1-22-6406/3 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

Esmalt nõustus riig peaprokurör kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates toodud juhtiva riigiprokuröri seisukohaga, et X arvukates pöördumistes ja kuriteokaebustes esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik sedastada kuriteotunnuste esinemist riigiprokurör C tegevuses. Ka 05.09.2022 kaebuses ei ole selle esitaja välja toonud uusi asjaolusid, mis viitaks võimalikule kuriteole ja tingiks kriminaalmenetluse alustamise. Vastupidiselt kordab kaebaja juba kaitsepolitseiametile ja prokuratuurile esitatud väiteid selle kohta, et C esitas teadvalt Austria Vabariigi õiguskaitseasutusele ebaõigeid andmeid, tagamaks X tagaotsitavaks kuulutamine. Kaebaja sellesisuline mõttekäik on põhjendamatu ja täiesti oletuslik. KarS §-s 299 sisalduv ametialase võltsimise kuriteokoosseis kaitseb dokumendi puutumatust ja selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäivet. Koosseisulisteks tunnusteks on KarS § 288 lg 1 mõistes ametiisiku poolt dokumendi võltsimine või võltsitud dokumendi väljaandmine. Seejuures saab võltsimine seisneda intellektuaalses või materiaalses võltsimises – praegusel juhul heidab kaebaja C-le ette intellektuaalset võltsimist ehk seda, et dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isik on kandnud dokumenti selliseid andmeid, mis ei ole sisult õiged (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.04.2018 otsus asjas nr 1-16-5757, p 12). Vähetähtis ei ole asjaolu, et üksnes ebaõigete andmete sisaldumise tõttu dokumendis ei saa seda pidada automaatselt võltsituks. 05.09.2022. a kaebuses ei esitata prokuratuurile tõendeid kaebaja hüpoteesi toetamiseks, vaid kaebaja taotleb, et prokuratuur koguks kriminaalmenetluse aluse tuvastamiseks tõendeid. Seonduvalt taotlusega tõendite kogumiseks ja väljastamiseks selgitas riigi peaprokurör, et kui kuriteokaebuse ehk kriminaalmenetluse ajendi pinnalt pole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Samas tohib prokuratuur tõendeid koguda üksnes kriminaalmenetluse raames, sest prokuratuuriseaduse § 1 lg 1 alusel kuulub prokuratuuri pädevusse üksnes kriminaalmenetluse läbiviimine. Tuleb rõhutada sedagi, et kriminaalmenetlust ei saa alustada eesmärgiga, et leida kuriteoavalduses kirjeldatud asjaoludes menetluslike vahenditega kuriteotunnuseid, kuivõrd need peavad esinema juba esitatud kuriteoavalduses. Prokuröri jaoks jääb arusaamatuks kaebaja mõttejada, justkui oleks prokuratuuri infosüsteemide logide ja C koostatud päringute analüüsiga võimalik tuvastada isiku hüpoteetilist tahtlust. Seda enam, et 25.08.2022 juhtivale riigiprokurörile antud selgituste kohaselt ei leidnud C enda sõnul X andmeid rahvastikuregistrist, mistõttu saatis riigiprokurör täiendava päringu isiku väljaselgitamiseks Austria Vabariigile. Riigi peaprokuröri hinnangul ei esine päringute tegemise viisi või olemuse osas kahtlusi, mis viitaksid kuriteole ja mis tingiks nende väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse alustamise. Asjakohatud on ka kaebaja väited, et väidetavas Riigiprokuratuuri registris olid X andmed eelnevate kriminaalasjade tõttu olemas või et kogenud prokurör peaks oskuslikult võõrkeelseid diakriitilisi märke kasutada oskama. Riigi peaprokurör selgitas kaebuse esitajale, et prokuratuur ei pea rahvastikuregistrist eraldiseisvat andmekogu, kuhu on masinloetaval kujul talletatud kriminaalasjadega seotud isikute kontaktandmed. Seetõttu ei olnud C-l võimalik X tema varasemate seoste najal prokuratuuri andmekogus tuvastada ja asjakohaseid päringuid sai teha üksnes Siseministeeriumi hallatavas rahvastikuregistris. Kuni ei esine kuriteokoosseisule viitavaid asjaolusid, ei ole prokuratuuril KrMS § 194 lg 2 ja § 199 lg 1 p 1 mõttes alust kriminaalmenetluse alustamiseks ja tõendite kogumiseks.

7.24.10.2022. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus X esindaja Maksim Greinoman kaebus Riigiprokuratuuri 20.09.2022. a määrusele, milles palutakse kaebus rahuldada, riigiprokuratuuri määrus tühistada ja alustada kriminaalmenetlust. Kaebaja hinnangul on praeguses asjas vaidluse all lause Unfortunately we didn’t find such person in our population register (eesti keeles Kahjuks me ei leidnud sellist isikut meie rahvastikuregistris), mis käis X elukohaga Estonia, XXX kohta. Kaebuse esitaja hinnangul on tegemist kaudse faktiväitega. Riigikohus selgitas, et ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida isiku avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-2-1-24-15, p 13). Kõnealune kaudne väide ütleb, et isikut X, kes elaks aadressil Eesti, XXX, ei ole olemas. RRS § 39 lg 2 sätestab, et isikukood loetakse antuks selle kandmisel rahvastikuregistrisse. Kannatanu lepinguline esindaja ei tea, millal oli kannatanule omistatud isikukood, kuid arvestades, et 20.01.2017. a oli kannatanule väljastatud isikutunnistus nr XXXXXXX, toimus isikukoodi väljastamine hiljemalt nimetatud kuupäeval. Kuivõrd kannatanule oli väljastatud isikukood, oli ta hiljemalt 20.01.2017. a rahvastikuregistrisse kantud. Nagu tõendab käesolevas asjas Riigiprokuratuurile 05.09.2022. a esitatud kaebuse lisa, oli kannatanu elukoht prokuratuurile teada ja sellest järeldub, et see on kantud rahvastikuregistrisse. Järelikult on tsiteeritud C kaudne faktiväide objektiivselt väär. Vaidlustatud määruses leiab riigi peaprokurör, et üksnes ebaõigete andmete kandmine dokumenti ei tee see automaatselt [intellektuaalselt] võltsituks. See seisukoht on vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga, eelkõige vaidlustatud määruses viidatud Riigikohtu otsusega nr 1-16-5757/65 ning ka selle otsuse p 12 viidatud varasema kohtupraktikaga. Riigikohtu otsuse nr 1-16-5757/65 seisukohtade paikapidavust on jaatatud ka hilisemas kohtupraktikas, konkreetsemalt hiljutise Riigikohtu otsuse nr 1-18-5732/226 p 55. Dokument on inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Dokument võib olla ka allkirjastamata (Riigikohtu kohtuotsuse nr 1-18- 5732/226, p 55). Nende tunnustele kõnealune e-kiri vastab. Varasemalt on Riigikohus mõistnud isikuid süüdi näiteks tegelikkusele mittevastava arve väljastamise laskmise eest (Riigikohtu kohtuotsused nr 1-18-5732/226, 1-16- 10888/62), vale kuupäevaga laenulepingu koostamise eest (Riigikohtu kohtuotsus nr 1-16-5757/65), kinnipeetava alusetu väljaviimise nõude koostamise eest (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-1-1-4011). Ringkonnakohtud on mõistnud isiku süüdi KarS § 299 lg 1 järgi asitõendi hävitamise akti valeandmete kandmise eest rahakupüüri hävitamise asjaolude kohta (Tartu Ringkonnakohtu

1-22-6406 kohtuotsus nr 1-19-7447/31 [täpsustatud määrusega nr 1-19-7447/33]), kriminaalhooldusaluse üldkasuliku töö arvestuslehtedesse tegelikult tegemata töötundide sissekandmise eest (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 1-17-1418/34). Kaebuse esitaja ei mõista, kuidas vaidlusalune e-kiri peaks saama erineva õigusliku kohtlemise. Sellepärast erinevalt vaidlustatud määruses märgitust, on KarS § 299 objektiivne koosseis täidetud. Vaidlustatud määruses eitab Riigiprokuratuur subjektiivse koosseisu esinemist põhjendusel, et Riigiprokuratuuril oma andmekogu ei ole ning otsinguks kasutatakse nii üldiselt ja on kasutatud ka konkreetsel juhul rahvastikuregistrit, kusjuures C ei olevat pidanud mõtlema, kas isiku nimi võis sisaldada diakriitilise märki, kas võis olla päringu sooritamiseks tarvilik sisestada nime erinevas kirjapildis, sealhulgas ilma diakriitilise märgita. Milliseid konkreetseid otsingutoiminguid tegi C, ei olevat vaja uurida. Kaebuse esitaja ei nõustu refereeritud määruse põhjendustega. Vaidlustatud määruse ülalviidatud faktiväide prokuratuuri andmekogudest on ebaõige või vähemasti eksitav. Esiteks, on prokuratuuril olemas Prokuratuuri infosüsteem PRIS. Prokuratuuri infosüsteem PRIS on eelkõige prokuratuuri töövahend kriminaalasjade kohtueelse menetluse läbiviimiseks, mida lisaks prokuratuurile kasutavad ka Maksu- ja Tolliamet ning Kaitsepolitseiamet. PRIS-i toimimist reguleerib Prokuratuuri infosüsteemi spetsifikatsioon, mis asub Registrite ja Infosüsteemide Keskuse siseses infokeskkonnas (intranetis) ConfluenC2. PRIS2 võeti kasutusele 2018. aastal ning see asendas varasemat kriminaalmenetlusregistrit. Kaebuse esitaja ei oma juurdepääsu Registrite ja Infosüsteemide Keskuse siseses infokeskkonnas (intranetis) asuvasse keskkonda ConfluenC ning seega ei saa esitada ringkonnakohtule üksikasjalikke selgitusi PRIS toimimise kohta. Samas mistahes kaasaaegne infosüsteem, sealhulgas tasuta kättesaadavad või väikese tasu eest tarbijatele mõeldud infosüsteemid, võimaldavad otsingute sooritamist olukorras, kui otsitav sõna on sisestatud veaga. On loogiline eeldada, et samad võimalused on ka riigi tasulisel infosüsteemil. Teiseks, kaebuse esitaja väljaselgitatud andmete kohaselt võimaldab PRIS rakenduse kasutajatel luua uusi menetlusi, lisada menetlustesse toiminguid, teha päringuid üle X-tee etoimikusse ja teiste riigiasutuste registritesse. Seega on iseenesest õige vaidlustatud määruse väide, et riigiprokurör C võis teha päringu rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregistris on võimalik teostada erinevaid otsinguid, sest see oleneb juurdepääsust, kasutaja õigustest ning kaebuse esitamise hetkeks ei õnnestunud välja selgitada, kas ebatäpse kirjapildiga nime sisestamisega kuvatakse prokurörile ka sarnased nimed. Ülalviidatud põhjendustel peaksid need süsteemid võimaldama trükiveaga tüüpi otsinguid, kui täpselt seda tuleb selgitada välja algatatud kriminaalmenetluses. Lisaks PRIS-ile on prokuröril olemas juurdepääs politsei andmekogule Politsei andmekogu põhimääruse (Siseministri 22.12.2009. a määrus nr 92 muudatustega) § 19 lg 2 p 7. Politsei andmekogu nimetus on MIS ning ühiste infoobjektide andmestiku andmetena kantakse sinna muu hulgas isikute eesnimi, perekonnanimi, isanimi, isikukood, foto, sünniaeg, sugu, kodakondsus, haridus, perekonnaseis, surma aeg, hüüdnimi, täiendav teave; aadressi kohta aadresssüsteemi kood, haldusüksuse (EHAK) kood, tänava või maantee kood, maja nr/krunt, korter/talu nimi, koordinaadid, sihtnumber, seos konstaablipiirkonnaga, täiendav teave (Politsei andmekogu põhimääruse § 8 p 1, p 3). Arvestades hulganisti kriminaalasju, milles kannatanu osales kas kannatanu või kahtlustatavaga, pidid politsei andmekogus sisalduma andmed kannatanu menetlusseisundite kohta, sh Riigiprokuratuurile 05.09.2022. a esitatud kaebuses osundatud teave kannatanule tehtud elukohast lahkumise keelu kohta. Järelikult tuleb eeldada, et prokuratuuri andmebaasides oli vajalik info kannatanu kohta olemas. ProkS § 14 kohaselt kohaldatakse prokuröriteenistusele avaliku teenistuse seadust, kui ProkS-ist ei tulene teisiti. ATS § 51 lg 1 sätestab, et ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt. Prokuratuuri eetikakoodeksi § 2 lg 1 p 4, p 8 sätestab, et prokurör lähtub oma käitumises alati järgmistest reeglitest: täidab töökohustusi erapooletult, sõltumatult ning

1-22-6406 parimal võimalikul viisil, laskmata end mõjutada poliitikal ja meedial; ei esita teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet. Sellepärast erinevalt vaidlustatud määruses öeldust, pidi C täitma päringu nõuetekohaselt, sealhulgas arvestama võimalusega, et isiku nimi sisaldab diakriitilist märki, siis võib olla päringu sooritamiseks tarvilik sisestada nime erinevas kirjapildis, sealhulgas ilma diakriitilise märgita; teostama otsingut ka elukoha järgi. Seda kõike tingimusel, et kaebuse ülalviidatud eeldus kõlab nagu otsingu võimalusest ei päädi. Seega oli C-l nii võimalus kui ka õiguslik kohustus esitada 30.06.2021. a e-kirjas õiged andmed. Järgmisena tuleb kaaluda, kas valeandmete esitamisel võib tegemist olla tahtluse või hooletusega. Välise teopildi saab sedastada Austria Vabariigi Innsbrucki Prokuratuuri päringu sisu uurimisel, samuti tuvastamisel päringute logide järgi, mis oli väline teopilt ehk kuidas käis päringu töötlemine ja sellele vastamine. Kannatanu ise neid tõendeid koguda ei saa ning arvestades kriminaalmenetluse ajendi esinemist lasub see kohustus Riigiprokuratuuril (KrMS § 193 lg 1, § 194 lg 1). Eelöeldud põhjustel on subjektiivse süüteokoosseisu esinemise kontrollimisel tarvilik, et Riigiprokuratuur koguks ja uuriks Riigiprokuratuuri infosüsteemide logisid, et menetleja näeks, kas ja mis sisuga päringud on C teinud prokuratuuri andmebaasides, e-toimikus ja rahvastikuregistris, kas on õigusabitaotlusega seoses saadetud päringud e-kirja teel prokuratuuri või uurimisasustuste ametnikele ning mis oli päringute vastus; ning samuti kontrollida, kas päringute tegemine vastas sisejuhendile. Kui kogutavate andmete analüüsi tulemusena selgub, et C pidas võimalikuks, et päringute tegemata jätmise või tegemise viisi tõttu tuleb vale tulemus, siis on tegemist kaudse tahtlusega ning tegemist võib olla ametliku dokumendi intellektuaalse võltsimisega. Riigiprokurör on selgelt ametiisik KarS § 288 lg 1 tähenduses ning vastus välisriigi prokuratuuri õigusabitaotlusele on ametlik dokument. KarS § 299 sätestatud süütegu on võimalik toime panna ka intellektuaalne võltsimina, st selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole sisult õiged (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-1-1-96-16, p 22). Kui peaks selguma, et C on päringud teinud aga hooletult, siis võimaliku kuriteo subjektiivne koosseis ei ole täidetud. Kui aga Riigiprokuratuuri süsteemid ongi nii vigased, et ka õigel käsitlemisel ei suuda õiget vastust anda, siis C-le midagi ette heita ei ole. Ülalviidatud põhjendustel saab need menetlustoimingud teostada ainult Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse käigus. Riigi peaprokuröri etteheited, et kannatanu soovib tõendite kogumist kriminaalmenetluse käigus, on alusetud. Kõik kättesaadavad tõendid on kannatanu kogunud ja esitanud.