Liiklussüüteod

tagajärgedele, grupi mõju, majandusliku kasu saamine. 14.04.2022 on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus järelevalveta kaupluse külastamise korra rikkumise eest, seega ei ole isegi vangistuse ajal suutnud R. Pavlovitš viia oma käitumist kooskõlla kehtivate reeglitega. Peamiseks kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Süüdimõistetul on probleeme alkoholiga noorest east, on toime pannud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, aga ise probleemi tarvitamises ei näe ja väidab, et ei tarvita alkoholi eriti üldse. Senine vangistus ei ole pannud R. Pavlovitši mõistma, et alkohol on olnud peamiseks kuritegude toimepanemise katalüsaatoriks, mis on nüüdki ta järjekordset vangistust kandma toonud. Isik on osalenud korduvalt programmis Eluviisitreening (aastatel 2015, 2017 ja 2018), kuid vaatamata programmist saadud teadmistele pani isik jätkuvalt toime alkoholijoobes uusi kuritegusid, mis näitab madalat motivatsiooni alkoholi kuritarvitamisest loobumiseks. Kuna kinnipeetav sõltuvusprobleemi ei tunnista, siis on maakohtu hinnangul vähetõenäoline, et ka R. Pavlovitšile käesoleva vangistuse ajal planeeritud sotsiaalprogrammi läbimine isiku tarvitamisharjumusi suudaks muuta. Vabastamise kahjuks räägib ka töökoha puudumine – puudub töökoha garantiikiri, kuigi isik väidab, et tal on Tartus töökoht. Varasemalt on isik pannud toime varavastaseid kuritegusid. 10.05.2022 seisuga on vangla andmetel R. Pavlovitšil tasumata rahalisi nõudeid 543,83 eurot ja vabanemisfondis 647,08 eurot. Vangistuse ajal on kinnipeetavat majanduslikult toetanud vend ja poeg ning vabanemise korral on lubanud isikut toetada tema ema. Lähedaste toetusest enda elatamine ei ole aga jätkusuutlik. Positiivseks luges maakohus, et süüdimõistetu ootavad vabaduses lähedased, samas on nii vend kui ka poeg kriminaalkorras karistatud, mistõttu ei saa nende mõju R. Pavlovitšile pidada igakülgselt õiguskuulekat käitumist toetavaks. Samuti on kinnipeetava iseloomustuses toodud välja, et piirkonnas, kuhu kinnipeetav soovib vabanedes elama minna, elab mitmeid alkoholi kuritarvitavaid isikuid, kellega koos viibimine soodustaks ka süüdimõistetu poolt alkoholi tarvitamise jätkamist. R. Pavlovitš on varasemaltki olnud negatiivselt mõjutatud sõpradest, kes alkoholi kuritarvitavad. Samas elukoht ja lähedaste toetus olid R. Pavlovitšil olemas ka enne vangistust, kuid ei pannud süüdlast mingilgi viisil oma käitumist ja eluviise muutma. Puudub motivatsiooniallikas, mille nimel süüdlane kavatseb pingutada, et mitte enam uusi kuritegusid toime panna. Varasemalt on kinnipeetav lisaks vangistuste jooksul läbitud sotsiaalprogrammidele osalenud ka MTÜ Liikluskäitumise Arenduskeskuse poolt korraldatud koolitusel, läbinud kriminaalhooldusel olles sotsiaalprogrammi Õige Hetk ja Liiklusohutusprogramm. R. Pavlovitš on jätkanud alkoholi tarvitamist ja kuritegude toimepanemist, sh katseajal. Süüdimõistetu arvates ei ole joobes juhtimine ohtlik kuritegu ning isiku hinnangul on ta väga osav liikleja. Süüdimõistetu ei ole endiselt mõistnud enda süüd ning toimepandud kuritegude ohtlikkust ega võimalikke negatiivseid tagajärgi, mis tema käitumisega oleksid võinud kaasneda. Sellest tulenevalt on R. Pavlovitši poolt uute kuritegude toimepanemise oht endiselt kõrge.

et on järeldused teinud ja suudab vabaduses elada seadusekuulekalt. Vabaduses oleks nõus alluma alkoholi tarvitamise keelule ja sotsiaalprogrammile. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.