Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number
2-25-18280
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi B.V vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela
kinnitamine
ja
tsiviilasja
menetluse
Kostja: B.V (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
4. juuni 2026
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) ja B.V (isikukood XXX) vahel 18. juunil 2026 kohtule esitatud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.B.V kohustub tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le põhivõla katteks 7426,45 eurot, intressivõla katteks 576,72 eurot, viivisevõla katteks 540,13 eurot, õigusabikulu katteks 800 eurot ning riigilõivu katteks 420 eurot, kokku kompromissi summa 9763,30 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: Kuupä ev
Kui B.V tasub osaliselt või hilineb kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 (kompromissilepingu punktis 1) fikseeritud osamakse tasumisega 3 tööpäeva, on Aktiva Finance Group OÜ-l õigus nõuda B.V-lt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.
1.4.B.V poolt kohtumääruse resolutsiooni punktist 1.1 (kompromissilepingu punktis 1) tuleneva osamaksega viivitamisel 3 tööpäeva, on Aktiva Finance Group OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja B.V kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-18280.
3.Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada Aktiva Finance Group OÜ-le menetluses tasutud riigilõivust 420 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD
3 (8)
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29.10.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse B.V (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 11 224,20 eurot, millest põhinõue on 8450,61 eurot, intress on 360,71 eurot, lepingu haldustasu on 10 eurot, sissenõudmiskulud on 50 eurot ja viivis on 2352,88 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 11,90% aastas põhivõlgnevuselt (8450,61 eurolt) alates 30.10.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (võlausaldaja) ja kostja 09.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89007966663. Kostja sai laenu 9290 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 15.04.2022–15.03.2028. Kostja on põhiosa katteks tasunud 839,39 eurot. Kostjal on tasumata põhivõlg 8450,61 eurot (9290–839,39). Lepingust tulenevalt on intressimäär 11,90% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 14,14% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 12. osamaksest, s.o alates 15.03.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 27.06.2023 summas 360,71 eurot. Viivisenõue perioodi 28.06.2023– 29.10.2025 eest on 2352,88 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 11,90% aastas. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu igakuiselt 2,50 eurot. Kostjal on lepingu haldustasu võlgnevus perioodi 15.03.2023–15.06.2023 eest summas 10 eurot. Kostjal jäid tasumata 15.03.2023, 15.04.2023 ja 15.05.2023 osamaksed. Esialgne võlausaldaja saatis 06.06.2023 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 27.06.2023 lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 50 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 03.07.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 11.07.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 26.07.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate kõnede, e-kirjade ja sms-ide kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja loovutas 30.06.2023 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Pooled esitasid kohtule 18. juunil 2026 allkirjastatud kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi:
3.Kui kostja tasub osaliselt või hilineb kompromissi punktis 1. fikseeritud osamakse tasumisega kolm (3) tööpäeva, on hagejal õigus nõuda kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.
4.Kostja poolt kompromissi punktis 1. tuleneva osamaksega viivitamisel kolm (3) tööpäeva, on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
5.Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Tartu Maakohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-25-18280 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.
6.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.
7.Kuna pooled sõlmivad asja lahendamiseks kompromissi, siis tulenevalt TsMS §-st 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 420,00 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428. 6 (8)
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus leidis menetluse käigus, et hageja väljatoodud asjaolud ei võimalda asuda seisukohale, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja esitas 25.05.2026 kohtule ümberarvestuse ja vähendas oma nõuet kompromissi sõlmimisel, arvestades, et krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjale maksti välja 9290 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud maksekorraldus (dtl 21), ning kostja on teinud tagasimakseid 2098,07 euro ulatuses. Lepinguline intress asendati seadusjärgse intressimääraga ning muud tasud jäeti arvestusest välja. Kostja tasutud 2098,07 eurot arvestati esmalt kogunenud seadusjärgsele intressile summas 234,52 eurot ning ülejäänud 1863,55 eurot vähendas põhiosa. Seega kujunes põhivõlg järgmiselt: 92901863,55=7426,45 eurot. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et põhivõlg on 7426,45 eurot. Kompromissist nähtuvalt ei nõua hageja muude tasude tasumist ning hageja nõuab üksnes põhivõla, intressi ja viivise tasumist. Kohus märgib, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lepingujärgset viivist ei ole käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks.
Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita.
Kohus märgib, et poolte menetluslikud avaldused ja kinnitused ei ole kompromissi osa, mistõttu kohus kompromissilepingu punkte 5–7 kompromissi osana ei kinnita. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud.
7 (8)
5.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.
6.Hagilt hinnaga kuni 12 500 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 840 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 840 eurot. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamist, s.o 420 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 420 eurot tagastamiseks.
7.Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, millised menetluskulud kostja hagejale hüvitab. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.
8.Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel välistanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus rahuldas riigilõivu tagastamise taotluse, mistõttu ei ole määrus ka selles osas edasikaevatav (TsMS § 150 lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.