Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-20-3601
Täitmiskohtunik
Peet Teidearu
Tõlk
Natalia Tšelikova
Istungisekretär
Hele-Liis Sepp ja Kristi Suvi
Kriminaalhooldusametnik
Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Imbi Puutsa ja Ragne-Piirits Hiob
Kriminaalasi
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Vladimir Jaasile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu
Vladimir Jaas, isikukood: 38111252747; elukoht: XXX
Kaitsja
vandeadvokaat Rein Napa
Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 74 lg-st 4 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu Vangla erakorraline ettekanne. Pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Vladimir Jaasile Tartu Maakohtu 03.07.2020 otsusega nr 1-20-3601 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Vladimir Jaasi karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Vladimir Jaasilt menetluskuluna kaitsjatasu 108 (ükssada kaheksa) eurot riigituludesse ning võimaldada see summa tasuda 3 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb 3 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS. Menetluskulude tasumise viimane tähtpäev on 31.12.2022.
sotsiaalprogrammis ja töökohustuse täitmine võimaldab riigile kahjud hüvitada. Kaitsja taotleb karistust mitte täitmisele pöörata. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt V. Jaas ei ilmunud 26.05.2022 registreerimisele ega teavitanud ametnikku tulemata jätmise põhjustest. 30.05.2022 kirjalikus seletuses põhjendas hooldusalune registreerimiskohustuse rikkumist tööl viibimisega. Suuliselt põhjendas V. Jaas 26.05.2022 registreerimisele mitteilmumist sellega, et ametnik ei määranud registreerimist tavapärasele nädalapäevale, s.o reedele ja ta unustas. Samas oli V. Jaas reedel, 27.05.2022 helistanud oma eelmisele kriminaalhooldusametnikule ja teatanud, et unustas ilmuda ja on juba tööl. 06.07.2022 ja 15.07.2022 tuvastati isikul alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi tõendavad 06.07.2022 PPA teadaanne kriminaalhooldusmametnikule ja 15.07.2022 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokoll - 06.07.2022 oli alkoholisisaldus V. Jaasi väljahingatavas õhus 0,44 mg/l kohta, 15.07.2022 tuvastas kriminaalhooldusametnik registreerimise käigus V. Jaasil alkoholijoobe 0,158 mg/l. Kuna V. Jaas eitas alkoholi tarvitamist ja ei olnud alkomeetri näiduga nõus, kontrolliti isikut korduvalt. V. Jaasi poolt väljahingatavas õhus hakkas alkoholisisaldus korduval puhumisel üha tõusma - viimane tulemus oli 0,216 mg/l. Väliste joobetunnustena tuvastati isikul veel määrdunud välimus, alkoholilõhn, silmade punetus, kiire kõne ja ärritumine. Kontrollimise päeval V. Jaas eitas alkoholi tarvitamist ja ei olnud nõus seletust kirjutama. 08.07.2022 kirjalikus seletuses V. Jaas selgitas, et jõi 4 purki alkoholivaba džinni. Lisaks eelnevale on 09.03.2022 süüdimõistetut karistatud väärteokorras rahatrahviga kriminaalhooldusosakonna koridoris tahtlikult pipragaasi laskmises, mida kinnitab karistusregistri 27.05.2022 väljavõte, mille kohaselt V. Jaasi on 09.03.2022 karistatud RelvS § 893 lg 1 alusel rahatrahviga. Kuna kuriteo - avaliku korra raske rikkumise - pani V. Jaas toime õhupüssi kasutades, võib antud väärtegu käsitleda kui kuriteoga samalaadset väärtegu. Pärast viimast erakorralist ettekannet on toimunud 15 registreerimist, kuhu isik on alati ilmunud varakult kohale. 26.05.2022 leidis aset esimene registreerimiskohustuse rikkumine. Alkoholi tarvitamist on kontrollitud 10 korral. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumised leidsid aset 06.07.2022 ja 15.07.2022. Väljaspool kriminaalhooldusosakonda ei ole olnud kordagi võimalik V. Jaasi kohustuse täitmist kontrollida, sest kriminaalhooldusalune ei olnud kättesaadav. V. Jaasi näol on tegemist kriminaalhooldusametnikule väljakutseid pakkuva kriminaalhooldusalusega, sest ta ei ole koostööaldis ja ei soovi reeglina enda tegemistest rääkida. V. Jaas tajub ametniku poolt esitatud mistahes küsimusi rünnakuna, ärritub ja tõstab häält. On olnud ka kohtumisi, kus V. Jaas ei räägi peaaegu üldse ametnikuga. Allkirja asemele kirjutab V. Jaas kriipsu, risti või ringi - olenevalt tujust. Perearstilt pärineva informatsiooni kohaselt on V. Jaasil diagnoositud XXX, kuid ravimeid ta välja ostnud ei ole. Ka alkoholiprobleemi V. Jaas endal ei tunnista, mistõttu mingiks raviks ta motiveeritud ei ole. Kannatanu on kahjunõude andnud täitmiseks täiturile. V. Jaas on küll reeglina käinud kokkulepitud aegadel registreerimas ja on asunud ametlikult tööle, kuid ta on pannud toime kuriteoga samaliigilise väärteo ja rikkunud korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. V. Jaas ei tee kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja pelgalt registreerimas käimisega ei ole võimalik temapoolse uue kuriteo riske maandada. Tulenevalt eeltoodust teeb ametnik ettepaneku pöörata V. Jaasi kandmata karistuse osa täitmisele.
Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et süüdimõistetu sisuliselt tunnistab alkoholi tarvitamist. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel ei ole V. Jaasiga võimalik koostööd jätkata, kuna isik jätkab rikkumiste sooritamist ja ei ole koostöövalmis. Kohtu hinnangul on tõendatud, et V. Jaas on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja ühel korral registreerimiskohustust. Kuigi erakorralisest ettekandest nähtub, et hooldusalusele saaks ette heita ka ametniku kontrollile mitteallumist, siis nimetatud etteheite puudumisel kohus sellel küsimusel käesolevalt ei peatu. Alkoholi tarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumiseks mõjuvaid põhjusi ei esinenud. Süüdimõistetu on kriminaalhooldusel olles kohustatud oma elu selliselt korraldama, et kõik käitumiskontrolli nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Seega ka tööl viibimine ja unustamine ei ole registreerimiskohustuse rikkumisel vabanduseks. Liiatigi nähtub erakorralisest ettekandest, et V. Jaas on 26.05.2022 registreerimisele mittetulemise kohta andnud erinevatele ametnikele vastuolulisi selgitusi, mis omakorda vähendavad nende selgituste usaldusväärsust. Kohus on seisukohal, et V. Jaas rikkus alkoholi tarvitamise keeldu nii 06.07.2022 kui ka 15.07.2022. Kuigi süüdimõistetu on eitanud 15.07.2022 alkoholi tarvitamist ja väitnud, et jõi ära 4 purki alkoholivaba džinni, siis kohus seda selgitust eluliselt usutavaks ei pea. Nimelt joobe tõusvas vahemikus 0,158 - 0,216 mg/l kohta tuvastamine viitab sellele, et isik on tarvitanud enne kontrollimist midagi enamat kui ainult alkoholivaba jooki. On ka üldteada, et nn alkoholivabad alkohoolsed joogid võivad sisaldada samuti mingil määral alkoholi ja V. Jaasile on kahtlemata kriminaalhooldusametniku poolt selgitatud juba kriminaalhoolduse alguses, et alkoholi tarvitamise keeld hõlmab endas igasuguste alkoholi sisaldada võivate söökide ja jookide tarvitamist. Kuna V. Jaas ei ole millegagi enda väiteid selle kohta, et ta alkoholi 15.07.2022 kontrollile eelnevalt ei tarvitanud, tõendanud, loeb kohus tõendatuks, et V. Jaasil tuvastati 15.07.2022 alkoholi tarvitamise tunnused. Ka kohtuistugil süüdimõistetu siiski möönis, et ta võis alkoholi tarvitada. Erakorralisest ettekandest ka nähtub, et isik ei tunnista enda alkoholiprobleemi ja ei ole motiveeritud asuma sõltuvusravile. Eelnev tähendab kohtu hinnangul seda, et V. Jaas ei olegi sõltuvuskäitumisest vabanemisest huvitatud. Samuti ei suju süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku vahel juba pikemat aega koostöö. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et ainult registreerimistel käimine ei vähenda uute süütegude sooritamise riski. Veelgi enam, V. Jaas on 05.01.2022, s.o katseajal, kohtu hinnangul toime pannud tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo KarS § 74 lg 4 mõttes – kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti otsus on selle kohta ka jõustunud 02.04.2022. Nimelt Tartu Maakohtu 03.07.2020 otsusega karistati V. Jaasi avalikus kohas korduvalt õhupüssiga ähvardamise eest ning 09.03.2022 kohtuvälise menetleja otsusega nr 278022000318 pipragaasi kriminaalhoolduse ruumides sihipäratu kasutamisega seoses. Kohtu hinnangul on mõlemal juhul tegemist relvataolise esemega avalikus kohas ähvardamisega, sest ka ametiasutuse ruume võib lugeda avalikuks kohaks (seda külastab palju kriminaalhooldusaluseid) ja pipragaas on kasutatav enesekaitsevahendina, s.o relvana. Gaasi ruumi pihustamine tähendab sellisel juhul selle kasutamisega ähvardamist just tegutsemise kaudu. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ja seega ka karistuse kandmine vabaduses ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine V. Jaasile tema käitumist enam õiguskuulekamaks ja koostöövalmimaks ei muudaks. Kohus ei ole veendunud, et ka nt ravikohustuse määramisel isik reaalselt alkoholi tarvitamisest hoiduks, pöörduks sõltuvusravile ja sellele arsti poolt määratud tingimustel alluks, sest seda ei ole ta seniajani teinud. Eelnevale tuginedes tuleb V. Jaasi ärakandmata karistus, s.o 1 aasta ja 4 kuud vangistust täitmisele pöörata.
KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb V. Jaasilt kui süüdlaselt, kes on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, välja mõista kaitsjatasu 108 eurot ning võimaldada see summa tasuda 3 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.