Kohtulahend

A. V. määratud üldkasuliku töö tundide tegemise üle teostab järelevalvet A. V. elukohajärgne kriminaalhooldusosakond.

Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel ekspertiisikulu 3025,08 eurot riigi kanda.

ASJAOLUD

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetle kriminaalasja nr 21930000215, milles alustati menetlust XXX KarS § 375 lg 1 tunnustel selles, et XXX müüs A. V. XXX laadapäeval XXX isevalmistatud puskarit. Maksu- ja Tolliameti ametnikud pidasid A. V. valdusest kinni 87 tk 0,5-liitrist pudelit ja 4 tk 1-liitrist pudelit puskarit, milles oli kokku 30,31 liitrit absoluutalkoholi. Alkoholi valmistas A. V. enda elukohas XXX. Alkoholiseaduse (AS) § 7 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 p 6 järgi on keelatud käidelda alkoholi, mis ei ole maksumärgistatud, ja AS § 7 lg 1 p 5 järgi on keelatud käidelda puskarit. Alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära, mis muu alkoholi puhul alates 01.07.2019. a-st on 18,81 eurot alkoholi etanoolisisalduse ühe 2 (6)

mahuprotsendi kohta hetkoliitris. A. V. valdusest kinni peetud alkoholi aktsiis on 570,13 eurot (18,81 x 30,31), mis ületab aktsiisisummat enam kui kahekümne viie kordselt (570,13 > 470,25). KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. A. V. on esitatud kahtlustus KarS § 375 lg 1 alusel, mis on teise astme kuritegu. Antud teo eest näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seadus ei näe karistusena ette vangistuse alammäära ning võimaldab isikut karistada ka rahalise karistusega, mis näitab, et tegemist on pigem kergema kuriteoga. Kõnealune karistusnorm räägib suurest kogusest alkoholi ebaseaduslikust käitlemisest, kuid suure koguse piirmäär algab mõnekümnest pudelist kangest alkoholist. Samas on sätte kohaldamisala äärmiselt lai ning selle koosseisu järgi on karistatav ka alkoholi erakordselt suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Antud juhul käitles A. V. alkoholi koguses, mis on lähedal suure koguse piirmäärale ehk väikseimas võimalikus koguses, millest alates on tegu kvalifitseeritav kuriteona. Seega on A. V. teo ebaõiguse ulatus pigem väike. Samuti on väikene kuriteoga Eesti Vabariigile põhjustatud kahju ulatus. Käideldud alkoholikoguselt jäi Eesti Vabariigil saamata aktsiis summas 570,13 eurot, kuid A. V. on võtnud kohustuse heastada kahju 6 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kriminaalmenetluse käigus on A. V. tunnistanud kuriteo toimepanemist ja selgitanud, et valmistas alkoholi ise vastavalt oma erialastele teadmistele ja müüs seda laadal. Ta tunnistab, et on ka varem alkoholi valmistanud, kuid mitte nii suures koguses ja mitte müügiks. A. V. ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on teda karistatud ühel korral liiklusalase süüteo toimepanemise eest, kuid mõistetud karistus on A. V. täidetud ning karistatus kustunud. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Eeltoodu alusel leiab prokurör, et arvestades käesolevas kriminaalmenetluses teadaolevaid asjaolusid ja füüsilist isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kriminaalmenetluse jätkamine tema suhtes vajalik ning A. V. on võimalik mõjutada karistust kohaldamata. Kannatanu esindaja on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ning on nõus loobuma intressinõudest, kui A. V. hüvitab kahju 6 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kriminaalmenetluse lõpetamisel on põhjendatud määrata A. V. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustus heastada kuriteoga põhjustatud kahju 570,13 eurot ning KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustus teha 60 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta alkoholi ekspertiisikulu summas 3025,08 eurot riigi kanda, sest A. V. on määratud XXX, mis tähendab, et tal on võimetekohase töökoha leidmine ja sissetuleku hankimine piiratud. Tema peamiseks sissetulekuks on XXX suuruses XXX eurot kuus ning XXX linnavalitsusest saadav hooldajatasu XXX eurot kuus. A. V. on XXX, kellele ta igakuiselt XXX eurot maksab. Seega kulub A. V. igakuine sissetulek täielikult enda ja XXX katteks ning

3 (6)

oma sissetulekute juures ei ole ta võimeline menetluskulusid täies mahus tasuma. Seepärast peab prokurör põhjendatuks jätta menetluskulud valdavas osas riigi kanda. Mõista A. V. välja menetluskulud summas 216 eurot (s.o kaitsjatasu) ning arvestades A. V. toimetulekuvõimet, sh igakuise sissetuleku suurust ja selle teenimist mõjutavaid asjaolusid, määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul. Kuna karistuse eesmärgid on antud juhul realiseeritavad ilma isiku suhtes kriminaalkaristust kohaldamata ja puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, taotleb prokuratuur kahtlustatava nõusolekul kohtult kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetamist. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 1, taotleb abiprokurör eeluurimiskohtunikult: - lõpetada kriminaalasjas nr 21930000215 kriminaalmenetlus. - KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel määrata A. V. kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju summas 570,13 eurot, mille täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. - KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel määrata A. V. kohustus teha 60 tundi üldkasulikku tööd, mille täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. - 87 tk 0,5-liitrist klaaspudelit ja 4 tk 1-liitrist klaaspudelit alkohoolse joogiga, mis on hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite vahelaos (Sõpruse pst 4a, Tartu) – konfiskeerida KarS § 83 lg 2 ja § 375 lg 3 alusel ja hävitada kriminaalmenetluse lõpetamisel. - jahutusnõu, deflegmaator, klaasist purk ja keedunõu, mis on hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite vahelaos (Sõpruse pst 4a, Tartu) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada pärast kriminaalmenetluse lõpetamist. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega seoses tekkinud kulu summas 3025,08 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Anu Pärtelile määratud tasu summas 216 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisikulu summas 3025,08 eurot. Mõista A. V. välja menetluskulud summas 216 eurot ning KrMS § 180 lg 3 alusel ajatada menetluskulude tasumine 1 aastaks. 07.12.2022. a edastas prokurör kohtule A. V. nõusoleku hüvitada tekitatud kahju 570,13 eurot ja kriminaalmenetluse kulude 216 eurot, s.o kokku 786,13 eurot 6 kuu jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt KrMS § 202 lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi prokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks on täidetud. Seetõttu kuulub prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava A. V. suhtes rahuldamisele. Kohus nõustub, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata A. 4 (6)

V. karistamine vajalik. A. V. on menetluse kestel tunnistanud kuriteo toimepanemist ja andnud ütlusi, mis asjaoludel ta seda tegi. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Ühtlasi, võttes arvesse A. V. inkrimineeritava teo toimepanemise asjaolusid (ta ei ole varem suuremas koguses alkoholi valmistanud ja käideldud alkoholi oli koguses, mis on lähedal suure koguse piirmäärale) ja seda, et puuduvad andmed, et ta oleks pärast seda uusi tegusid toime pannud, temalt on ka alkoholi valmistamiseks vajalikud esemed/seadmed ära võetud, on võimalik asuda seisukohale, et käesolevalt menetletava teo puhul oli tõepoolest tegemist teadaolevatel andmetel pigem õiguskuulekalt elanud A. V. jaoks mõtlematu teoga, mis loob omakorda eelduse, et ta ei pane uusi kuritegusid toime. Sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et A. V. seaduskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik tema kriminaalkorras karistamine, vaid selleks piisab talle kohustuste määramisest. Lisaks saab eelnevalt käsitletud kuriteo toimepanemise asjaolude valguses asuda seisukohale, et süüdistatava A. V. süü ei ole suur. A. V. on avaldanud nii nõus- kui ka valmisolekut hüvitada Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tekitatud kahju 570,13 eurot, hüvitada kriminaalmenetluse kulud summas 216 eurot ning teha 60 tundi üldkasulikku tööd kriminaalmenetluse lõpetamisest 6 kuu jooksul. Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega määrab kohus käesoleva määrusega süüdistatavale A. V. KrMS § 202 lg 2 p-de 1, 3 alusel kohustuseks: 1) tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 216 eurot; 2) hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 570,13 eurot; 3) teha 60 tundi üldkasulikku tööd. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 3 sätestatule tuleb süüdistataval nimetatud kohustused täita 6 kuu jooksul, s.o hiljemalt 08.06.2023. a. KrMS § 202 lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega, juhul kui A. V. ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Arvestades, et A. V. XXX, tal on XXX ning tema sissetulekuks on XXX suuruses XXX eurot ja XXX eurot kuus, millest tuleb tasuda XXX eurot ja katta ka elamiskulud, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta ekspertiisikulu 3025,08 eurot riigi kanda. KarS § 375 lg 3 alusel konfiskeerib kohus §-s 375 sätestatud süüteo vahetuks objektiks olnud aine. KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A. V. ära võetud 87 tk 0,5-liitrist klaaspudelit ja 4 tk 1-liitrist klaaspudelit alkohoolse joogiga, mis on hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite vahelaos, tuleb konfiskeerida KarS § 375 lg 3 alusel ja hävitada need pärast seda, kui A. V. on täitnud talle käesoleva määrusega pandud kohustused. Lisaks tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida A. V. elukohast ära võetud jahutusnõu, deflegmaator, klaasist purk ja keedunõu, mis on hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite vahelaos, kuivõrd ta kasutas neid temalt ära võetud alkoholi valmistamiseks. Ka need kuuluvad hävitamisele pärast seda, kui A. V. on täitnud talle käesoleva kohtumäärusega pandud kohustused. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja 5 (6)

kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.