Kohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht Kohtunik Sekretär Kriminaalasja number Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav
Kaitsja
Tartu Maakohus
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2561 - 2565, § 248 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Crislyn Jablonski KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Crislyn Jablonskile Pärnu Maakohtu 01.10.2021. a kohtuotsusega nr 1-21-6392 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 (kümne) kuu vangistuse võrra ning mõista Crislyn Jablonskile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 18.10. – 19.10.2022, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning Crislyn Jablonski ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada Crislyn Jablonskile mõistetud 1 aasta 3 kuu 28 päeva pikkune vangistus 478 (neljasaja seitsmekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel Crislyn Jablonski peab üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule. Crislyn Jablonski peab:
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistus Crislyn Jablonskit süüdistatakse selles, et tema juhtis XXX kella 04.53 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX, reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,80 mg/l. Sellise käitumisega rikkus Crislyn Jablonski liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Crislyn Jablonski toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul Crislyn Jablonskile karistuseks mõista 6 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 01.10.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu vangistuse võrra ning mõista Crislyn Jablonskile liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka aeg, mille vältel Crislyn Jablonski oli kahtlustatavana kinni peetud (18.10. - 19.10.2022) ehk kokku 2 päeva. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks veel 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 478 tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Crislyn Jablonskit üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja -kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Crislyn Jablonski kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 49,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot ja mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Crislyn Jablonskilt välja menetluskulu summas 539,70 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil prokurör Priit Tõnisson andis ülevaate käesolevast kriminaalmenetlusest ning Crislyn Jablonski süüdistusest, avaldas sõlmitud kokkuleppe. Prokurör taotles sõlmitud kokkulepe kohtuotsusele aluseks võtta. Kohtuistungil süüdistatav Crislyn Jablonski kinnitas, et kriminaalmenetlus on olnud arusaadav. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel oli tema kaitsjaks Anu Pärtel ning ta sai läbi kaitsja prokurörile oma seisukohta selgitada. Kokkulepe on temale arusaadav, kokkulepe sisaldab ka tema vaba tahet ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistatav Crislyn Jablonski nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja on nõus kokkuleppes toodud menetluskulude hüvitamise korra ja -suurusega. Kriminaalasjas olevate tõendite, kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava Crislyn Jablonski poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kiirmenetluse ja kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe kiirmenetluses, järgides KrMS §-de 239 - 245 ja §-de 2561 - 2565 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Crislyn Jablonski süüdi tunnistamiseks KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Crislyn Jablonski kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 49,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot, mida on KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendatud poole võrra summani 490,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Crislyn Jablonski on taotlenud menetluses väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Võttes arvesse Crislyn Jablonski varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. Selliselt on menetluspooled ka kokku leppinud.
KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb välja mõista Crislyn Jablonskilt sundraha 490,50 eurot ja määratud kaitsja tasu 49,20 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulud kokku 539,70 eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.