Kohtulahend

niisugusel juhul võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise väärata see, kui inimene ütleb, et välja pakutud elukoht talle ei sobi või ta ei asu sinna elama. Kui isikule pannakse kohustus elada avaliku võimu poolt välja otsitud kohas, peab isik seda kohustust täitma sõltumata sellest, kas talle see meeldib või mitte. Kui ta seda ei tee, paneb ta muude eelduste täidetuse korral toime KarS § 3314 pärase kuriteo ja teda tuleb selle eest karistada. Teine võimalus on seadusandja sekkumine – per se ei ole välistatud käitumiskontrolli kohaldamine ka nii, et inimesel kindlat elukohta ei ole. Praegune seadus aga niisugust regulatsiooni ei sisalda, mistõttu tuleb jääda Riigikohtu välja pakutud variandi juurde: kui inimesel elukohta pole (või see pole teada), otsib talle elukoha avalik võim; kui avalik võim seda ei tee, ei saa kurjategijale karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Seetõttu ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 15. juuli 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.