Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. juuni 2022. a määrus Risto Eriksonile (ik 38307152737) Tartu Maakohtu 27. mai 2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Risto Erikson ja tema vandeadvokaat Rein Napa määruskaebused
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
kaitsja
RESOLUTSIOON
1.Jätta süüdimõistetu Risto Eriksoni ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebused läbi vaatamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Rein Napa Risto Eriksonile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 10 eurot ja 80 senti).
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Risto Eriskonilt Eesti Vabariigi kasuks välja 64 eurot ja 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Risto Erikson tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 27. mai 2020 otsusega. Talle mõisteti KarS § 404 lg 1 järgi karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2019 otsusega nr 1-19-7239 mõistetud karistuse
ärakandmata osa 2 aasta 4 kuu vangistuse võrra. R. Eriksonile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati R. Eriksoni eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja vangistuse kandmise algust loetakse alates 10. märtsist 2020. Kohtuotsus jõustus 13. juunil 2020.
2.Tartu Maakohtu 10. detsembri 2021. a määrusega vabastati R. Erikson talle mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10. märtsini 2023 ning ta allutati käitumiskontrollile. Teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2, 5, 7, 8 alusel mitte tarvitama alkoholi, pöörduma ja alluma sõltuvusravile, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate isikutega ning osalema sotsiaalprogrammis. Kandmata karistus on 1 aasta 2 kuud ja 12 päeva. Kohtumäärus jõustus 28. detsembril 2021.
3.Tartu Maakohtu 31. märtsi 2022. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja R. Eriksonile määrati lisakohustus – anda kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel vereanalüüse kuni katseaja lõpuni, sest süüdimõistetu rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 21. aprillil 2022.
4.Tartu Maakohtu 11. aprilli 2022. a määrusega jäeti rahuldamata erakorraline ettekanne R. Eriksoni vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati teda paigaldama implantaat alkoholisõltuvusest vabanemiseks hiljemalt 18. aprilliks 2022 ning täitma selle paigaldaja kohustusi. Katseaega pikendati 2 kuu võõra, s.o kuni 10. maini 2023. Alkoholikeeldu rikkunud R. Erikson lubas edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täita. Määrus jõustus 6. mail 2022.
5.Kriminaalhooldusosakond esitas kolmanda erakorralise ettekande 1. juunil 2022 ning palus karistuse täitmisele pöörata, kuna süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu.
6.Tartu Maakohtu 20. juuni 2022. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ning R. Eriksonile Tartu Maakohtu 27. mai 2020 otsusega nr 1-20-3294 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud ja 12 päeva vangistust pöörati täitmisele. Lisaks kohaldati tema suhtes vahistamist alates Tartu Maakohtu 3. juuni 2022. a otsusega väärteoasjas nr 4-22-1907 mõistetud aresti ärakandmisest kuni kohtumääruse jõustumiseni.
7.R. Erikson ei ilmunud 1. juunil 2022 registreerimisele ja keeldus seletuskirja kirjutamisest selle kohta, miks Tartu politseipatrull tuvastas temal 30. mail 2022 kell 09.49 alkoholijoobeks 0,84 mg/l ja samuti alkoholi tarvitamise 31. mail 2022, mil isik ei suutnud ka indikaatorvahendisse puhuda. Alkoholi tarvitamist tõendavad Politsei- ja Piirivalveameti vastused, mille kohaselt 31. mail 2022 tehti politseile väljakutse tugevas alkoholijoobes R. Eriksoni kohta. Samuti tehti süüdimõistetu suhtes väljakutse 30. mail 2022 seoses sellega, et alkoholijoobes isik lõhkus elukaaslase ukse taga. Nii 30. mail 2022 kui ka 1. juunil 2022 toimetati isik kainenemisele, mida tõendavad kainenemisele toimetamise protokollid. Nende kohaselt puhus R. Erikson 30. mail 2022 indikaatorvahendisse joobe 1,10 mg/l ja 1. juunil 2022 ei suutnud indikaatorvahendisse puhuda, kuid tal olid ilmselged välised joobetunnused.
8.Kohus märkis, et R. Erikson ei täida alkoholi mittetarvitamise lisakohustust korduvalt – ta on 6 korral seda keeldu rikkunud. Sellega kaasnevad ka registreerimiskohustuse korduvad rikkumised. Korduvalt on ta rikkunud kohustust mitte suhelda alkoholi tarvitavate isikutega. Ta esitas 19. aprillil 2022 ametnikule SA TÜK 4. aprillil 2022 tehtud analüüside vastuse, millest
nähtuvalt oli CDT näit 3,60%, mis on oluliselt kõrgem ref väärtusest. Kuna ta on vahepealsel perioodil alkoholi tarvitanud, on CDT näit jätkuvalt normist kõrgem. R. Erikson esitas ametnikule 19. aprillil 2022 ka dokumendi, millest nähtub, et 13. aprillil 2022 on teostatud R. Eriksonile alkoholi blokeeriva depoopreparaadi Disulfiraam implanteerimine ning et 1 aasta jooksul on tal igasugune alkoholi tarvitamine keelatud. Sellega täitis R. Erikson talle kohtu poolt pandud kohustuse tähtajaliselt. Sellest hoolimata on R. Erikson jätkanud alkoholi tarvitamist. PPA teatas, et 30. mail 2022 kontrolliti politsei poolt isiku alkoholi tarvitamist ja tulemus oli positiivne ning R. Erikson viidi kainenema. Ka 31. mail .2022 ja 1. juunil 2022 tehti politseile väljakutse. R. Erikson oli tugevas alkoholijoobes ega suutnud inidikaatorvahendisse puhuda, samuti viidi ta 1. juunil 2022 teist korda kainenema. R. Erikson ei ole hakanud väärtustama kainet eluviisi ja soov ennast parandada on jäänud paljasõnaliseks. Ta jätkab küll koostööd SA TÜK psühhiaatriga ning osaleb programmis "Kainem ja tervem Eesti" vaimse tervise õe vastuvõttudel, kuid alkoholisõltuvusest vabanemine on jäänud tulemuseta. R. Erikson esitas ka dokumendi, kus selgus, et ta osales 10. mail 2022 programmis "Kainem ja tervem Eesti" ning järgmine kohtumine on 7. juunil 2022. R. Erikson on enda sõnul motiveeritud sõltuvusprobleemiga tegelema. Seoses alkoholi kuritarvitamisega võib isik panna toime uusi õigusrikkumisi ja ametnik tegi seetõttu ettepaneku karistus täitmisele pöörata.
9.R. Erikson tunnustab sõltuvust ning on valmis asuma statsionaarsele ravile, on selleks ka ettevalmistusi teinud aresti kandes. R. Erikson teadvustab, et läks enne aresti kandmist mitmepäevase alkoholitarvitamise tõttu üle piiri emotsioonide vallandumise tõttu. Kohtu jaoks ei ole eelnev piisav R. Eriksonile taas uue võimaluse andmiseks, kuivõrd varasemaid lubadusi ei ole ta suutnud täita. R. Eriksonile on kahel korral antud võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses, ent ta rikkus sellele vaatamata alkoholi tarvitamise keeldu. `Õigustust ei ole tema 2022. a juunikuu alguses toime pandud tegudele. Kuigi kohus praegu süüasja ei aruta, tuleb võtta arvesse R. Eriksoni käitumist katseajal tervikuna prognoosimaks, kas ta võib muutuda õiguskuulekamaks ja ei kujutaks teistele inimestele ohtu. Kohtuinfosüsteemi kaudu on kohtule teatavaks saanud, et 1. juunil 2022 pani R. Erikson põlema S. Eriksonile kuuluva ATV ja lõhkus 6 tema maja aknaklaasi tekitades 1000 eurose kahju. R. Erikson oli tegusid toime pannes tugevas alkoholijoobes ja ta toimetati kainenema. Mitmepäevast alkoholitarvitamist on R. Erikson ka ise tunnistanud.
10.Viimasel korral karistati teda 27. mai 2020. a otsusega KarS § 404 lg 1 järgi süütamise eest. Ta vabastati tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest. 6 kuu möödudes oli teda taaskord alus süüdistada süütamises ja teise isiku vara lõhkumises. See aga tähendab, et lisaks korduvale alkoholikeelu rikkumisele pani R. Erikson toime tema karistamise aluseks oleva kuriteoga samalaadse väärteo, s.o ATV süütamise. Süüdimõistetu lubadused seekord ilmtingimata alluda ravile ja käituda õiguskuulekalt, ei ole enam nii tõsiseltvõetavad. R. Erikson ei pruugi koheselt saada kohta statsionaarsele sõltuvusravile. Kohtule jäi ärakuulamisel ka mulje, et kuna R. Erikson soovib enda abikaasaga suhteid taastada, siis selle ebaõnnestumisel võib ta suure tõenäosusega hakata uuesti alkoholi liigtarvitama ja panna toime ka uued süüteod. Akende lõhkumise ja ATV põlemapanemise sooritas R. Erikson just seetõttu, et ta oli hakanud abikaasaga lahkhelide tõttu eelnevalt alkoholi tarvitama ja ei suutnud enam oma emotsioone kontrollida. Tema sõltuvuskäitumist ei aidanud muuta aastase tarvitamiskeeluga alkoholivastase ampulli paigaldamine.
11.Praeguses olukorras pidas kohus vajalikuks karistuse täitmisele pööramist. Ka vanglas on süüdlasel võimalik läbida sõltuvusvastaseid sotsiaalprogramme, samuti jääb talle kättesaamatuks alkohol. Vangistus täidab ka ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet. Kriminaalhoolduse nõuete rikkumist ja kuritegude toimepanemist ei hoiaks ära uus katseaja
pikendamine ning erinevate lisakohustuste määramine. R. Eriksoni käitumine muutus lühikese ajavahemiku jooksul alkoholi tarvitades väga ühiskonnaohtlikuks ja päädis süütamise ja vara lõhkumisega.
12.Kuna R. Erikson võib vabanemisel hakata karistusest kõrvale hoiduma, vahistas kohus ta KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 2 alusel alates Tartu Maakohtu 3. juuni 2022 otsusega väärteoasjas nr 4-22-1907 (jõustus 11. juunil 2022) määratud 25-päevase aresti ärakandmisest, kuni kohtumääruse jõustumiseni.
MÄÄRUSKAEBUSED
13.R. Erikson palub vabastada ta vahi alt kuni ringkonnakohus on lahendnud kaitsja esitatud määruskaebuse karistuse täitmisele pööramise määruse peale. R. Eriksonil on kindel tahtmine minna ravile TÜ Psühhiaatria Kliiniku Sõltuvusravi Keskusesse.
14.Kaitsja määruskaebuses palutakse kohtumäärus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kriminaalhooldaja ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Pikendada katseaega kuni kahe aastani ja panna R. Eriksonile lisakohustus asuda viivitamatult sõltuvusravile alkoholist Tartu Psühhiaatriakliiniku Sõltuvusravi Keskusesse. Kuigi R. Erikson on kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, aitaks poolelijäänud sotsiaalprogrammi lõpuni läbimine, alkoholisõltuvuse ravi ja kriminaalhooldaja jätkuv järelevalve kaitsja arvates reaalsest vangistusest paremini kaasa karistuse eesmärkide saavutamisele. Alkohol on küll vangistuses süüdimõistetule kättesaamatu, ent vangla võimalused sõltuvusraviks siiski piiratud ja vähemefektiivsed võrreldes statsionaarse ravivõimalusega Sõltuvusravi Keskuses.
TAOTLUS
15.Tartu Ringkonnakohtus registreeriti 7. juulil 2022. a R. Eriksoni taotlus jätta tema määruskaebus läbi vaatamata, sest soovib selle tagasi võtta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Kolleegiumi hinnangul on kaitsja määruskaebus perspektiivitu ja selles toodud argument, et kriminaalhoolduse jätkamine tagaks vangistusest paremini karistuse eesmärkide täitmise, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks tuleb R. Eriksoni katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kuna R. Erikson on juba praegu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemidega kulgemise osas nullilähedane. Seetõttu puuduks kaitsja määruskaebusel ringkonnakohtus edulootus.
18.Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
19.Kuna R. Erikson esitas ringkonnakohtule avalduse määruskaebusest loobumiseks, tuleb tema määruskaebus jätta KrMS § 390 lg 1 ja § 333 lg 5 alusel läbi vaatamata.
20.Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus kohtumäärusega tutvumisele, R. Eriksoniga nõu pidamisele ja määruskaebuse koostamisele
kokku 1 tund. Tehtud töö eest palub kaitsja määrata Advokaadibüroole Rein Napa riigi õigusabi tasu 64 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 10 eurot ja 80 senti). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Eriksoni kanda.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.