lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-22-5079/9

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-22-5079/9
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
RV koostöö taotlus
Kuulutamise aeg
19.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1642
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2022.a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-22-5079

Kohtukoosseis

Julia Katškovskaja, Orvi Koik, Pavel Gontšarov

Kohtuasi

Magnus Mõttusele (ik 37508050313) Läti Vabariigis määratud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine Pärnu Maakohtu 29. augusti 2022 määrus Magnus Mõttus, määruskaebus

Vaidlustatud kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 29. augusti 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdlane saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse koostamiseks soovib kaebaja riigi õigusabi, tuleb sellekohane taotlus esitada Riigikohtule. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Justiitsministeerium edastas 29. augustil 2022 Pärnu Maakohtule Lätist saadetud rahatrahvi määramise tunnistuse Magnus Mõttuse suhtes.
2.Tunnistusest ja sellele lisatud Läti Riigipolitsei 30. oktoobri 2020 otsuse nr GA17981439 kohaselt karistati M. Mõttust 160 euro suuruse rahatrahviga lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Rikkumine leidis aset 5. juulil 2020 kl 16.12 A1 maantee 81,7 kilomeetril sõidukiga Volvo V70 reg-nr XXXXXX. Sõidukil fikseeriti asulateel, kus lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, sõidukiirus 91 km/h. Sõidukiirus fikseeriti kiirusmõõdikuga GATSO sõidukit peatamata. Kuna lubatud mõõtevea arvestamisel oli sõiduki tegelik kiirus 88 km/h, ületati lubatud sõidukiirust 38 km/h.

MAAKOHTUS MÄÄRUS

3.Pärnu Maakohus tunnustas 29. augusti 2022 määrusega otsust ja tunnistas selle täitmise Eestis lubatavaks. Kohtu põhiseisukohad olid järgmised.

KrMS § 50871 nimetatud tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid ei esine. KrMS § 50870 p 2 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüüteo, sealhulgas süüteod, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega, eest. Antud juhul on tegemist liiklussüüteoga. Seetõttu ei eelda otsuse tunnustamine ja täitmine Eesti Vabariigis teo karistatavust Eesti seaduste järgi. Ka Eestis on liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (so kuni 400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Samuti kohaldatakse Eestis kirjalikus hoiatamismenetluses (nt kiiruskaameraga tuvastatud rikkumise korral) muuhulgas suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahvi (LS § 262 p 1). VTMS § 541 lg 2 kohaselt hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. M. Mõttust on Läti Vabariigis kohustatud seoses rikkumisega tasuma 160 eurot. Märgitu on võrreldav ka Eestis samalaadse rikkumise eest ette nähtud karistusega. Seetõttu tuleb ka Eesti Vabariigis täitmisele kuuluvaks määrata 160 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse M. Mõttus, kes taotleb selle tühistamist ja palub jätta tema suhtes tehtud välisriigi rahatrahvi väljamõistmise otsus tunnustamata ning täitmata. Maakohtu määruse ei sisalda mingeid põhjendusi, mis tõenditele kohus tugines, kui kohus leidis, et Läti Vabariigi Riigipolitsei otsus on põhjendatud ja seda tuleb tunnustada. Kohus ei kontrollinud, kas M. Mõttus on üldse rikkumise toime pannud ja kas ta on teadlik otsuse tegemisest, kas tunnustamine Eesti Vabariigis on põhjendatud ja lubatud. Eesti Vabariik peab oma kodanikke kaitsma ja hoolikalt analüüsima teistes riikides tehtud otsuste tunnustamist. M. Mõttuse põhiõigusi on rikutud, kuna tunnustamine on tehtud tagaselja, tõendeid, asjaolusid analüüsimata. Läti Vabariik pole M. Mõttust otsusest teavitanud ega seda kätte toimetanud. Eesti Vabariik pole andnud võimalusi esitada tunnustamismenetluses selgitusi ja vastuväiteid. Määrusest ei selgu, kuidas kohus jõudis veendumusele, et rikkumine on toime pandud. M. Mõttusele pole saadetud ühtegi tähitud kirja ega e-kirja. Välisriigi otsus on tehtud tagaselja, mis on keeldumise aluseks KrMS § 477 ja 4896 lg 3 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSMENETLUS

5.Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2022 määrusega võeti M. Mõttuse määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja ringkonnakohtu 26. septembri 2022 määrusega tegi apellatsioonikohus KrMS § 4899 lg 2 alusel päringu nõuda Justiitsministeeriumi vahendusel Läti Vabariigilt lisateavet. Kirjalike seisukohtade esitamise ajaks määras ringkonnakohus 7. oktoobri 2022, vastuse päringule palus ringkonnakohus edastada Justiitsministeeriumil hiljemalt 21. oktoobril 2022.
6.Justiitsministeerium esitas 14. oktoobril 2022 Tallinna Ringkonnakohtule Läti Vabariigist laekunud lisateabe.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus ei anna alust selle tühistamiseks.
8.Määruskaebuse peamisteks väideteks on, et Eesti kohtul tulnuks kontrollida ja hinnata, kas M. Mõttuse poolt liiklussüüteo toimepanemine Läti Vabariigis on tõendatud. Kaebaja hinnangul on Läti Vabariigi kohtuvälise menetleja tehtud rahatrahvi määramise otsuse tunnustamisega rikutud M. Mõttuse kaitseõigust. Lisaks toonitab kaebaja, et välisriigi otsus tehti tagaselja, M. Mõttus ei ole olnud sellest teadlik. Seetõttu on otsuse tunnustamine samuti lubamatu.
9.Tulenevalt Euroopa Liidu liikmesriikidevahelise vastastikuse usaldamise põhimõttest, ei ole Eesti kohtul pädevust hinnata, kas Läti Vabariigis toime pandud liiklussüüteo asjaolud on tõendatud või mitte. Teisisõnu, Eesti kohtutel puudub pädevus tuvastada, kas M. Mõttus pani toime liiklussüüteo, mille eest teda Läti Vabariigi kohtuvälise menetleja 30. oktoobri 2020 otsusega süüdi mõisteti ja karistati. Välisriigi kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamisel ja täitmisele pööramisel on Eesti kohtul pädevus kas tunnistada liikmesriigi otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks või lõpetada menetlus, kui isik on talle pandud kohustused täitnud (KrMS § 48911 lg 1). Praeguses asjas ei nähtu toimikumaterjalist ega määruskaebusest, et M. Mõttus oleks temale Läti Vabariigis tehtud otsusega määratud rahatrahvi ära tasunud. Seega oli maakohus õigustatud otsustama, kas tunnistada rahatrahvi määramise otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks. Maakohus tunnistas liikmesriigi kohtuotsuse täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks.
10.Kohus lähtus üldjoontes õigetest õigusnormidest ja tuvastas rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuses esitatud andmete alusel seaduses sätestatud eeldused. Euroopa Liidu liikmesriigi rahatrahvi tunnustamist ja täitmist reguleerivad KrMS §-d 50869 – 50874. KrMS § 50871 näeb ette rahatrahvi määramise otsuse tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et praeguses asjas selliseid asjaolusid ei esine. Samas on õige määruskaebuses märgitu, et KrMS § 50872 lg 1 suunab kohut arvestama rahatrahvi tunnustamise ja täitmise menetluses ka KrMS §-s 4896 sätestatut. KrMS § 4896 lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad KrMS §-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud KrMS §-s 477 sätestatud tingimused. KrMS § 477 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi taotlevat riiki abistada, kui otsus on tehtud tagaselja. Samas, Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise koostöö korral on KrMS § 4897 lg 1 kohaselt tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud selle sätte p-des 1-4 kirjeldatud olukordade puhul. Järgnevalt hindabki ringkonnakohus, kas need eeldused tagaselja tehtud otsuse tunnustamiseks on täidetud.
11.Tunnistuse kohaselt on M. Mõttuse suhtes tehtud otsus jõustunud 24. novembril 2020. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda otsuse teinud asutuse sõltumatuses või erapooletuses. Tunnistusest nähtuvalt võib Läti haldusvastutuse seaduse § 161 lg 2 kohaselt nimetatud süütegudega seotud haldusõigusega seotud rikkumise läbi vaadata ja selles kohta otsuse teha ilma vastutusele võetava isiku kohalolekuta. Kuigi M. Mõttus väidab, et tema Läti Vabariigi
30.oktoobri 2020 trahviotsusest midagi ei tea, nähtub tunnistusest, et Läti Vabariik toimetas M. Mõttusele otsuse kätte Läti Vabariigi seaduste kohaselt ja teavitas teda otsuse vaidlustamise võimalustest. Määruskaebuses tõstatatud kahtluste kontrollimiseks esitas ringkonnakohus

päringu Justiitsministeeriumi vahendusel Läti Vabariigi pädevalt ametiasutuselt lisateabe saamiseks.

12.Läti Riigipolitsei 14. oktoobri 2022 vastuskirja kohaselt saadeti 30. oktoobri 2020 otsus asjas nr GA17981439 kolme tööpäeva jooksul lihtkirjana Euroopa Sõidukite ja Juhilubade otsingusüsteemis (EUCARIS) M. Mõttuse nimele registreeritud aadressile XXX. Ringkonnakohus tõdeb, et samast aadressist lähtus ka maakohus vaidustatud määruses ja määruskaebuses pole väidetud, et tegu ei ole M. Mõttuse elukohaks oleva aadressiga. Nii on kinnitatud, et Läti Vabariik lähtus tõepoolest M. Mõttuse isikuandmetest, kontaktaadressist, kui talle otsust edastas. Samast vastuskirjast nähtuvalt, juhul, kui postisaadetist ei ole võimalik väljastada adressaadile, siis saadetakse viivitamatult kõik postisaadetised saatjale tagasi, märkides väljastamata jätmise põhjuse. 30. oktoobri 2020 otsust asjas nr GA17981439 ei saadetud tagasi. Seega kinnitab Läti Vabariigist saabunud vastus tunnistuses märgitut, et trahviotsus toimetati M. Mõttusele vastavalt Läti Vabariigi seadustele kätte. Tunnistuse juurde on lisatud Läti Vabariigi kohtuvälise menetleja 30. oktoobri 2020 otsuse eestikeelne tõlge. Otsusest nähtuvalt on selles toodud ära ka vaidlustamise kord. Seega oli või pidi M. Mõttus olema teadlik välisriigi otsusest ja selle vaidlustamise võimalustest. Läti Vabariigist 14. oktoobril 2020 saabunud vastuskirjas märgitu kohaselt ei vaidlustanud M. Mõttus 30. oktoobri 2020 otsust. Samuti selgub vastuskirjast, et Läti Vabariigi pädev asutus saatis M. Mõttusele lisaks 10. märtsil 2021 meeldetuletuse rahatrahvi vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisest. Ka seda dokumenti ei saadetud Läti Vabariigi kohtuvälisele menetlejale tagasi kui kättetoimetamata kirja. Eelnevat arvestades on Läti Vabariigi kohtuvälise menetleja 30. oktoobri 2020 otsus M. Mõttusele kätte toimetatud, ta ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust kaebetähtaja jooksul edasi. Seega on Euroopa Liidu liikmesriigi tagaselja tehtud otsuse tunnustamine KrMS § 4897 lg-te 1 p-de 2,3 järgi lubatav.
13.KrMS § 436 lg 1 p 2 kohaselt keeldub Eesti rahvusvahelisest koostööst, kui see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Üheks selliseks põhimõtteks tuleb lugeda kaitseõiguse tagamise põhimõtet, mis eeldab minimaalselt seda, et inimene on teadlik, mida talle süüks arvatakse ning tal on võimalik esitada selle kohta vastuväiteid. Lätist esitatud tunnistusest ja vastuskirjast nähtus, et kuigi M. Mõttuse otsus tehti tagaselja, oli selle otsuse tegemine Läti õiguse kohaselt lubatud, M. Mõttust teavitati otsusest Läti õigusele vastavalt ja tal oli võimalik seda Läti seaduste alusel vaidlustada. Kuna Euroopa Liidu liikmesriikidevaheline koostöö rajaneb vastastikuse usalduse põhimõttel, ei ole Eesti kohtutel alust neis andmetes kahelda. Alust neis andmetes kahtlemiseks ei saa anda pelgalt M. Mõttuse väited. Samuti ei saa Eesti kohtud hakata kontrollima M. Mõttusele ette heidetud rikkumise tõendatust. Kõik asjakohased vaidlused tuleb lahendada otsuse teinud riigis ja sealse õiguse kohaselt ning tunnistusest lähtudes oli M. Mõttusel selline võimalus ka olemas. Kuna eeltoodu põhjal ei ole alust järeldada, et M. Mõttuse kaitseõigust oleks ilmselgelt rikutud, ei ole sel põhjusel alust rahvusvahelisest koostööst keelduda. Ka ei näe ringkonnakohus mingisuguseid muid põhjuseid, miks ei peaks M. Mõttuse suhtes tehtud rahatrahvi otsuse tunnustamine ja täitmine olema lubatav. Seetõttu toimis maakohus õigesti, kui tunnistas otsuse täitmise Eestis lubatavaks.
14.Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 29. augusti 2022 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.