Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Kohustada Erik Salu tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 169,15 eurot. Menetluskulud, kogusummas 2029,80 eurot, tasuda igakuiselt Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99922700037491. Selgitusse võib märkida: „Erik Salu, kriminaalasi 1-22-6689, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 32,40 eurot ja kaitsja sõidukulud summas 95,40 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kilepakendid (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Erik Salu süüdistatakse selles, et tema, viibides 21.07.2021 õhtul kella 22.41 ajal Tallinnas, xxx maja juures tänaval, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes (avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk) rikkus KorS § 55 lg 1 p 1, 2 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Nimelt ründas Erik Salu füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil koos teiste isikutega kannatanut V R, lüües teda vähemalt ühel korral jalaga keha piirkonda. Erik Salu eelkirjeldatud tahtlik tegevus häiris oluliselt kõrvaliste isikute, sh tunnistaja R E rahu ja turvatunnet. Süüdistatava selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Oma tahtliku tegevusega pani Erik Salu toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise füüsilise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ning isikult suures koguses (s.o narkootilise aine kogus, mis tekitab narkootilise joobe enam kui 10-le inimesele) narkootilist ainet kanepit. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis ta kuni 06.10.2021 kella 08.10-ni enda elukohas, xxx, mil seal teostati vaatlus ning mille käigus võeti elutoa põrandalt ära üks kilepakend, milles olid kanepiõisikud massiga 8,93 grammi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega on 0,61% ja 8,5% kannabidiooli (CBD) sisaldusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ning selle töötlemisproduktid kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Ekspertiisiakti nr 19E-LÕX0136 (lisatud toimikumaterjalidele) järgi kannabidiooli (CBD-d) sisaldavate kanepiõisikute puhul tõenäoliselt on tegemist tööstusliku kanepiga, mille puhul võiks narkootiliseks joobeks kasutatavaks taimeks pidada umbes ˃0,5% tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega kanepitaime või kanepitaime osa. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist. Seega oma tahtliku tegevusega pani Erik Salu toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Erik Salu, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 02.11.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Erik Salu süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ning KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Erik Salu ei pane 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud

süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg 4, § 191 ja KrMS § 126 lg 3 p 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas – konfiskeerida ja hävitada; - DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kilepakendid, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1635 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 168 eurot ja kaitsjatasu summas 226,80 eurot riigituludesse. Kaitsja sõidukulud summas 95,40 eurot ja kaitsjatasu 32,40 eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate

menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.