Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-23-84/3
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg: 17.01.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2548

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-23-84

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2023. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-23-84 (22730000200)

Kohtunik

Pavel Gontšarov

Vaidlustatud kohtulahend

Riigiprokuratuuri 5. detsembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X (isikukood XXXXXXXXXX) lepinguline esindaja Lennart Oja (XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta X lepingulise esindaja Lennart Oja määruskaebus Riigiprokuratuuri 5. detsembri 2022. a määrusele rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.15.08.2022. a registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris X (pankrotis) lepingulise esindaja vandeadvokaat Lennart Oja kuriteoteade pankrotihaldur Y suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. XX.XX.XXXX kohtumäärusega kuulutati tsiviilasjas nr X-XX-XXXX välja X pankrot ja halduriks nimetati Y. Viimane rikkus X hinnangul pankrotimenetluses oma kohustusi ja tekitas sellega X-le suure varalise kahju. X esitas pankrotihalduri suhtes 09.02.2022 hagi kahju hüvitamiseks. 22.02.2022, s.o peale hagiavalduse kättesaamist võttis Y X-ga kolmandate isikute C ja W vahendusel ühendust küsimusega, kas X oleks nõus pankrotihalduri vastu esitatud hagist loobuma, sel juhul pidi pankrotimenetlus halduri pakkumise kohaselt kulgema X-le soodsamalt ja ta pidi saama ka selle menetluse raames mingeid hüvesid (nt lõpetatakse menetlus ära ja pankrotihaldur ei uuri väga tõsiselt võlgniku tegevust ning et X-le pidavat menetluse kiire lõpetamine kasulik olema). Neid pakutud hüvesid oleks pankrotihaldur olnud valmis X-ga läbi rääkima, kui ta oleks olnud nõus hagist kiirelt loobuma. X pakkumist vastu ei võtnud ja mingeid läbirääkimisi ei alustanud.

1-23-84 kuu võrra ületades. Kaebuses ei taotleta kaebetähtaja ennistamist ja kaebusest ei nähtu ka ühtegi objektiivset takistust, mis võiks kaasa tuua tähtaja ennistamise. Seega ei ole kaebus tähtaegne, mistõttu see tuleb jätta sisuliselt läbivaatamata. Eelneva osas tuleb täiendavalt märkida, et ühe episoodi osas mitme kuriteokaebuse esitamine pole välistatud, kuid samale episoodile uue sisulise hinnangu andmine on õigustatud vaid juhul, kui juhtumi teadaolevad asjaolud on võrreldes varasemaga enam kui väheolulisel määral muutunud. Kui kannatanu ei nõustu konkreetsetel asjaoludel kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustusega, on seadusandja ette näinud süüdistuskohustusmenetluse, mille raames on kannatanul võimalik konkreetsetel asjaoludel kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustust vaidlustada. Kui isik saaks samadel asjaoludel uue kuriteoteate taasesitamise teel igakordselt algatada uue täiemahulise kuriteokaebuses toodud asjaolude analüüsimise ja sisulise hinnangu andmise koos sellega kaasneva vaidlustusmehhanismiga läbi mitme astme (ja seda määramatu arv kordi), muudaks see süüdistuskohustusmenetluse ja selle kaebetähtajad sisutühjaks ning koormaks liigselt kriminaaljustiitssüsteemi, tagamata sealjuures ühtegi puudutatud isiku kaitsmisväärset huvi. Niisiis - kuna käesoleval juhul 01.11.2022 esitatud avalduse asjaolude kirjeldus kattub sõna-sõnalt 15.08.2022 avalduses esitatud kirjeldusega, sedastas Põhja Ringkonnaprokuratuur oma 10.11.2022 vastuses asjakohaselt, et hinnang kõnealustele asjaoludele on juba antud ja kuna need pole vahepeal muutunud, puudus ringkonnaprokuratuuril ka alus nende uuesti analüüsimiseks. Võimalus (vähemalt püüda) vaidlustada konkreetsetel asjaoludel menetluse alustamata jätmist oli kaebajale tagatud ja seda kaebaja ka kasutas. Isegi kui jätta kõrvale kaebuse tähtaegsuse küsimus, on Riigiprokuratuur oma 08.09.2022 määruses kaebaja samasisulise 05.09.2022 kaebuse lahendamisel juba nõustumisväärselt selgitatud, et süüdistuskohustusmenetluses on kaebeõigus üksnes kannatanul (KrMS § 207 lg 1), ja X ei ole neil konkreetsetel asjaoludel hüpoteetiliselt kõne alla tulevate kuriteokoosseisude – KarS §-d 294, 296, 298 – puhul käsitatav kannatanuna, st kaebajal puudub kaebeõigus. Kokkuvõtvalt, isegi kui kaebuse tähtaegsuse küsimus kõrvale jätta, pole X endiselt käsitatav kannatanuna ja tal puudub kriminaalmenetluse alustamata jätmise osas kaebeõigus. Eelnevalt kokku võttes – kuna menetleja ei saa sisuliselt läbi vaadata taotlust või kaebust, millel puudub menetlusõiguslik alus (vt nt RKKKm 3-1-1-87-13, p 12), tuleb X lepingulise esindaja 18.11.2022 Riigiprokuratuurile esitatud kaebus jätta kaebetähtaja möödumise tõttu läbi vaatamata. Isegi kui kaebus lugeda tähtaegseks, puuduks endiselt alus kaebuse läbivaatamiseks, kuna X ei ole konkreetsetel asjaoludel ja hüpoteetiliselt kõne alla tulevate kuriteokoosseisude kontekstis käsitatav kannatanuna.

1-23-84 kaebeõigus.“ Seega on Riigiprokuratuur avaldaja 18.11.2022 kaebuse tegelikult läbi vaadanud ja otsustuse teinud, vähemalt avaldaja kaebeõiguse osas. Seega saab avaldaja selle sisulise seisukoha osas esitada kaebuse ringkonnakohtule. Kannatanu mõiste tuleneb KrMS § 37 lg-st 1. Kuriteo katse puhul saab kahjust rääkida üksnes tingivas kõneviisis. Antud juhul oleks avaldajal kui kannatanul tekkinud kahju just nimelt olulises osas nendel samadel asjaoludel, mis vastavad KarS § 294 sisalduvatele koosseisu tunnustele. Kahju oleks tekkinud sellest, et avaldaja oleks loobunud hagist, kuna pankrotihaldur küsis soodustuse andmise (avaldaja jaoks lihtsama ja kiirema pankrotimenetluse pakkumine) vastu hagist loobumist. Seega on täidetud eeldus, et potentsiaalselt tekkiv kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga faktiliselt seotud. Samuti on tekkiv kahju seotud kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga ka õiguslikult. Avaldaja kahju seisnenuks selles, et ta oleks kaotanud õiguse esitada pankrotihalduri vastu hagi, kui ta oleks hagist loobunud nagu pankrotihaldur soovis. Nimelt ei saa hagist loobumise korral TsMS § 432, § 457 lg 1 ja § 371 lg 1 p 4 kohaselt sama nõuet enam esitada. Pankrotihaldur rikkus talle etteheidetava tegevusega "riigi ja avalike institutsioonide esindajate usaldusväärsust ning ametiisiku erapooletust, objektiivsust ja äraostmatust“, mis on Riigiprokuratuuri enda sõnul KarS §-iga 294 kaitstav õigushüve. Selle õigushüve rikkumisega tekitas pankrotihaldur avaldajale kahju. Seega on täidetud nõue, et kannatanule peab olema kahju tekkinud selle õigushüve rikkumisest, mida kaitseb koosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub. Kuigi tegu jäi eeldatavalt katse staadiumisse, ei välista see kannatanu olemasolu. Avaldaja möönab, et altkäemaksuga seonduva koosseisuga kaitstakse peamiselt üldist õigushüve, mitte individuaalset õigushüve. Samas ei välista see aga avaldaja kannatanuks olemist. Nagu avaldaja on eelpool selgitanud, siis olukorras, kus pankrotihaldur võtab altkäemaksuna tema vastu esitatud hagist loobumise, saab kahjustatud füüsilise (või ka juriidilise) isiku õigus oma varale, kuna ta kaotab sellega nõude pankrotihalduri vastu. Seega ei saa olla välistatud, et altkäemaksuga seonduvate koosseisude osas esineb füüsilisest isikust kannatanu. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja hinnangul Riigiprokuratuur jätnud põhjendamatult avaldaja kaebuse läbi vaatamata ning avaldaja palub ringkonnakohtul Riigiprokuratuuri sellekohane määrus tühistada. Avaldaja on avalduses kirjeldanud detailselt tegu, milles tema hinnangul sisalduvad KarS §-s 294 sätestatud teo tunnused. Avaldaja on esitanud info, millest nähtub, et pankrotihaldur (ametiisik) on lubanud avaldajale enda ametipositsiooni ärakasutamist (pankrotimenetluse soodsam ja lihtsam kulgemine avaldaja jaoks) tingimusel, et avaldaja teeb pankrotihaldurile vastuteene (avaldaja poolt pankrotihalduri vastu esitatud kahju hüvitamise hagi tagasivõtmine/sellest loobumine). Avaldaja on avalduses välja toonud asjaolud, mis on tema hinnangul olulised kuriteo tunnuste esinemise üle otsustamisel. KrMS § 194 lg 1 kohaselt piisab ajendiks vaid infost kuriteo kohta ning sama sätte lg-e 2 kohaselt on kriminaalmenetluse aluseks kuriteo tunnuste sedastamine esitatud infost. Põhja Ringkonnaprokuratuur on kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates välja toonud muu hulgas, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole lubatud olukorras, kus esitatud on vaid paljasõnalised või oletuslikud väited. Avaldaja on seisukohal, et tõendite kogumine on uurimisasutuste ülesanne ning avaldaja ei pea ise tõendeid koguma ning neid prokuratuurile esitama selleks, et prokuratuur alustaks kriminaalmenetlust. Avaldaja on esitanud prokuratuurile info asjaolude kohta, mis tema hinnangul sisaldavad kuriteo tunnuseid ning esitatud teabe kohta vajadusel täiendavate tõendite kogumine on prokuratuuri ja uurimisasutuse ülesanne (KrMS § 30 lg 1 ja § 32). Sellest hoolimata on avaldaja lisaks viidanud tunnistajatele (ka avaldaja ise on tunnistaja), kelle ütlustega saab võimaliku kuriteo toimepanemist tõendada.

15.Lisaks leiab kaebuse esitaja, et X on asjas kannatanu ning sellest tulenevalt on tal kaebeõigus. Sisuliselt on kaebaja märkinud, et möönab, et altkäemaksuga seonduva koosseisuga kaitstakse peamiselt üldist õigushüve, mitte individuaalset, kuid leiab, et see ei välista X kannatanuks olemist. X on kaebuse kohaselt saanud võimalikku kahju läbi selle, kui ta oleks võtnud hagi tagasi, kaotanuks ta nõude pankrotihalduri vastu. Nende kaebaja väidete osas on Riigiprokuratuuri määruses viidatud juba 08.09.2022. a riigiprokuröri poolt avaldatule ning ringkonnakohus nõustub täielikult viidatud seisukohtadega ja ka sellega, et X ei ole võimalik käsitleda KarS § 294, § 296 ja/või § 298 koosseisude puhul kannatanuna. Nii on riigiprokurör oma 08.09.2022. a määruses selgitanud, et: „Seda kõigepealt põhjusel, et kuriteo tehiolude kontekstis, kus ametiisikust pankrotihaldur pakub vastutasuna hagist loobumise eest pankrotivõlgnikust X-le tema suhtes teostatava pankrotimenetluse soodsamat teostamist, ei paigutu X kui võimalik hüve saaja kannatanu, vaid võimaliku altkäemaksu saaja/võtja rolli. Selles rollis olles aga ei teki talle soodustuse pakkumisest vastutasuna hagiavaldusest loobumise eest vahetult mistahes liigilist kahju ehk ei toimu tema individuaalsete õiguste riivet. Et vastav situatsioon võib olla võlgnikule ebameeldiv, ei anna talle KrMS § 37 mõttes kannatanu staatust, sest nagu öeldud ei ole altkäemaksudega seonduvate süütegude eesmärgiks mitte altkäemaksu pakkumise saanud isikute individuaalsete õiguste riive, vaid altkäemaksu pakkumise-võtmise-vahendamise situatsioonis oleva avaliku halduse kandja (pankrotihalduri) otsuste ja toimingute usaldusväärsuse ja erapooletuse riive. Määratledes altkäemaksu koosseisude raames altkäemaksu pakkumise saanud füüsilise isiku kannatanuna ehk väites, et talle on selle tegevusega tekkinud kahju (mida antud kaasuse asjaolude kohaselt ei ole selgitatud ja mida ka riigiprokurör iseseisvalt ei tuvastanud), poleks võimalik sellist kahju seostada altkäemaksu andmise/võtmise/vahendamise kuriteokooseisude faktiliste asjaoludega (puudub faktiline seos) ega ka väita, et see kahju oleks tekkinud just nende koosseisude realiseerimise tulemusena (puudub õiguslik seos).“ Ringkonnakohtule käesolevalt esitatud kaebuses ei ole toodud välja asjaolusid või põhjendusi, mis riigiprokuröri vastava seisukoha ümber lükkaks. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et X esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 05.12.2022. a määrusele tuleb jätta rahuldamata, kuna Riigiprokuratuurile esitatud kaebus pole tähtaegne, aga samuti puudub ka X-l kaebeõigus tulenevalt sellest, et ta ei ole kannatanuks.