.Vaidlust ei ole selles, et Y. Cherniakova süüdistuses nimetatud aegadel ja viisil saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaks dokumenti, mille ta pealkirjastas kui kuriteokaebused. Y. Cherniakova neid fakte ei eita ja asjas kogutud dokumentaalsed tõendid neid ka kinnitavad. Kohtule on esitatud koopiad 01.08.2013 ja 10.01.2014 kuriteokaebustest. Nendest nähtuvalt esitas Y. Cherniakova 01.08.2013 ja 10.01.2014 e-posti teel Tartus Kalevi tn 1 asuvale Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kaebused, mille prokuratuur on esitamisega samal päeval vastu võtnud.
4.01.08.2013 ja 10.01.2014 prokuratuurile esitatud pöördumised on nii vormi kui ka sisu poolest kuriteokaebused. Y. Cherniakova viitas neis kaebustes ka konkreetsetele
toimepanijatele, s.o A.A. ile ning Tarmo Pilvele. Kohus veendumusel Y. Cherniakova valetas kuriteokaebustes teadlikult.
5.Ropka Autopood OÜ 02.12.2011 kassaorder. 5.1 Y. Cherniakova väidab, et tema ei ole seda dokumenti allkirjastanud, kuid asjas teostatud ekspertiis väidab vastupidist. Ekspertiisiakti nr 14E-DK0118 kohaselt on orderil olev Y. Cherniakova allkiri kirjutatud Y. Cherniakova poolt. Ekspert on andnud arvamuse kategooriliselt jaatavas vormis. 5.2 Kohtus andsid ütlusi ka kannatanu A.A. ja tunnistaja S.S. . Mõlema ütluste kohaselt allkirjastas Y. Cherniakova orderi isiklikult, tehes seda nende juuresolekul ning nende nähes. Kannatanu ja tunnistaja kinnitasid sedagi (prokurör näitas neile vaidlusalust kassaorderit), et Y. Cherniakova allkirjastas just nimelt selle kassaorderi, mis saadeti ekspertiisi ja mille koopia lisas Y. Cherniakova oma kuriteokaebusele. 5.3 Kohus on veendunud, et ekspertiis viidi läbi originaaldokumendi alusel. Dokumendi originaali liikumine ekspertiisiasutusse on jälgitav. S.S. sõnul andis ta orderi originaali tunnistajana ülekuulamise käigus 20.06.2014 üle uurijale. Edasi koostas kriminaalasja menetlenud uurija Nadežda Poljakova 01.10.2014 ekspertiisimääruse käekirjakirjaekspertiisi korraldamiseks ning andis eksperdi käsutusse vaidlusaluse kassaorderi originaali. 29.10.2014 koostatud ekspertiisiaktiga tagastas ekspertiisiasutus kassaorderi ning 06.11.2014 tagastas uurija N. Poljakova kassaorderi originaali üleandmise-vastuvõtmise akti alusel S.S. le. 5.4 Ekspertiisiakti kohaselt esitati ekspertiisiks A4 formaadis valgele paberile musta trükitekstiga koostatud dokument, millel on käsikirjaline tekst ja allkiri kirjutatud sinise värvainega kirjutusvahendiga (pastapliiatsiga). Dokumendil on vasakus ülanurgas klammerdusjäljed ja diagonaalne murdejoon. Kohus nõustus prokuröriga, et ekspertiisi läbi viies ei oleks saanud ekspertidele jääda märkamatuks, et määrusest nähtuva originaali asemel on ekspertiisi saadetud dokumendi koopa või faksi teel edastatud dokument ja juhul kui ekspertiis oleks viidud läbi dokumendi koopia või faksi teel liikunud dokumendi põhjal, nähtuks see asjaolu ka sõnaselgelt ekspertiisiaktist. Ekspert on üksikasjalikult täheldanud üles dokumendi väljanägemise (dokumendi ülaservas olevaid klammerdus- ja murdejälgi) ning sellest saab teha järelduse, et nad uurisid originaaldokumenti.
6.Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ 05.04.2013 kliendilepingu lõpetamise ja menetlusdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt. 6.1 Nimetatud dokumendi kohta väidab Y. Cherniakova kuriteokaebuses, et tema ei ole seda akti allkirjastanud, dokument olla võltsitud. Kohtumenetluses väitis süüdistatav, et dokument on kuidagi kokku monteeritud. 6.2 Siingi on ekspert teisel arvamusel ja kohus usub eksperti mitte Y. Cherniakovat. Ekspertiisiakti nr 14E-DK0117 kohaselt on advokaadibüroo aktil olev Y. Cherniakova allkiri kirjutatud Y. Cherniakova poolt ja arvamus on antud kategooriliselt jaatavas vormis. 6.3 Eksperdi kategooriliselt jaatavas vormis antud arvamust kinnitavad kannatanu Tarmo Pilve kohtus antud ütlused akti allkirjastamise kohta. See allkirjastati 05.04.2013 kohtuistungi alguses Tartu Maakohtu kohtusaalis, kus arutati Y. Cherniakova tsiviilasja. Y. Cherniakova allkirjastas selle akti tema juuresolekul ning tema nähes. T. Pilv kinnitas kohtus, et talle kohtuistungil näidatud dokumendi näol on tegemist koopiaga sellest dokumendist, mille
Y. Cherniakova tema nähes allkirjastas. Kannatanu esitas kohtule ka originaaldokumendi, mille palus kohtuotsuse jõustumisel talle tagastada. 6.4 Vaidlusaluse originaaldokumendi liikumine ekspertiisiasutusse on tuvastatav. T. Pilve sõnul andis ta akti originaali ülekuulamise käigus 19.06.2014 üle N. Poljakovale. 01.10.2014 koostas N. Poljakova ekspertiisimääruse käekirjakirjaekspertiisi korraldamiseks ning andis eksperdi käsutusse kõnealuse akti originaali. 28.10.2014 koostatud ekspertiisiaktiga tagastas ekspertiisiasutus originaalakti uurijale ja 04.11.2014 tagastas uurija akti originaali üleandmise - vastuvõtmise akti alusel T. Pilvele. 6.5 Ekspertiisi koostanud ekspert kirjeldab üksikasjalikult dokumenti, mida ta uuris: ekspertiisiks on esitatud A4 formaadis valgele paberile koostatud dokument, millel on sinine ja must trükitekst ja kaks allkirja on kirjutatud lillakas-sinise värvainega kirjutusvahendiga (pastapliiatsiga). Kuidagi ei oleks ekspertidele saanud jääda märkamatuks, et määrusest nähtuva originaali asemel on ekspertiisi saadetud koopia. Juhul kui ekspertiis oleks viidud läbi dokumendi koopia põhjal, nähtuks see asjaolu sõnaselgelt ka ekspertiisiaktist.
7.Täidetud on KarS § 319 lg 1 objektiivne koosseis. Y. Cherniakova on esitanud tõendikogumile rohkelt vastuväiteid (sh peab ta kannatanute ja tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks) ja dokumentaalseid tõendeid. Kohus peab reeglina kaitseväidete osas seisukoha võtma, kuid ennekõike siis, kui on alust arvata, et need vastuväited või tõendid püstitavad kõrvaldamata kahtluse süüdistatava süüs.
8.KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada teatavasti tema kasuks. Samas, mitte igasugune kaitseversioon ei tõstata põhjendatud kahtlusi isiku süüs, vaid kaitseversioon peab olema usutav ja haakuma teiste tõenditega. Käesoleval juhul ei haaku kaitseversioon teiste tõenditega ja kohus jätab Y. Cherniakova esitatud asjakohatud tõendid ja vastuväited tõendikogumist ja seega ka kohtuotsuse analüüsist välja. Seda on võimalik teha abstraktselt, sest asjakohatus on ilmselge. Ei saa olla lubatav olukord, kus süüdistatav esitab lehekülgede viisi asjasse mittepuutuvaid dokumente ja vastuväiteid ning kohus hakkab neid üksipulgi otsuses lahkama, ülejäänud tõendikogumiga võrdlema ja siis neid ühe kaupa tõendikogumist välja heitma.
9.Subjektiivne koosseis nõuab otsest tahtlust KarS § 16 lg 3 mõttes. Kuivõrd tuvastamist leidis, et Y. Cherniakova allkirjastas kassaorderi ning advokaadibüroo akti, siis kuriteokaebustes vastupidist väites tegutses ta selgelt eesmärgiga süüdistada teisi inimesi kuritegude toimepanemises ehk siis ta tegutses kohtu arvates kavatsetult. Tema eesmärk oli teisi kahjustada ja selle ta mõneks ajaks ka saavutas, sest Lõuna Ringkonnaprokuratuur alustas kriminaalmenetlused ja politsei viis läbi menetlustoiminguid inimestega, keda Y. Cherniakova alusetult süüstas.
10.Kuivõrd õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad tuleb Y. Cherniakova süüdi tunnistada KarS § 319 lg 1 järgi.
11.KarS § 319 lg 1 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Y. Cherniakovat rahalise karistusega mõjutada ei ole võimalik, ka ei täidaks see üldpreventiivseid eesmärke. Ta ei tööta, elatub sotsiaalabist ja abikaasa sissetulekutest. Seega mõjutaks rahalise karistuse mõistmine pigem tema abikaasat kui teda ennast.
Y. Cherniakovale tuleb mõista karistuseks vangistus, vangistuse keskmine määr on kuus kuud. Y. Cherniakova süü on keskmisest väiksem ja ta on varem karistamata, mistõttu saab teda karistada sanktsioonimäära keskmise lähedase karistusega – viie kuulise vangistusega, mille saab jätta KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata. Apellatsioon
12.Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus, mõista Y. Cherniakova talle esitatud süüdistuses KarS § 319 lg 1 järgi õigeks ja jätta menetluskulud riigi kanda.
13.Maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust sellega, et ei kontrollinud süüdistatava väiteid ja tõlgendas püstitatud kahtluse tema kahjuks. Kaitsja taotles juba kaitseaktis dokumendiekspertiisi määramist ja kordas seda taotlust ka kohtuistungil. Kohus ei arvestanud, et käekirjaekspertiis ja dokumendiekspertiis on eriliigilised ekspertiisid ja seega ei saanud käekirjaekspertiis anda vastust küsimustele, kas ekspertidele esitatud dokumendid on autentsed ning neil puuduvad kokkumonteerimise tunnused. KrMS § 7 lg 3 sätestatud süütuse presumptsiooni rikkumine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Samuti on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks põhjenduste puudumine kohtuotsuses, miks jättis maakohus kaitsja taotlused rahuldamata. Ringkonnakohtu istung
14.Kohtuistungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde taotledes Y. Cherniakova õigeksmõistmist. Y. Cherniakova seisukohta kaitsja apellatsiooni kohta ei olnud võimalik välja selgitada, sest kohtuistungi korra rikkumise ning kohtu korraldustele mitteallumise tõttu eemaldati ta asja arutamiselt kogu kohtuistungi ajaks KrMS § 267 lg 1 p 1 alusel. Prokurör vaidles vastu kaitsja apellatsiooni seisukohtadele, pidades maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks, menetlusnorme asja menetlemisel ja kohtuotsuse tegemisel rikutud ei ole.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Tartu Maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning tehtud järeldustega. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale Y. Cherniakova süüküsimuses. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud põhiküsimustele.
16.Asjas ei ole vaidlust selles, et Y. Cherniakova esitas e-posti teel Lõuna Prokuratuurile kaks kuriteokaebust. Maakohus uuris asjas kogutud tõendeid, ning tuginedes eelkõige ekspertiisiaktide nr 14EDK0118 (Ropka Autopood OÜ kassaväljamineku order) ja nr 14E-DK0117 (advokaadibüroo kliendilepingu lõpetamise jadokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt) tulemustele, sedastas, et mõlemas jõudis ekspert kategooriliselt jaatavale järeldusele – kassaorderil olev Y. Cherniakova allkiri on kirjutatud Y. Cherniakova poolt ning advokaadibüroo aktil olev Y. Cherniakova allkiri on kirjutatud Y. Cherniakova poolt. Seega on väide selle kohta, et Y. Cherniakova pole vaidlusaluseid dokumente allkirjastanud, objektiivselt ümber lükatud. Lisaks uuris kohus ka suulisi tõendeid – A.A. i, S.S. , T. Pilve ütlusi, millistel asjaoludel nende sõnul Y. Cherniakova dokumendid allkirjastas. Needki tõendid kinnitasid maakohtu
veendumust selles, et nimelt Y. Cherniakova allkirjastas Ropka Autopood OÜ kassa väljamineku orderi ning Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ kliendilepingu lõpetamise ning dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti.
17.Ringkonnakohus kontrollis, kas maakohtu poolt uuritud tõendid kinnitavad süüdistuse versiooni ning leiab, et maakohus tegi õige järelduse, et dokumendid allkirjastas Y. Cherniakova ise. Mingit ruumi kahtlusteks ringkonnakohtu arvates ei ole.
18.Apellandi arvates on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust sellega, et ei kontrollinud süüdistatava väiteid vaidlusaluste dokumentide kokku monteerimise kohta. Kohus ei arvestanud seda, et käekirjaekspertiis ja dokumendiekspertiis on eriliigilised ekspertiisid. Käekirjaekspertiis ei saa anda vastust küsimusele, kas ekspertidele esitatud dokumendid on autentsed.
19.Ringkonnakohtul pole kahtlusi selles, et kriminaalasja arutanud maakohtu kohtunikule on teada eelnimetatud ekspertiiside eriliigilisus. Maakohtus arutati põhjalikult seda, kas ekspertiisiks esitati originaaldokumendid või mitte. Kuna kohus asus seisukohale, et ekspertiisid on tehtud originaaldokumentide alusel, jäeti taotlus täiendava ekspertiisi määramiseks rahuldamata.
20.Ringkonnakohtu hinnangul toimis maakohus õigesti kui ei pidanud vajalikuks määrata ekspertiis tegemaks kindlaks, kas vaidlusalused dokumendid on autentsed. Tõendite kogumine, sh ka nt ekspertiisi läbiviimine määratakse menetleja poolt lähtudes tõendamisvajadusest. Kohtueelne menetleja määras käekirjaekspertiisi läbiviimise, kuna oli vaja tuvastada, kas Ropka Autopood OÜ kassaväljamineku order ning Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ kliendilepingu lõpetamise ja dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud Y. Cherniakova poolt. Nagu öeldud, eksperdid tuvastasid, et dokumendid on allkirjastatud Y. Cherniakova poolt. Kohtueelsel menetlejal ega maakohtul ei tekkinud kahtlusi selles, et dokumendid on kokku monteeritud. Maakohus on otsuses asjakohaselt selgitanud originaaldokumentide liikumist ekspertiisiasutusse, mis ei jäta ka ringkonnakohtule põhjendatud alust kahtlustada dokumentide kokkumonteerimist. Kes ja millisel eesmärgil peaks seda tegema, ei ole võimalik eluliselt mõista.
21.KrMS § 7 lg 3 kohaldamisega seoses märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu praktika kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks, sealhulgas ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses, kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt RKKKo 13. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17–20; 27. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 21 ja 9. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 11.).
22.Eeltoodud kohtupraktika valguses saab antud kriminaalasjas tõdeda, et kõrvaldamata kahtlusi Y. Cherniakova süüs pole jäänud ning ette heita maakohtule KrMS § 7 lg -s 3 sätestatud süütuse presumptsiooni rikkumist ei saa. Maakohus on Y. Cherniakova süü talle esitatud süüdistuses tõendikogumi alusel tuvastanud põhjendatult, mistõttu juhindudes KrMS § 337 lg
1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
23.Tartu Ringkonnakohtu 10. novembri 2022. a määrusega määrati OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa Y. Cherniakovale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 226 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 37 eurot ja 80 senti).
24.Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2022. a määrusega määrati OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa Y. Cherniakovale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 5 eurot ja 40 senti).
25.Kaitsja R. Napa esitas 24. jaanuari 2023. a istungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb kohtuistungil osalemise eest 120 minuti eest tasu 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks).
26.Vastavalt advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (edaspidi Korra) § 1 lg-le 4 lähtutakse tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Kohtuistung kestis 50 minutit. Tasu suuruseks kohtuistungil osalemise eest on seega 54 eurot (sh käibemaks 9 eurot).
27.Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, tuleb kaitsjatasu 313 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 52 eurot ja 20 senti) Y. Cherniakovalt KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.