Kohtulahend

1-22-4383 tõendatust. Käesolevas menetluses on üle kuulatud kõik võimalikud teadaolevad isikulised tõendiallikad ning uuritud dokumentaalseid tõendeid. Menetlusotsuse vastuvõtmisel on põhjendatult lähtutud ka KrMS §-st 7 lg 3, mille kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused tõlgendada (võimaliku)kahtlustatava kasuks. 5.1 C OÜ episoodi osas nõustus riigiprokurör ringkonnaprokuratuuriga, et pole piisavalt tõendeid, esitamaks kahtlustust mistahes varavastases kuriteos sh ka kaebaja viidatud omastamises X OÜ juhatuse liikmele F-le. Pelgalt fakt, et ta on kinnitanud ülekanded, millega maksed tehti, pole piisavaks tõendiks väita, et tegemist oleks omastamisega. Osadel OÜ C arvetel on OÜ L sõiduki number ning OÜ L alt teostati reaalseid vedusid. Seega ei saa tõsikindlalt öelda, et kõik need arved on alusetult esitatud. X OÜ veokorraldajana töötanud Z ütlusi, kes selgitas, et põhjus, miks mõned veod logistikaprogrammis MarkusXsped ei olnud seotud kindlate vedudega, võis olla tingitud sellest, et osade ettevõtetega oli kokku lepitud kuukilomeetrid, millises suuruses X OÜ pakub neile tööd. Kui juhtus, et ühes kuus ei tulnud kilomeetrid kokku, siis kuu alguses tehti puuduvate kilomeetrite peale arve. Näiteks jaanuar-veebruar on logistikaäris kehvad kuud. Kui on lubatud kuus näiteks anda tööd 9000 kilomeetrit, kuid tegelikult sai pakkuda vaid 6000 kilomeetrit, siis 3000 kilomeetri eest tehti arve. Kolmel või neljal firmal oli selline leping X OÜ-s. Igal veol oli logistikaprogrammis oma veonumber genereeritud ja selle numbri järgi sai arve sisestada. Kuid mingid teenused, mis ei olnud veoga seotud, siis pandi need üldnumbri alla. Ka laevapiletid näiteks on üldnumbri all. Iga kuu kohta oli üks üldnumber. Ei W ega V ei ole kinnitanud, et F oli olukorrast teadlik, seega ei aita ka need tõendiallikad tuvastada F seost võimaliku omastamisega. Lisaks tuleb tähelapanu pöörata sellele, et V ei tunnista kelmuse toime panemist, seega on aimatav, et ta ei tunnista ka omastamise toime panemist. Tema puhul ei nähtu tõenditest, et ta teadis, mis rahadest edasi saab ning milles täpsemalt W tegevus seisneb. Seega ei nähtu, et ta oleks tegu kuidagi valitsenud või tahtlikult omastamisele kaasa aidanud. V-l ei olnud võimalik ise omastamist ega kelmust lõpuni viia. Kuna W ei omanud juurdepääsu X arvelduskontole, siis ei saa seal olevat vara lugeda temale usaldatud varaks, seetõttu ei saanud tema omastamist ise toime panna. Antud juhul pole tõendeid, mis vastuvaidlematult kinnitaks, et F oli teadlik arvete ebaõigsusest, ning selliste tõendite täiendava kogumise võimalust ei märgi ka kaebaja. Seega saab vaid oletada, mida ta teadis ja mida mitte, kuid oletustele kahtlustust/süüdistust rajada ei saa. Omastamise kahtlustuse esitamist on kohtueelses menetluses kaalutud, kuid just eespool toodud põhjustel on sellest loobutud. Ka kelmuse osas ei õnnestunud koguda sedavõrd kaalukaid tõendeid, mis võimaldaks asjaga kohtusse minna. Kelmuse puudumist möönab ka kaebaja ise, kuna ei vaidlusta selles osas lõpetamist. Tähelepanuta ei saa jätta, et kahtlustused hõlmasid pikka ajaperioodi, mille jooksul on olnud mitmeid kontrolle, ning arved, mis ei olnud konkreetsete vedudega seotud, olid selgelt eristatavad ja soovi korral üle kontrollitavad. Asjaolu, et F-le on esitatud süüdistus KarS 2172 lg 1 järgi, ei tähenda, et see tõendaks omastamise toimepanemist. Vastupidi, see näitab seda, et nn põhiasjas nr 18730000244 ei peetud võimalikuks omastamise süüdistuse esitamist, sest KarS § 2172 tuleb kõne alla üksnes siis, kui puudub omastamine. 5.2 OÜ G episoodi osas selgitas riigiprokurör, et F osas kehtivad samad põhjendused mis C OÜ puhul. Lisaks, kogutud tõendite pinnalt ei ole välistatud agenditasude maksmine, kuna ei saa jätta kõrvale S tunnistajana antud ütluseid, et tegemist oli agenditasuga. Tema menetlusstaatuse hilisem muutumine kahtlustatavaks ei muuda tema ütluseid olematuks. Sellist agenditasude maksmist saab kasvõi kaudselt järeldada ka muudest tõenditest (nt vandeaudiitori ütlused, M ütlused). Agendilepingu ja agenditasu arvete puudumine ei tähenda, et sellistel asjaoludel agenditasu maksmist üldse ei toimunud. Vaid summade suurusest lähtuvalt ei saa teha järeldusi kuriteo toimepanemise kohta. Arvestada tuleb ka ajaperioodi, mille peale need summad jagunevad. 2(8)

1-22-4383

5.3 Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuratuuriga, et väidetav dokumentide võltsimine oleks hõlmatud kelmuse kahtlustusega. Selliselt toimitakse näiteks ka maksuasjades, kus valearved on hõlmatud maksukuriteoga. Puutuvalt lõpetamise määruses viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga – asjaolust, et Riigikohus ei võtnud asja menetlusse, saab järeldada Riigikohtu toetavat seisukohta ringkonnakohtu otsuse järeldustele.

3(8)

1-22-4383 seisukohal, et Riigiprokuratuuri 17.06.2022 määruses esitatud seisukohad on täielikult motiveerimata, kuna asjaoludest ja kriminaaltoimikus olevatest tõenditest nähtuvalt on selgelt tuvastatav omastamiskuriteo toimepanemine. Vaidlust ei saa olla asjaolus, et X OÜ poolt OÜ-le G üle kantud 256 952,74 euro osas on tegemist F, S ja M jaoks võõra varaga, mille käsutamise õigust omas X OÜ juhatuse liige F. Seega oli X OÜ vara näol tegemist juhatuse liikme F-le usaldatud võõra varaga. 6.3 X OÜ viitab, et ainuüksi viidatud tõenditest nende kogumis ja vastastikuses seoses on selgelt tuvastatav, et F, V ja M on X OÜ suhtes pannud toime suures ulatuses grupiviisilise omastamiskuriteo, milles X OÜ töötaja V ja G OÜ juhatuse liige M organiseerisid ajavahemikul 01.06.2014-07.06.2018 X OÜ-le fiktiivsete arvete kogusummas 256 952,74 eurot esitamise, mille X OÜ juhatuse liige F heaks kiitis ning isiklikult X OÜ arveldusarvetelt AS-is SEB Pank ja AS-is Swedbank G OÜ arveldusarvetele tasus. Seejuures on kuritegu toime pandud ainuüksi X OÜ poolt varakäsutuse tegemisega ning tähtsust ei oma, mida kolmas isik G OÜ tema arveldusarvetele laekunud rahaga edasi tegi. 6.4 Kannatanu viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu 11.06.2021 lahendi nr 1-185732 p-s 48 selgitatule, et kuna kannatanu oma raha eest vastusooritust ei saanud, toimis süüdistatav OÜ Rahila võltsarvete eest tasudes kannatanu juhatuse liikmena majanduslikult ebaotstarbekalt ja seega ka KarS § 201 mõttes ebaseaduslikult. Riigikohus on korduvalt kinnitanud juriidilise isiku juhatuse liikme vastutust KarS § 201 järgi, kui juhatuse liige teeb juriidilise isiku varast endale või kolmandale isikule väljamakseid, mille eest juriidiline isik vastusooritust ei saa (3-1-1-43-13, p 24; 3- 1-1-62-14, p 14). Asjaoludest nähtuvalt ei ole X OÜ saanud mistahes vastusooritust G OÜ-le tasutud fiktiivsete arvete kogusummas 256 952,74 euro vastu ehk X OÜ juhatuse liikme F poolt G OÜ fiktiivsete arvete kogusummas 256 952,74 euro tasumisega pani F toime KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel kvalifitseeritava kuritegu. Seejuures on G OÜ ainuke töötaja O tunnistanud, et X OÜ-le ei ole kunagi mistahes rahvusvahelisi veoteenuseid või haagiseveo teenuseid osutatud. Asjaolu, et G OÜ arveldusarvetele laekunud rahalised vahendid on sularahas välja võetud, kinnitab täiendavalt, et neid rahalisi vahendeid ei ole kunagi kasutatud mistahes teenuste X OÜ-le osutamiseks. 6.5 Kaebuses leitakse, et F, V ja M on omastamiskuriteo toime pannud kaastäideviijatena (KarS § 201 lg 2 p 4). Kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid, millest nähtub, et grupiviisilise kuriteo toimepanemises realiseerus käesoleval juhtumil kaastäideviimisele iseloomulik teopanus. Nii nähtub asjaoludest, et igaüks täitis omastamiskuriteo toimepanemisel olulist rolli – käesoleva kriminaalasja materjalide juurde võetud M poolt kriminaalasjas nr 18730000244 antud ütluste kohaselt tulid M-le X OÜ-le esitatavate arvete koostamiseks vajalikud andmed (rahasummad, arvete selgitused ja kuupäevad jms) S-lt. M koostas G OÜ nimelt võltsarved ja esitas need X OÜ raamatupidamisse ja juhatuse liikmele F-le kinnitamiseks ning tasumiseks. X OÜ juhatuse liige F viseeris ja tasus 256 952,74 euro eest fiktiivseid arveid, ilma et X OÜ oleks tasutava raha vastu mingit vastusooritust saanud. Asjaolu, et X OÜ tasutud 256 952,74 euro vastu mingit vastusooritust ei saanud, kinnitab täiendavalt, et F toimis võltsarvete eest tasudes kannatanu juhatuse liikmena majanduslikult ebaotstarbekalt ja seega ka KarS § 201 mõttes ebaseaduslikult (vt 1-18-5732, p 48).

4(8)

1-22-4383 6.6 Kaebuses leitakse, et tegu on toime pandud suures ulatuses (KarS § 201 lg 2 p 2). X OÜ on tasunud OÜ G arveid 256 952,74 euro eest ehk KarS § 121 p 2 mõistes suures ulatuses. Riigiprokuratuuri seisukoht – F osas kehtivad samad põhjendused mis C OÜ puhul – veenab materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning tulenevalt Riigikohtu eelviidatud selgitustele ei baseeru Riigiprokuratuuri seisukohad kehtival õigusel. Riigiprokuratuuri 17.06.2022 määruses väljendatud seisukoht – ei saa välistada agenditasude maksmist – on täielikult ainetu, vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega ja eluliselt mitteusutav: 1) uurija on 17.12.2020 vaatlusprotokollis (I kd lk 133137) tuvastanud, et S-le ei ole X OÜ mistahes agenditasu kunagi maksnud. 2) kui X OÜ üldse kellelegi agenditasu maksis, siis maksti seda vaid konkreetsetele isikutele, kellega oli sõlmitud X OÜ-ga konkreetne agendileping. 3) S-ga ei ole X OÜ sõlminud mistahes agendilepinguid ega ka mitte agenditasu kokkuleppeid, temaga oli sõlmitud tööleping ning talle on makstud vaid töötasu, nagu on ka uurija 17.12.2020 vaatlusprotokollis (I kd lk 133-137) tuvastanud. 4) kui X OÜ oleks kunagi sõlminud S-ga mingeid kokkulepped agenditasu maksmise kohta, siis millisel eluliselt usutaval põhjusel oleks pidanud kolmas isik G OÜ esitama X OÜ-le arveid selgitusega „transportteenus“ või „haagiseveoteenus“, kui X OÜ oleks koheselt võinud tasuda agenditasu otse Sle selgitusega „agenditasu“ või „agenditeenus“. Kui V oleks kasutanud mõnda enda äriühingut, oleks samuti märgitud arvele „agenditasu“ või „agenditeenus“, mitte aga tegelikkusele mittevastav „transportteenus“ või „haagisevedu“. 5) V ei olnud G OÜ juhatuse liige ega osanik ehk raha ei makstud otseselt S-le või tema kontrolli all olevale äriühingule. 6) peale kahtlustatavate S ja M paljasõnaliste ütluste, ei ole „agenditasu teooria“ kohta kriminaaltoimikus ühtegi tõendit, kusjuures kahtlustatavate väiteid ei kinnita ka nende poolt G OÜ nimel korraldatud ja X OÜ-le esitatud arvetel kajastatud selgitused, kuna arvetele oli märgitud „transportteenus“ või „haagisvedu“. Lisaks on kahtlustatavate ütlused vastuolus uurija poolt 17.12.2020 koostatud vaatlusprotokollis (I kd lk 133-137) tuvastatud asjaoluga, et S-le ei ole X OÜ mistahes agenditasu kunagi maksnud. 7) Lisaks eelnevale on kaitseversioon, mille kohaselt ca nelja aasta jooksul kanti X OÜ-st välja ca veerand miljoni euro ulatuses raha justkui mingi S „agenditasuna“, ka eluliselt mitteusutav. Arvestades, et fiktiivseid arveid esitati X OÜ-le perioodil 01.06.2014-07.06.2018 ehk ca 4 aasta (48 kuud) jooksul kogusummas 256 952,74 eurot, teeb see kokku igakuiselt ca 5353 eurot (256 952,74 eurot / 48 kuuga). S töötasu oli uurija poolt 17.12.2020 koostatud vaatlusprotokolli (I kd lk 133-137) kohaselt vahemikus ca 2600-3500 eurot ehk ei ole eluliselt usutav, et V sai X OÜ-st „agenditasuna“ igakuiselt lisaks ca 5353 eurot. 8) Riigiprokuratuur, väites X OÜ poolt S-le agenditasude maksmist summas 256 952,74 eurot, ei ole ka esile toonud, millistest tõenditest nähtub agendilepingu sõlmimine, millal see sõlmiti, kelle vahel see sõlmiti ning millistel tingimustel sõlmiti ning millistest tõenditest nähtub agendilepingu sõlmimine X OÜ ja S vahel. Kahtlustatavate vastuoluliste, ebausaldusväärsete ning teiste tõenditega selgelt vastuolus olevate ütluste Riigiprokuratuuri poolt kontrollimatult usaldamine ei ole põhjendatud ning veenab 17.06.2022 määruse täielikku motiveerimatust. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri oletuslikult seisukohad mingitest kokkulepitud tasude korrigeerimistest või veokorraldajatele agenditasude maksmisest on täielikult sisutud, spekulatiivsed ning täielikult vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega. 6.7 Riigiprokuratuuri seisukohad KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 kuriteokoosseisude puudumisest on põhjendamatud ning vastuolus Riigikohtu praktikaga (Riigikohtu kohtulahendi nr 1-18-5732 p-des 54-55, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1- 16-5757/65, p 12, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nr 3-1-1-96-16, p 21). Erinevalt KarS §-st 346 ei ole sama seadustiku §-des 344 ja 345 sätestatud kuriteokoosseisude objektide ring piiratud üksnes ametlike dokumentidega. Seega on nende kuriteokoosseisude järgi karistatav kõigi dokumentide intellektuaalne või materiaalne võltsimine ja sellisena kasutamine. Ka ühe äriühingu arve teisele äriühingule on kohtupraktika kohaselt dokument KarS §-de 344 ja 345 tähenduses. Sellise arve võltsimine ja/või võltsitud arve kasutamine on muude koosseisutunnuste täidetuse korral karistatav. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2018. a otsus nr 1-16-10888/62, p 50) Kuigi tsiviilõigused ja 5(8)

1-22-4383 kohustused tulenevad üldjuhul arve väljastamise aluseks olevast õigussuhtest, võib arve olla kasutatav õiguse olemasolu tõendamisel. Võltsimist ei välista ka asjaolu, et nii arve koostaja kui ka arve adressaat on teadlikud sellest, et arve sisaldab ebaõigeid andmeid. (Vt viidatud otsus nr 1-1610888/62, p 51.). Eelnevast tulenevalt on täielikult ainetud viited Tartu Ringkonnakohtu otsusele nr 1-20-1041. Liiatigi ei ole Riigikohus kriminaalasja nr 1-20-1041 menetlenud, mistõttu pole Riigikohus pidanud vajalikuks muuta enda lahendi nr 1-18-5732 p-des 54-55 väljendatud praktikat, mis kinnitab käesolevas asjas asjaolu, et kahtlustatavad siiski on KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 kuriteokooseisud realiseerinud. X OÜ osundab, et W ja V ning S ja M tegevus vastavalt OÜ C ja OÜ G tegelikkusele mittevastava sisuga võltsarvete koostamisel X OÜ-le ning X OÜ-le esitamisel realiseerib eeltoodud Riigikohtu lahendi valguses nii KarS § 344 lg 1 kui ka § 345 lg 1 kuriteokoosseisud. X OÜ on seisukohal, et KarS § 345 lg 1 alusel on vastutav ka X OÜ endine juhatuse liige F, kes kasutas võltsarveid X OÜ rahaliste vahendite OÜ-le C ja OÜ-le G ülekandmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6(8)

1-22-4383 11.1 Esmalt tuleb märkida, et Riigiprokuratuuri määruses on käsitletud kaebaja poolt Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse põhjendusi. Põhjendamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis kui põhjendused puuduvad. Vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse kohta seda järeldust teha ei saa. Kaebaja peamine etteheide seisnes selles, et kriminaalmenetluse lõpetamisel jättis prokuratuur tähelepanuta, et X OÜ juhatuse liiget F, X töötajat W ja OÜ C juhatuse liiget V on võimalik kahtlustada KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel kvalifitseeritava kuriteokoosseisu realiseerimises. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kriminaalmenetluse lõpetamisel on ringkonnaprokuratuur jätnud hinnangu andmata KarS § 201 omastamiskoosseisu esinemisele/puudumisele, on kriminaalmenetluse lõpetamisel lähtutud ja antud hinnangu kogutud tõenditele tuginevalt. Märkimist vajab, et kriminaalmenetlus nr 19230101031 eraldati X OÜ juhatuse liikmete suhtes menetletavast menetlusest 19.09.2019 ning kahtlustused esitati V-le, Wle, S-le ja M-le KarS § 209 lg 2 p 3, 4 alusel kelmuse toimepanemises. Menetlus toimus pika ajaperioodi vältel ning koguti hulgaliselt tõendeid, mida ringkonnaprokurör kriminaalmenetluse lõpetamisel põhjalikult analüüsis. Ringkonnakohtul puudub vähimgi alus järelduseks, et menetleja jättis pika menetluse käigus lihtsalt tähelepanuta, et kahtluse all olevad isikud realiseerisid KarS § 201 koosseisu. Riigiprokurör on selgitanud, et omastamise kahtlustuse esitamist on kohtueelses menetluses kaalutud, kuid sellest loobutud. Seejuures on riigiprokurör analüüsinud nii C OÜ-le esitatavate arvete alusel omastamiskoosseisu võimalikku olemasolu kui ka OÜ-le G esitatud arvete näol omastamiskoosseisu võimalikku olemasolu.

7(8)

1-22-4383 KarS §-de 344 ja 345 tähenduses. Sellise arve võltsimine ja/või võltsitud arve kasutamine on muude koosseisutunnuste täidetuse korral karistatav. Võltsimist ei välista ka asjaolu, et nii arve koostaja kui ka arve adressaat on teadlikud sellest, et arve sisaldab ebaõigeid andmeid. Samas selliseid tõendeid, mis kinnitaks, et esitatud arved võimaldasid tekitada õigusnäivuse, et ühel äriühingul on teise äriühinguga lepinguline õigussuhe, mille alusel on võimalik saada vastusooritus, asjas kogutud ei ole. Nagu eelpool märgitud, et ole fiktiivsete arvete esitamist tõsikindlalt tuvastatud. Seega ei ole alust ka kriminaalmenetluse jätkamiseks ja etteheiteks KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 koosseisu realiseerimiseks.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.