Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium 11. oktoober 2022, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-22-5821 (22730000191)
Kohtunik
Sten Lind
Vaidlustatud lahend
Riigiprokuratuuri 30. augusti 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y ja X esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Riigiprokuratuuri 30. augusti 2022 määrus muutmata ning Y ja X esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekovi kaebus rahuldamata. Määrus on vastavalt KrMS § 385 p-le 11 lõplik ega ole vaidlustatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kuriteokaebus
1.X ja Y esindaja Vladimir Sadekov esitas 20. juulil 2022 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist kontrollimaks, kas F, H, T ja C on pannud toime KarS § 214 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteokaebuse ja selle täienduse kohaselt olid X ja Y suhtes toime pandud kuriteo asjaolud järgmised. X ja Y töötasid Q OÜ online-kasiino diileritena. Nad mängisid alates 27. maist 2022 kuni juuni lõpuni tööandja online-kasiinos oma strateegiat kasutades (tegid ennustuse eelmise kaardi peale) ja võitsid suure summa. X kutsus mängu ka oma tuttava W, kellele soovitas samuti oma strateegiat kasutada. Ka W võitis ning kandis raha X krüptorahakotti. X ja Y kasutasid mängimisel erinevaid kontosid ja privaatsuse tagamiseks VPN-i. Juuni lõpus sai tööandja arvatavasti võitudest teada ja arvates, et võidusumma on saadud ebaausal teel, otsustas selles selgust saada. Kui X ja Y läksid 30. juunil 2022 öisesse vahetusse tööle, kutsus vahetuse mänedžer nad kaasa ja nad viidi eraldi kahte väikesesse kaamerate ja akendeta tuppa.
1-22-5821 X ja Y küsitlesid C, F, H, T ja üks inimene pettusevastasest osakonnast (edaspidi tööandja esindajad). C ähvardas X vägivallaga (ähvardas viia ta metsa ja tappa, valmistus tema kätt haamriga lööma), et X räägiks saadud võitude kohta kõik ära. Tööandja esindajad nõudsid X-lt tagasi raha, mille X, Y ja X tuttav olid väidetavalt ebaseaduslikul teel saanud. Hirmunud ja surve all X nõustus andma neile kõik tema käes tol hetkel olnud rahalised vahendid: ta kandis kahes krüptorahakotis olnud raha ja 3000 eurot oma pangakontolt H isiklikule kontole, lisaks andis ära kodus olnud ja W-le kuulunud 20 000 eurot. X sai aru, et teda ja Y ei lasta enne koju, kui ta räägib usutavalt, kuidas nad Y-ga väidetavalt raha varastasid. Et koju saada, rääkis X, kuidas nad strateegiat kasutades online-kasiinos mängisid ja väitis, et tööandja esindajatel on kõiges õigus. X, olles hirmul enda ja Y elu pärast, võttis kõik süüdistused enda peale. Kokku nõuti X-lt tagasi 85 000 eurot, mis oli võidetust summast suurem. T dikteerimisel kirjutas X, et loobub töölepingu lõpetamisel võla tasaarvestamiseks lõpparvest. Y-l paluti allkirjastada lahkumisavaldus ja kinnitus, et ta loobub võla tasaarvestamiseks oma töötasust ja puhkuserahast. Lisaks pidi Y kirjutama aruande selle kohta, milles teda ja X süüdistatakse. Y hoiti toas umbes kolm tundi. X-le ja Y-le anti raha tasumiseks aega üks kuu. C ähvardas, et kui X teeb midagi nende vastu, siis ta teab, kus X elab ja kus tema isa töötab ning ta leiab nad üles.
Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade
2.Põhja Ringkonnaprokuratuur koostas 5. augustil 2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, millega jättis KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel menetluse alustamata. Abiprokurör leidis, et kuriteokaebuses ei sisaldu ühegi kuriteo tunnustele viitavaid andmeid. Prokuröri hinnangul nähtus kuriteokaebusest, et X ja Y teadvustasid endale selgelt oma tegevuse õigusvastasust, kui mängisid Q OÜ online-kasiino krupjeedena teatud strateegiaid kasutades online-kasiinos ja jagasid seda strateegiat ka oma tuttavaga. Kui X ja Y käitumine oleks olnud aus ja õiguspärane, piisanuks selle tööandjale avaldamisest. Ka ei pidanud prokurör X käitumist arvestades usutavaks, et ta tundis tõepoolest hirmu oma elu pärast. Abiprokurör leidis, et olukorras, kus kaks töötajat on oma ebalojaalse ja ebaausa käitumisega kaotanud tööandja usalduse ja tekitanud ühtlasi märkimisväärse materiaalse kahju, ei ole tööandja ettepanekus anda nõusolek lõpparve alusel saadaoleva summa ülekandmiseks tekitatud kahju osaliseks hüvitamiseks midagi seadusevastast. Pelgalt see, et C oli ärritunud, ei tähenda, et tema käitumine oleks vastanud KarS § 120 objektiivsetele tunnustele ning oleks andnud X-le tõsiselt võetava aluse tunda hirmu enda tervise või elu pärast. KarS §-s 214 sätestatud väljapressimise kuriteokoosseisu üks obligatoorne koosseisuelement on põhjendamatu, s.o õigusvastane varaline nõue, mille nõudmisel taotleb väljapressija varalise kasu saamist. Kuriteokaebuses avaldatust ei nähtu, et Q OÜ esindajate nõue Y ja X vastu oleks ilmtingimata alusetu. Sellest tulenevalt on KarS §-s 214 sätestatud koosseis välistatud.
1-22-5821 Kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri teate peale
3.X ja Y esindaja vandeadvokaat V. Sadekov vaidlustas 11. augustil 2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris, taotledes jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. Kaebuses rõhutati, et kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Kaebuses heideti ette, et menetluse alustamata jätmisel pole teostatud ühtegi menetlustoimingut (üle pole kuulatud tunnistajaid ega kannatanuid, välja pole nõutud mobiiltelefoniga tehtud salvestist) ning hinnang on antud vaid kuriteokaebuse pinnalt. Tähelepanuta on jäetud, et kannatanud viidi eraldi väikestesse ruumidesse, kus neid hoiti mitmeid tunde vastu nende tahtmist. Samal ajal ähvardati neid tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ning nõuti väidetavalt ebaseaduslikult saadud raha tagastamist. Menetleja on väitnud, et haamer, millega C X ähvardas, oli minatuurne. Kuriteoteates pole teavet, milline ja kui suur see haamer oli. Seega ei lähtunud menetleja tuvastatud asjaoludest, vaid mõtles ise juurde. Kohtupraktikas on ka piisavalt kaasusi, kus „miniatuursete“ esemetega on tekitatud raskeid vigastusi. Kaebuses ei nõustutud ka prokuröri selgitustega selle kohta, miks on väljapressimise koosseis välistatud. Ei saa eeldada, et tööandja nõue oli seaduslik: nõude seaduslikkuse küsimus tuleb lahendada kriminaalmenetluses.
Riigiprokuratuuri määrus
4.Riigiprokuratuur rahuldas 30. augusti 2022 määrusega kaebuse osaliselt ja alustas KarS § 120 lg 1 ja KarS § 136 lg 1 tunnustel menetlust C suhtes.
4.1.Riigiprokurör leidis, et kuriteokaebuses kirjeldatud versioon juhtunust ei võimalda in dubio pro duriore põhimõttest lähtuvalt asuda seisukohale, et C ähvardused ei olnud tõsiseltvõetavad. Ringkonnaprokutatuur on sellise järelduseni jõudmisel teinud mitmeid kuriteokaebuse raamidest väljuvaid eeldusi. Riigiprokuröri hinnangul on piisavalt alust arvata, et kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludel võivad ilmneda vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise tunnused.
4.2.Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuratuuriga, et puudub piisav alus menetluse alustamiseks väljapressimise tunnustel. Prokuröri hinnangul viitavad kuriteokaebuses toodud asjaolud sellele, et kannatanud võisid oma väidetava strateegiaga tekitada tööandjale ebaseaduslikult kahju, mille tulemusena tekkis tööandjal nende vastu kahju hüvitamise nõue. Kuriteokaebuse kohaselt tuvastas tööandja võimaliku kahju ulatusena 85 000 eurot. Kuriteokaebuses toodu annab alust arvata, et tööandjale põhjustatud tegelik kahju võis olla veel suurem. Sellest tulenevalt võis kuriteokaebusest tulenevalt tööandjal olla kannatanute vastu nõue vähemalt 85 000 euro ulatuses. Olemasoleva realiseeritava nõude esitamine ei ole käsitatav varalise kasu üleandmise nõudmisena KarS § 214 mõttes, kuna vastava nõudmise täitmisel asenduks teo toimepanija varasfääris konkreetne nõue samaväärse varaühikuga (nt
1-22-5821 rahaga). Nii ei vastaks kuriteokaebuses kirjeldatud tegu väljapressimise objektiivsetele tunnustele. Ka juhul, kui lähtuda eeldusest, et tööandja nõue oli alusetu (nt oli tööandja ekslikult seisukohal, et kannatanud said vara ebaseaduslikult, mistõttu tööandjal objektiivselt nõudeõigus puudus), puuduks piisav alus sedastamaks kuriteokaebuses kirjeldatud teo vastavust väljapressimise tunnustele. Nimelt viidatakse kuriteokaebuses läbivalt sellele, et tööandja arvas, et kannatanud on tekitanud tööandjale ebaseaduslikult kahju ja et tal on sellest tulenevalt kannatanute vastu kõnealuses ulatuses nõudeõigus. Kui tööandja nõudis enda hinnangul tal reaalselt olemasoleva nõude täitmist, mida objektiivselt siiski ei eksisteerinud, siis objektiivselt nõudis tööandja küll varalise kasu üleandmist, kuid tal puudus selles osas tahtlus. Nii ei vastaks kuriteokaebuses kirjeldatud tegu väljapressimise subjektiivsetele tunnustele. Riigiprokurör ei nõustunud kaebuse esitaja seisukohaga, et kui kõnealuse nõude asjaolud ei ole selged, tuleks nende väljaselgitamiseks alustada kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetlus ei ole pooltevahelise tsiviilõigusliku suhte lahendamise meetod ja kriminaalmenetlust ei saa alustada võimalike kuriteotunnuste otsimiseks.
4.3.Riigiprokurör leidis, et kuriteokaebuse põhjal on piisavalt alust arvata, et toime võib olla pandud KarS § 136 tunnustele vastav tegu. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ei ole antud õiguslikku hinnangut asjaolule, et kuriteokaebuse kohaselt hoiti kannatanuid nende tahte vastaselt tööandja lukustatud akendeta ruumides; seejuures hoiti Y tema tahte vastaselt lukustatud ruumis kinni üle kolme tunni. Isiku ruumi lukustamine tema tahte vastaselt on käsitatav isikult vabaduse võtmisena KarS § 136 mõttes.
4.4.Riigiprokurör leidis, et KarS § 120 lg 1 ja § 136 lg 1 tunnustel tuleb kriminaalmenetlust alustada C suhtes. Kuriteokaebuse kohaselt esitas ähvardused ja korraldas kuriteokaebuse esitajate kinnipidamist ning nende ruumide vahel liigutamist C, teised püüdsid C ähvardamisel takistada. Ülejäänud tööandja esindajate roll näib pigem taanduvat nõuete esitamisele, millises osas kuriteotunnuste sedastamiseks praegusel hetkel piisavat alust pole.
Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale
5.Y ja X esindaja V. Sadekov esitas 28. septembril 2022 Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, taotledes määruse tühistamist osas, millega jäeti menetlus väljapressimise tunnustel alustamata. Kaebuses märgitakse, et tuvastatud ei ole, et töötajad oleksid tööandjale tekitanud ebaseaduslikult kahju. Seega tuleb küsimus, kas Q OÜ liikmete kannatanutele esitatud nõue oli seaduslik või mitte, välja selgitada. X ja Y töölepingutes puudusid tingimused, et neil oleks keeld mängida Q OÜ internetikasiinos mänge. Nad ei kuritarvitanud ka neile tööpostil antud õigusi. See tähendab, et Q OÜ-l puudus alus võidetud summasid välja nõuda. Isegi, kui oletada, et Q OÜ-l oleks olnud õiguslik alus võidetud summade tagasi nõudmiseks, tekib küsimus, miks oli vaja seda teha ähvarduste abil väikeses kinnises ruumis.
1-22-5821 Kaebuses leitakse, et X-lt ja Y-lt nõuti alusetult varalist kasu. Lisaks juba üle antud varale nõutakse neilt veel 41 646,07 euro üleandmist ja tasumise kuupäevaks kogunenud viivise tasumist. Mõjutusvahendina kasutati kannatanute suhtes vägivalda, mis tekitas neis hirmu oma elu pärast.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Kaebuses korratakse seisukohta, et tööandja esindajatel polnud õiguslikku alust X-lt ja Y-lt raha nõudmiseks: X ja Y pole tööandjale ebaseaduslikult kahju tekitanud, sest nende töölepingud ei keelanud Q OÜ internetikasiinos mängida. Nii kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates kui Riigiprokuratuuri määruses on seevastu asutud seisukohale, et kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolude põhjal on võimalik, et tööandjal oligi X ja Y vastu õiguspärane nõue. Ringkonnakohus peab prokuratuuri seisukohti põhjendatuks. Nagu Riigiprokuratuuri määruses märgitud, saab menetluse alustamise otsustamisel tugineda eeskätt kuriteoteates või -kaebuses esitatud andmetele. Sarnaselt prokuratuuriga leiab ka ringkonnakohus, et kaebuses kirjeldatud asjaolud jätavad mulje, et X ja Y käitumine oli ebaseaduslik ja nad teadsid seda. See, et X ja Y töölepingutes ei ole sõnaselget tööandja internetikasiinos mängimise keeldu, ei anna automaatselt alust järelduseks, et nende tegevuse õigusvastasus on välistatud. Esiteks nähtub töölepingust endast, et see ei pruukinud olla ainus Q OÜ ja selle töötajate suhet reguleeriv dokument. Töölepingu p 6.1 kohaselt võivad töötaja kohustused tuleneda muudest tööandja ja töötaja suhet reguleerivatest siseaktidest (sisekorraeeskirjadest, töötaja käsiraamatust). Välistada ei saa sedagi, et internetikasiinos mängimise tingimused võivad tuleneda hoopis lepingutest, mille kannatanusid sõlmisid internetikasiinos mängides kontosid luues. Lisaks eelnevale tuleneb töölepingu p-st 6.2, et töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning lähtuma oma tegevuses tööandja õiguspärastest huvidest. Kuriteokaebuses on aga välja toodud, et X ja Y kasutasid internetikasiinos mängides mingit strateegiat ja said suure kasumi. See viitab võimalusele, et nad kasutasid mängides ära oma teadmisi mängudest, mis neil oli tänu Q OÜ-s töötamisele. Sellele, et X ja Y käitumine oli ebaseaduslik ja nad olid sellest teadlikud, viitab kuriteokaebuses välja toodud asjaolu, et nad kasutasid mängimiseks erinevaid kontosid ja VPN-teenuseid, s.t varjasid mängides oma isikut. Niisiis viitavad kuriteokaebuses esitatud andmed pigem võimalusele, et tööandjal oli õiguspärane nõue kannatanute vastu. Seetõttu on põhjendatud Riigiprokuratuuri seisukoht, mille kohaselt pole kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 214 lg 2 p 2, p 4 p 5; lg 21 tunnustel alust.
8.Riigiprokurör on määruses leidnud, et isegi juhul, kui tööandja nõue oli alusetu, ei ole täidetud väljapressimise subjektiivse koosseisu tunnused. Prokurör tõi välja, et kuriteokaebuses viidatakse läbivalt sellele, et tööandja arvas, et kannatanud on tekitanud talle ebaseaduslikult
1-22-5821 kahju, millest tulenevalt oli tal kannatanute vastu nõudeõigus. Näiteks on kuriteokaebuse punktis 1.3 märgitud, et tööandja „hakkas arvama, et see summa oli saadud ebaausal teel“. Kaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul mingeid vastuargumente, mis riigiprokuröri seisukoha ümber lükkaks.
9.Mis puutub kaebuses toonitatusse, et X-lt ja Y-lt raha nõudmiseks hoiti neid kinni väikestes ruumides ja neid ähvardati, siis seda, et sellises käitumises on kuriteotunnused, on riigiprokurör möönnud ja seetõttu ka alustanud kriminaalmenetlust KarS § 120 lg 1 ja KarS § 136 lg 1 tunnustel. See, et raha nõudmiseks kasutati ebaseaduslikke meetodeid, ei tähenda, et ka nõue ise pidi olema ebaseaduslik. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluse alustamine KarS § 120 lg 1 ja KarS § 136 lg 1 tunnustel ei tähenda, et menetluse käigus ei võidaks menetletavat tegu ümber kvalifitseerida, kui peaks ilmnema, et tööandja esindajatel polnud õiguslikku alust X-lt ja Y-lt raha nõuda ning tööandja esindajad ka mõistsid seda.
10.Praeguse seisuga aga ei anna esitatud andmed alust järelduseks, et X ja Y suhtes on pandud toime väljapressimine. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus KrMS § 208 lg-st 5 juhindudes Riigiprokuratuuri 30. augusti 2022 määruse muutmata ning kannatanute esindaja Vladimir Sadekovi kaebuse rahuldamata.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.