lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-22-4954/4

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-22-4954/4
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
25.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1064
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-22-3305

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2022, Tallinn

Kriminaalasja number

1-22-4954 (21730000398)

Kohtunik

Sten Lind

Vaidlustatud kohtulahend

Riigiprokuratuuri 25. juuli 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X esindaja vandeadvokaat Margus Viira, kaebus

RESOLUTSIOON

Jätta X esindaja vandeadvokaat Margus Viira kaebus rahuldamata ja Riigiprokuratuuri 25. juuli 2022 määrus muutmata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. X saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas 10. detsembril 2021 KarS § 3313 lg 1 alusel kriminaalmenetlust selle kohta, et kohtutäitur Kaire Põlts seadis 3. märtsil 2020 pärast täiteasja nr 194/2014/3493 peatamist keelumärke X kinnisasjale, mille väärtus on 90 000 eurot.
2.
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur lõpetas 27. mail 2022 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

1-22-3305

3.X esitas 26. juunil 2022 Riigiprokuratuurile kaebuse, milles taotles kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja menetluse jätkamist.
4.Riigiprokuratuur jättis 25. juuli 2022 määrusega X kaebuse läbi vaatamata kaebetähtaja rikkumise tõttu. Abiprokurör selgitas, et KrMS § 207 lg 3 kohaselt võib kannatanu esitada Riigiprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (või põhistuste) koopia saamisest kümne päeva jooksul. Määratud tähtaega ületavad kaebused jäävad läbi vaatamata, v.a juhul kui kaebaja taotleb tähtaja ennistamist mõjuval põhjusel. Riigiprokuratuurile kaebuse esitamise korda selgitati kaebuse esitajatele ka menetlusotsuse resolutiivosa p-s 9. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus edastati X-le dokumendihaldussüsteemi DELTA kaudu tema e-posti aadressile XXX 27. mail 2022. Selle eposti aadressi andis X enda kontaktaadressiks kriminaalasja uurimise käigus. Seega sai X kaevatava määruse kätte 27. mail 2022. Sellest lähtuvalt algas kaebetähtaja kulgemine 28. mail 2022 ja kaebuse Riigiprokuratuurile esitamise viimaseks päevaks oli 6. juuni 2022. X esitas kaebuse Riigiprokuratuurile 26. juunil 2022, seega kaebetähtaega rikkudes. X ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse esitamise tähtaja rikkumise kohta. Selleks, et selgitada välja, kas X-l oli kaebetähtaja rikkumiseks mõjuv põhjus, helistas abiprokurör 21. juulil 2022 kaebajale. X selgitas, et enne 17. juunit 2022 ta e-kirju lihtsalt ei lugenud ega esitanud ühtegi mõjuvat põhjust e-kirjade mittelugemiseks. Eeltoodust tulenevalt leidis abiprokurör, et kaebetähtaeg on mööda lastud X enda tegevusetuse tõttu, mistõttu ei ole Riigiprokuratuuril seaduslikku alust kaebuse sisuliseks lahendamiseks. Kuna X ei ole esitanud kaebetähtaja rikkumise mõjuvaid põhjuseid ega taotlenud kaebetähtaja ennistamist, ei saanud abiprokurör selles osas seisukohta võtta.

Kaebus Ringkonnakohtule

5.X esindaja Margus Viira esitas Riigiprokuratuuri 25. juuli 2022 määruse peale kaebuse ringkonnakohtule. Kaebuses taotletakse määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kaebust läbi vaatama. Kaebuse esitaja ei nõustu abiprokuröri seisukohaga, mille kohaselt tuleb määruse kättesaamise ajaks lugeda määruse kaebajale saatmise kuupäev ning et kaebetähtaeg hakkab kulgema määruse saatmise hetkest. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole see seisukoht kooskõlas KrMS § 207 lg-st 3 tulenevaga. Määruse saamise hetkeks tuleb lugeda määruse tegelikku ja faktilist üleandmist kaebajale. X kinnitab, et tutvus määrusega 17. juunil 2022 ja esitas kaebuse
26.juunil 2022, st tähtaegselt. Menetlejal tuleb kaebetähtaja rikkumisele tuginedes tõendada, millal sai kaebaja määruse kätte. Kaebuse esitaja märgib, et kriminaalmenetlust alustati 10. detsembril 2021 ning X-le edastati selle kohta määrus. Järgmise dokumendi saatis uurija X-le väidetavalt alles 27. mail 2022. Xle jääb arusaamatuks, miks ei teavitanud uurija määruse saatmisel kaebajat näiteks sidevahendi

1-22-3305 (telefoni) vahendusel, et talle on saadetud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, veendumaks määruse üleandmises kaebajale. Kaebajal puudub kohustus igapäevaselt, praegusel juhul 5 kuu jooksul avada oma e-posti konto lootuses, et uurija on edastanud teateid. Alternatiivselt taotleb kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamist. X ei olnud teadlik, et tema eposti aadressile on saadetud määrus kriminaalasja lõpetamiseks ning avas seetõttu 27. mail 2022 saadetud määruse alles 17. juunil 2022. Ta ei kasuta e-posti aadressi TTT pidevalt ega kontrolli seda igapäevaselt. X kasutab oma isiklikus ja majandustegevuses e-posti aadressi CCC.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Riigiprokuratuuri 25. juuli 2022 määruse tühistamiseks ja prokuratuuri kohustamiseks X kaebust läbi vaatama ei ole alust.
7.Väites, et X sai menetluse lõpetamise määruse „faktiliselt kätte 27.05.2022“, on kaebuse esitaja alusetult samastanud määruse saamise ja sellega tutvumise. Elektrooniliselt edastatud dokumendi on isik saanud siis, kui talle on loodud juurdepääs dokumendile (see on jõudnud tema postkasti), st tal on tekkinud võimalus sellega tutvuda; see, millal või kas üldse isik seda tutvumise võimalust kasutab, ei oma enam tähtsust. Seda, mis hetkest alates loetakse elektronposti teel saadetud määrus saaduks, on selgitanud Riigikohus 12. juunil 2020 kriminaalasjas nr 1-19-8852 tehtud määruses. Lähtudes analoogiast kutse kättetoimetamise korraga, asus Riigikohus seisukohale, et kui menetlusdokument saadetakse elektrooniliselt isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kätte saamist saatmise päeval (p 25). Sama seisukoht on leidnud kinnitust ka hilisemas kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2022 määrus kriminaalasjas nr 1-22-3305, mis jõustus 16. augustil 2022, kui Riigikohus ei võtnud ringkonnakohtu määrusele esitatud määruskaebust menetlusse). Selles, et X-le saadeti menetluse lõpetamise määrus e-posti aadressile TTT, mille ta oli ise kriminaalmenetluse käigus enda kontkataadressina avaldanud, vaidlus puudub. Niisiis eksib kaebuse esitaja leides, et abiprokurör on alusetult lugenud X määruse kätte saanuks päeval, kui see talle saadeti. Abiprokuröri seisukoht on kooskõlas kohtute tõlgendusega dokumentide kätte toimetamise regulatsioonist.
8.Eeltoodust teistsugusele seisukohale asumiseks ega ka kaebetähtaja ennistamiseks ei anna alust kaebuse esitaja argument, et isik ei pea oma e-posti iga päev kontrollima, ega ka etteheide, et menetleja ei helistanud ega kontrollinud, kas X on menetluse lõpetamise määruse kätte saanud. Menetlejal on õigus eeldada, et see e-posti aadress, mille isik ise menetlejale teatab, on selline, mille kaudu on võimalik isikuga vajadusel suhelda. Seega, kui isik annab menetlejale e-posti aadressi, mida ta tegelikult kasutab harva, võtab ta ise endale riski, et saabunud menetlusdokument jääb märkamata.

1-22-3305 Kui isik laseb kaebetähtaja mööda seetõttu, et ta ei saanud mingil põhjusel oma e-postkasti kontrollida, on võimalik kaebetähtaja ennistamine. Esitatud kaebusest ei nähtu aga, et X-l oleks olnud mingi objektiivne takistus e-posti aadressile TTT tulnud kirjadega tutvumiseks. Kaebusest lähtuvalt oli põhjus, miks X tutvus määrusega alles pärast kaebetähtaja lõppu, lihtsalt see, et tegemist oli e-posti aadressiga, mida ta aktiivselt ei kasutanud.

9.Eeltoodust tulenevalt on Riigiprokuratuur jätnud kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Seetõttu jätab ringkonnakohus KrMS § 208 lg-st 5 juhindudes Riigiprokuratuuri 25. juuli 2022 määruse muutmata ning X esindaja M. Viira kaebuse rahuldamata. Kuivõrd ringkonnakohus ei anna sisulist hinnangut kriminaalmenetluse alustamata jätmise või menetlusest keeldumise õiguspärasusele, on ringkonnakohtu määrus edasikaevatav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2021 määrus kohtuasjas nr 1-20-8130, p 12).

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.