Harju Maakohtu 19. mai 2022 määrus, millega jäeti rahuldamata X OÜ kaebus Riigiprokuratuuri
17.septembri 2021 määrusele X OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kairjak Riigiprokuratuur
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19. mai 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebusmenetluses tekkinud valitud esindaja tasu kaebuse esitaja, s.o X OÜ, kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotleja saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse koostamiseks soovib kaebaja riigi õigusabi, tuleb sellekohane taotlus esitada Riigikohtule. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas 16. detsembril 2019 kriminaalmenetlust nr 19730000384 Rahapesu Andmebüroolt laekunud kuriteoteate alusel karistusseadustiku (KarS) § 394 lg 2 p 3 tunnustel selle kohta, et XXX õiguskaitseasutused toimetavad kriminaalmenetlust, milles kahtlustatakse XXX endist parlamendisaadikut Y ca 57 miljoni euro ulatuses omastamises. 20. septembril 2019 on äriühingu X OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX laekunud Ylt 500 000 eurot. Kõnealuse summa näol võib olla tegemist XXX ettevõttelt C omastatud varaga.
Samal päeval esitas Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtule taotluse arestida kriminaalmenetluses kolmanda isiku X OÜ nõudeõigus AS-i SEB Pank vastu eelnimetatud arvelduskontol olevate rahaliste vahendite osas 500 000 euro ulatuses KarS § 83 lg 2 ja § 394 lg 5 alusel (rahapesu)kuriteo vahetu objekti konfiskeerimise tagamiseks. Harju Maakohus rahuldas taotluse 23. detsembri 2019 määrusega asjas nr 1-19-10005, mille kolmas isik vaidlustas ja mis jõustus 25. veebruaril 2020, mil Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse.
25.septembril 2020 esitas X OÜ Põhja Ringkonnaprokuratuurile taotluse kriminaalmenetluse nr 19730000384 lõpetamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks.
3.Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas 26. oktoobri 2020 määrusega kriminaalmenetluse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1, § 200 alusel ja vabastas kolmanda isiku X OÜ vara aresti alt.
23.aprillil 2021 esitas X OÜ esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuurile taotluse hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju summas 353 284,70 eurot ja taotluse esitamise hetkeks kantud menetluskulud seoses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise menetlusega summas 4400 eurot. Taotluse kohaselt oli prokuratuuri käitumine süüteomenetluses õigusvastane, mistõttu esineb alus kahju hüvitamiseks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg 1 või alternatiivselt SKHS § 5 lg 5 alusel. Menetleja süülise rikkumise tulemusel tekkinud kahjuks peab taotleja saamata jäänud tulu (300 000 eurot hobuse YYY ärajäänud müügitehingust saamata jäänud kasu) ja otsest varalist kahju (õigusabikulud 17 221,93 eurot,ekspertiisikulud 3500 eurot) kokku 320 721,93 eurot. SKHS § 5 lg 5 alusel taotleti täiendava kahjusummana veel 32 562,77 euro väljamõistmist. Seega kokku 353 284,70 euro hüvitamist. SKHS §-s 10 sätestatud kolmanda isiku vara arestimise eest ette nähtud kahjuhüvitise näol on tegemist n-ö intressikahju või valurahaga, mida tuleb isikule menetluse käigus kohaldatud riivava meetme kohaldamise eest tasuda. Seega ei välista SKHS § 7 kohaldamine ka SKHS § 10 ja § 5 lg 5 alusel kahjuhüvitise väljamõistmist. Kui võtta arestiperioodiks kitsalt kriminaalmenetluses kohaldatud arest, kuulub SKHS § 10 lg-st 1 lähtuvalt perioodil 23.12.2019-26.10.2020 arestitud summa 500 000 euro eest hüvitamisele 25 329,89 eurot. Rahapesukuritegude puhul on menetluse ajendiks Rahapesu Andmebüroo vastav informatsioon ja selle teabe aluseks on varasem haldusmenetlus, mille käigus võib olla kohaldatud käsutamispiiranguid. Seetõttu ei tohi menetleja Rahapesu Andmebüroo menetluse olemuse määratlemisel lähtuda vaid selle riigisisesest määratlusest. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on Engel jt vs. Holland lahendis selgitanud, et isegi kui menetluse näol ei ole siseriikliku õiguse tähenduses tegemist süüdistusmenetlusega, tuleb hinnata ega see ei kujuta endast süüteomenetlust Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) tähenduses. Käesoleval juhul kasvas haldusmenetlus üle süüteomenetluseks. Kui menetleja leiab, et SKHS alusel tuleb kahju ulatuse hulka arvestada ka Rahapesu Andmebüroo haldusmenetluses kohaldatud arest, kuulub arestitud 500 000 euro eest hüvitamisele perioodi 26.09.2019-2610.2020 eest 32 562,77 eurot. Kolmandale isikule on taotluse esitamise hetkeks osutatud õigusabi 22 tunni ulatuses kogussummas 4400 eurot, s.o keskmise tunnihinnaga 200 eurot.
5.Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 16. juuni 2021 määrusega rahuldamata X OÜ esindaja SKHS § 7 lg 1 alusel esitatud taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks (kaebemenetlus kohtuasjas nr 1-21-7031).
6.Riigiprokuratuur rahuldas 21. juuni 2021 määrusega SKHS § 5 lg 1 p 5 alusel kolmanda isiku X OÜ esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse ja menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt, mõistes kahjuhüvitisena välja 25 329,89 eurot ja menetluskuluna 700 eurot.
6.1.Erinevalt taotlejast asus riigiprokurör seisukohale, et Rahapesu Andmebüroo läbiviidav haldusmenetlus ja prokuratuuri juhtimisel toimuv kriminaalmenetlus ei täida sama eesmärki, pole seotud, Rahapesu Andmebüroo menetlus ei ole olemuslikult süüstav. Haldusmenetluses vara käsutamise piirangu seadmine on osa järelevalvemenetlusest, mida teostatakse ennetaval eesmärgil. Samuti on selle eesmärgiks kahju ärahoidmine terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Järelevalvemenetlust RahaPTS alusel ei viida läbi ja haldussunnivahendeid ei kohaldata kriminaalmenetluse eesmärkide tagamiseks. Rahapesu Andmebüroo läbiviidava menetluse käigus on eesmärgiks rahapesukahtluse kontrollimine. Rahapesu Andmebüroo pädevuses ei ole otsustada, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud. Seega ei ole Rahapesu Andmebüroo poolt RahaPTS alusel seatavad vara käsutuspiirangud karistusliku iseloomuga. Viide EIK lahendile Engel jt vs. Holland ei ole asjassepuutuv, sest selles märgitud kriteeriumide alusel hinnatakse õigusrikkumise liigitumist kriminaalsüüdistuseks ehk need kriteeriumid on eelkõige lähtekohaks piiritlemaks õigusrikkumisi, mille eest on ette nähtud karistus. Haldusmenetluses ei otsita süüdlast ega ole ette nähtud karistusi kohustatud isikuks mitteolevatele isikutele, mistõttu ei ole kõnealused põhimõtted haldusmenetlusele automaatselt ülekantavad.
6.2.X OÜ vara arestiti Harju Maakohtu 23. detsembri 2019 määrusega ja vabastati aresti alt
26.oktoobril 2020 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega. Menetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Seega on SKHS § 5 lg 1 p-s 5 sätestatud kahju hüvitamise formaalsed eeldused (kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel ning kriminaalmenetluses oli menetluse tagamise vahendina kohaldatud vara arestimist) täidetud. SKHS § 10 lg 1 sätestab, et SKHS § 5 või 6 alusel hüvitatakse pangakonto või raha arestimise või äravõtmisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud või äravõetud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Kriminaalmenetluses arestiti X OÜ nõudeõigus AS-i SEB Pank vastu 500 000 euro ulatuses Harju Maakohtu 23. detsembri 2019. a määrusega. Vara vabastati aresti alt 26. oktoobri 2020 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega ehk vara oli kriminaalmenetluses arestitud 10 kuud ja 3 päeva. Intressimäära 6% aastas korral moodustab 500 000 euro puhul periood 10 kuud 3 päeva intressisumma 25 329,89 eurot, mis kuulub SKHS § 5 lg 1 p 5 alusel X OÜ-le hüvitamisele.
6.3.SKHS alusel toimuvas süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise menetluses kuulub hüvitamisele üksnes menetluskulu, mis on tekkinud SKHS alusel kahju hüvitamise taotluse koostamise ja esitamisega seonduvalt, sest menetlusosalisel menetluse kestel tekkinud menetluskulude hüvitamiseks on KrMS-is sätestatud erikord ja tähtajad. Esitatud ühelauseline menetluskulude hüvitamise taotlus ei võimalda selle lakoonilisuse tõttu hinnata taotluse põhjendatust. Menetluskulude hüvitamise taotluse juurde ei ole lisatud kulude nimekirja ega muid andmeid, mille põhjal oleks võimalik hinnata esindaja 22 tunni õigusteenuse osutamise põhjendatust just SKHS alusel esitatud kahju hüvitamise taotlusega seonduvalt. Võttes arvesse kahju hüvitamise taotluse olemust, juhtumi asjaolusid ja õigusabi kehtivat turuhinda ning seda, et SKHS § 7 alusel esitatud taotlus jäeti rahuldamata, on mõistlik õigusabi tunnihind KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes taotletud 200 euro asemel 140 eurot. Seetõttu kuulub menetluskuluna seoses
21.juulil 2021 esitas X OÜ esindaja Riigiprokuratuurile kaebuse, milles palus tühistada Riigiprokuratuuri määrus osas, millega jäeti rahuldamata taotlus kahju hüvitamiseks.
8.Riigiprokuratuur jättis 17. septembri 2021 määrusega kaebuse rahuldamata. Ühtlasi jäeti läbi vaatamata X OÜ taotlus täiendavate menetluskulude hüvitamiseks kogusummas 284 eurot. Juhtiva riigiprokuröri hinnangul on vaidlustatavas määruses toodud põhjendused ja järeldused kooskõlas kehtiva seaduse ja kohtupraktikaga.
17.oktoobril 2021 esitas X OÜ esindaja Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Riigiprokuratuuri määrus, uue määrusega mõista täiendav hüvitis 7232,88 eurot, menetluskulude hüvitis 8345,95 eurot, Riigiprokuratuuri kohustamist koguma ja esitama täiendavaid tõendeid.
MAAKOHTU MÄÄRUS
10.Harju Maakohus jättis 19. mai 2022 määrusega X OÜ kaebuse rahuldamata. Oma otsustust põhjendas maakohus järgmiselt.
10.1.X OÜ ei saa kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna kaasamise tõttu nõuda kahju hüvitamist SKHS § 5 lg 1 p 5 alusel. SKHS § 5 lg 1 p 5 näeb ette, et juhul, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vara arestimise või äravõtmisega. Menetlust toimetati kahtlustatava Y, mitte kolmanda isiku X OÜ suhtes. SKHS seletuskirjas (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f4eb3b6d-fc0b-4cc7-9452-98dc0db0e448, lk 16) on SKHS § 5 lg 1 kontekstis selgitatud, et KrMS § 199 lg 1 p 1 (puudub kriminaalmenetluse alus) räägib olukorrast, kus riik on isikut valesti kahtlustanud. Sellisel puhul peab isikul võimaldama taotleda talle tekitatud kahju hüvitamist. Kriminaalmenetluses pole X OÜ-d n-ö valesti kahtlustatud. Isegi, kui menetlust oleks kolmanda isiku suhtes toimetatud, siis SHKS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on eeldusteks, et talle peab olema tekkinud kahju ja esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja vara arestimise vahel (seletuskirja lk 14-15 ning lk 16, 18-19). Kohaldatud meedet ei muuda õigusvastaseks pelgalt see, et seda kohaldati kriminaalmenetluses, mis hiljem (nt KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel) lõpetati. Kuivõrd X OÜ-l oli võimalik tema suhtes koostatud vara aresti määrust vaidlustada, mida isik ka kasutas kuni Riigikohtuni välja, kuid vara arestimine jäeti sellegipoolest muutmata ning vara aresti määrus jõustus, siis ei saa hilisem (s.o 8 kuud pärast Riigikohtu määruse tegemist) kriminaalmenetluse lõpetamine muuta jõustunud vara aresti põhjendamatuks või õigusvastaseks. SKHS § 5 lg 5 osas märkis kohus, et kuigi X OÜ vara arestiti KarS-i 7. peatüki tähenduses, siis kokkuvõttes tema vara siiski ei konfiskeeritud, vaid kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega vabastati vara aresti alt ehk tagastati X OÜ-le. Nimetatud asjaolude esinemine pole aga piisav, et mõista X OÜ-le vara arestiga seoses välja kahjuhüvitis SKHS § 5 lg 5 ning § 10 lg 1 alusel nagu taotleb kaebaja ning põhimõtteliselt talitas ka Riigiprokuratuur.
10.2.SKHS § 10 lg-s 1 on sätestatud võimaliku kahjuhüvitise maksimaalne piirmäär (arvestamata võimalust kahjuhüvitise suurust SKHS § 9 lg 2 alusel muuta). Tegemist ei ole automaatselt rakenduva ja väljamõistmisele kuuluva kahjuhüvitise fikseeritud summaga juhtudeks, mil kriminaalmenetluses (mis hiljem lõpetatakse) on isiku vara olnud mingil perioodil arestitud. X OÜ saaks temale Eesti kriminaalmenetluses rakendatud vara arestimise tõttu tekkinud kahju hüvitamist põhimõtteliselt taotleda SKHS § 5 lg 5 alusel. Sellisel juhul tuleb esmalt taotlejal näidata ja tõendada, et ta on vara arestimise tõttu kandnud kahju ning see tekkinud kahju on põhjuslikus seoses rakendatud meetme ehk vara aresti kohaldamisega. Alles
seejärel saab hinnata, kas kogu tekkinud kahju kuulub SKHS § 10 lg-s 1 sätestatud hüvitise ülemmäära arvestades ka isikule hüvitamisele. X OÜ-l ei ole tekkinud kahju, mis oleks põhjuslikus seoses temale kohaldatud vara arestimisega (täpsemalt nõudeõiguse arestimisega panga vastu arvelduskontol olevate rahaliste vahendite osas kuni 500 000 euro ulatuses) ja mis võiks SKHS § 5 lg 5 alusel kuuluda hüvitamisele. Nimetatud põhjustel oleks tulnud Riigiprokuratuuril jätta X OÜ SKHS § 5 alusel esitatud kahjuhüvitise taotlus täies ulatuses rahuldamata. Seetõttu oleks tulnud jätta ka kõik X OÜ-l tekkinud valitud esindaja tasud vms kulud isiku enda kanda, hindamata nende põhjendatust või mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. Sealjuures nõustub kohus täielikult Riigiprokuratuuri 17.09.2021. a määruses esitatud põhjendustega selles osas, miks jäeti kokku 284 euro ulatuses tõlkekulud ning registriväljavõtete kulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata ning menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja määramise taotlus rahuldamata.
10.3.Riigiprokuratuuri 21. juuni 2021 määrusega on X OÜ-le kahjuhüvitisena välja mõistetud 25 329,89 eurot ja menetluskuludena 700 eurot. Riigiprokuratuuri 17. septembri 2021 määrusega jäeti see seisukoht muutmata. Tulenevalt reformatio in peius-põhimõttest ei või kohus isiku kaebuse alusel asja menetledes X OÜ olukorda halvendada, mistõttu prokuratuuri määrused jäävad muutmata. Ilmselgelt jääb rahuldamata X OÜ maakohtule esitatud kaebuses väljendatud taotlus mõista täiendava kahjuhüvitisena välja veel 7232,88 eurot ja menetluskuludena 8345,95 eurot.
10.4.Ühtlasi pole vajalik ega põhjendatud kaebaja taotlus kohustada Riigiprokuratuuri koguma ning esitama täiendavaid tõendeid, kuivõrd käesolevat kaebust on võimalik lahendada ilma lisateavet küsimata. Kaebaja viide EIK 08.06.1976. a otsusele Engel jt vs. Holland ei ole asjakohane. Nn Engeli kriteeriumid, millele X OÜ esindaja viitab, on seotud just EIÕK artikliga 6 ehk õigusega õiglasele kohtumenetlusele. Nimelt on viidatud otsuses esitatud nn Engeli kriteeriumid (vt ka otsuse p-d 81-83) vajalikud eelkõige selleks, et hinnata, kas olenemata menetluse nimetusest või siseriiklikust defineerimisest, juhul, kui tegemist sisuliselt oli süüdistava menetlusega, olid isikule tagatud kõik süüteomenetluses garanteeritud tagatised ning õigused selleks, et hinnata, kas isiku õigus õiglasele kohtumenetlusele EIÕK artikli 6 mõttes oli tagatud. Ühtlasi on haldus- ning süüteomenetluste piiritlemine vajalik tagamaks ne bis in idem-põhimõtte järgimist. Ehk selleks, et isiku suhtes ei viidaks ühe ja sama asjaolu/sündmuse tõttu läbi tegelikult kaht menetlust, mis oma olemuselt oleksid mõlemad süüstavad ehk süüteomenetlused. SKHS alusel läbiviidav menetlus ei ole ega saagi olla kuidagi süüstava iseloomuga. Tegemist on kahju hüvitamise nõudeõiguse esitamise ning menetlemise korraga, kus on asjakohatu rääkida süüteomenetluse läbiviimisest või viimasega nõutavate menetluslike garantiide tagamisest. Kohus ei näe ei siseriikliku õiguse ega EIÕK valguses, et praegusel juhul rikutaks X OÜ õigusi, kui ta peaks kriminaalmenetluses kohaldatud aresti tõttu taotlema kahjuhüvitist SKHS alusel menetletava korra alusel (üldkohtus) ning Rahapesu Andmebüroo tegevuse tõttu kontole seatud käsutuspiirangu tõttu kahjuhüvitist halduskohtumenetluse korras (halduskohtus). Seega kuigi isiku jaoks võiks olla ökonoomsem nõuda tema jaoks sisuliselt samasuguste meetmete kohaldamise tõttu kahju riigilt ühes ja samas menetluses, siis olukorras, kus Eestis on eristatud süüteomenetlusega ja haldusmenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda, ei saa sellist kahju hüvitamise korda pidada isiku õigusi rikkuvaks. Küsimus, kas selline kahe menetluse läbimise nõue on praktiline, on küsimus pigem seadusandjale.
MÄÄRUSKAEBUS
11.Harju Maakohtu 19. mai 2022 määrusele esitas määruskaebuse X OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kairjak, kes taotleb määruse tühistamist ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Samuti taotleb kaebaja Riigiprokuratuuri kohustamist koguma ja
esitama eelnevas kaebuses nimetatud tõendid. Kaebaja ei vaidlusta eelnimetatud Riigiprokuratuuri määruseid osas, milles mõisteti kaebajale kahjuhüvitisena välja 25 329 eurot ja 89 senti ning menetluskuludena 700 eurot. Kaebaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja märgib vastuseks maakohtule järgmist. Maakohus on põhjendamatult jätnud asja lahendamisel kõrvale kaebaja eelnevad seisukohad ja arvestamata kaebaja viidatud kohtupraktikaga. Kohus on viidanud selektiivselt üksikutele kaebaja esitatud tõenditele, jätnud asja lahendamisel kohtu versiooniga sobimatud tõendid hindamata. Olenemata intressikahju väljamõistmise õiguslikust alusest, on Riigiprokuratuur kahju osalise väljamõistmisega kinnitanud kahju tekkimist ja selle tõendatust. See tähendab, et vaidluse all on üksnes intressikahju ulatus. Kohus nõustus Riigiprokuratuuriga, et intressikahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles see tekkis Rahapesu Andmebüroo poolt läbiviidud menetluse ajal (s.o perioodil 26.09.2019-22.12.2019) ning millega on käesoleva kaebuse ese nn intressikahju osas ka piiritletud. Kohus jättis kaebaja intressikahju nõude Riigiprokuratuuri poolt välja mõistmata osas SKHS § 5 lg 5 alusel sisuliselt lahendamata. Sealjuures ei ole jälgitav, millistel põhjustel võtab kohus nii prokuratuurist kui ka kaebajast erineva seisukoha selles, et kaebajale on intressikahju tekkinud ja sellise kahju tekkimine on tõendatud. Järgnevalt leiab kaebaja, et maakohtul tulnuks koguda täiendavaid tõendeid Rahapesu Andmebüroo menetluse olemuse tuvastamiseks. See on oluline intressikahju ulatuse kindlakstegemisel. Kohus on tõendite kogumata jätmisega rikkunud temal lasuvat ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt tunnustatud ja kaebaja poolt viidatud positiivset selgitamiskohustust, sest selline menetlusotsustus on olnud kohtuversiooni toetav. Lisaks ei nõustu kaebaja maakohtuga nagu pole saamata jäänud tulu ja otsene varaline kahju tõendatud. Kohus ei kummuta veenvalt kaebaja seisukohti ja tõendeid, mis kahju olemasolu ning põhjuslikku seost kinnitavad. Liiatigi, kohus analüüsib kahju olemasolu ning põhjusliku seose tuvastamisel kaebaja poolt esitatud seisukohti ja tõendeid valikuliselt ning jätab ülejäänud osas kaebaja poolt esitatud seisukohtade ja tõenditega arvestamata, jättes tähelepanuta ka kaebaja poolt viidatud kohtupraktika. Vastuoluliselt heidab kohus aga kaebajale ette tõendamiskoormise täitmata jätmist. Kaebajast erineva seisukoha kujunemine ei ole määruses jälgitav, kohtu järeldused on kaebaja poolt esitatud tõenditega vastuolus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
13.Määruskaebuses kordab kaebaja oma eelnevate kaebuste seisukohti. Kaebuse argumentatsioon seisneb maakohtu seisukohtadega mittenõustumises. Kaebaja heidab ette, et kohus ei arvestanud kehtiva kohtupraktikaga, kaebaja esitatud tõenditega, kohtu seisukohad on valikulised, põhjendamata jms. Ringkonnakohus hindab kaebuse etteheited maakohtu määrusele üldsõnalisteks ja ebapiisavateks, kummutamaks kohtumääruse põhjendatud seisukohti. Maakohtu määruse seisukohad tuginevad SKHS-i seletuskirjale, sh mitte valikuliselt nagu kaebaja väidab, vaid terviklikult, igakülgselt. Samuti on kohus lähtunud määruses asjassepuutuvast Riigikohtu praktikast. Maakohus käsitles määruses kaebaja taotluse seaduslikke aluseid SKHS § 5 lg 1 p 5, § 5 lg 5, § 10 lg 1 osas, selgitas neid kaebajale üksikasjalikult seaduse seletuskirja ja asjakohasele Riigikohtu praktikale tuginevalt, ja näitas ammendavalt ära, miks jäävad kaebaja süüteomenetluses tektitatud kahju hüvitamise seaduslikud eeldused täitmata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käsitlenud kaebaja taotlusi ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid ammendavalt. Maakohtu argumenteeritud seisukohti määruskaebuse üldsõnalised etteheited ei kummuta. Kaebajale on piisavalt selgitatud, miks ei ole seaduslikku alust rahuldada kaebaja taotlust täiendava
kahjuhüvitise määramiseks võrreldes sellega, mis X OÜ-le Riigiprokuratuuri 21. juuni 2021 määrusega määrati. Kuna maakohtu määruse seisukohad on üksikasjalikud, tuginevad asjakohastele õigusnormidele, kohtupraktika seisukohtadele, seaduse seletuskirjas märgitule, siis kriminaalkolleegium maakohtu seisukohti üle ei korda, vaid vastab kaebuse väidetele kokkuvõtlikult ja olulisemaga.
14.Määruskaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et kuna Riigiprokuratuur määras 21. juuni 2021 määrusega hüvitada SKHS § 5 lg 1 p 5 alusel osaline hüvitis, tuleb kaebaja nägemuses kohtutel seda summat suurendada. Maakohus käsitles SKHS § 5 lg 1 p 5 seaduslikke eelduseid ja näitas ringkonnakohtu hinnangul asjakohaselt, seaduse seletuskirjale tuginevalt ammendavalt, miks Riigiprokuratuuri otsustus määrata kaebajale viidatud õigusnormi alusel hüvitis oli ekslik ja põhjendamatu. Lugedes kõnealust Riigiprokuratuuri määrust, nähtub sellest ka ringkonnakohtule, et Riigiprokuratuur lähtus eeldusest nagu piisab SKHS § 5 lg 1 p 5 alusel hüvitise määramisel faktist, et toimus kriminaalmenetlus, mis lõpetati ja milles oli vara arestitud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üksnes nende asjaolude alusel ja sedavõrd automaatselt kahju hüvitamist, seejuures kolmandale isikule, ei toimu. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse üldsõnalise etteheitega nagu jättis maakohus sisuliselt lahendamata kaebaja SKHS § 5 lg 5 alusel esitatud kahju hüvitamise taotluse. Kohus lahendas kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks viidatud õigusnormi alusel ja leidis, et taotluses nimetatud kahju, s.o saamata jäänud tulu, puhul jääb tõendamata põhjuslik seos arvelduskontol arestitud 500 000 euro ja tekkinud kahju vahel. Kohus tuvastas muu hulgas, et X OÜ-l oli võimalik kasutada arvelduskontot, millel oli arestitud raha, seda summat ületavas ulatuses. Kohus hindas ka taotleja väidet, et ärajäänud müügitehingu tõttu jäi taotlejal saamata hobuse müügist tulu. Kohus tuvastas, et müük jäi ära mitte vara arestimise tõttu, vaid X OÜ seotuse tõttu kriminaalmenetlusega, milles uuriti rahapesu. See asjaolu langetas potentsiaalse ostja silmis X OÜ mainet ja viis tehingu ärajätmiseni. Eelnevat arvestades on kaebuse etteheide, et kohus jättis taotluse sisuliselt lahendamata, ainetu. Kaebusest ei nähtu ringkonnakohtule argumente, mis võimaldaks maakohtu seisukohti ümber lükata ja tuvastada kahju hüvitamiseks nõutavat põhjuslikku seost ringkonnakohtul. Lisaks luges taotleja hüvitatava kahju hulka kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulu, milliste osas kolmas isik kriminaalmenetluse jooksul menetlejale õigeaegselt hüvitamise taotlust ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus asjakohaselt, et niisugune kolmandale isikule kriminaalmenetluses tekkinud kulu ei kuulu pärast kriminaalmenetluse lõpetamist SKHS-i alusel hüvitamisele, vaid menetluskulu hüvitamise küsimus tuli lahendada lõpetatud kriminaalmenetluses. Määruskaebusest ei nähtu ringkonnakohtule argumente, mis võimaldaks maakohtu seisukohti ümber lükata ja mis kinnitaksid vara arestimisest tekkinud kahju tekkimist. Kaebaja jätkuv argumentatsioon sellest, kas Rahapesu Andmebüroo menetlus on osa süüteomenetlusest või mitte, sellega seonduvad kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks, ei ole asjassepuutuvad. Seda põhjusel, et on selge, et alused, mille pinnalt kaebaja on taotlenud kahju hüvitamist, on täitmata. Enne, kui asuda rääkima kahju ulatusest, tuleb ära näidata, et üleüldse on tekkinud kahju. Küsimus kahju ulatusest, mida kaebaja soovib täiendavate tõendite kogumisega asuda lahendama, ei tõusetu.
15.X OÜ esindaja on esitanud taotluse määruskaebusmenetluses tekkinud valitud esindaja tasu hüvitamiseks. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle kanda, kelle huvides on määruskaebus esitatud. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jääb määruskaebusmenetluses tekkinud eelnimetatud menetluskulu kaebaja enda kanda.
16.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KarS § 74 lg-st 4, KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19. mai 2022 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.