lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-22-4251/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-22-4251/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
01.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1119
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-22-4251

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tallinn, kirjalik menetlus

Alustamata jäetud kriminaalasja number

1-22-4251 (22700000028)

Kohtunik

Julia Katškovskaja

Kriminaalasi

X kaebus ja taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri 29. juuni 2022. a määruse vaidlustamiseks

Õigusabi taotleja

X

RESOLUTSIOON

1.Jätta X kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 9. veebruaril 2022 Riigiprokuratuurile kuriteoteate, milles leidis, et tema suhtes menetletavas kriminaalmenetluses nr 19233001473 on tunnistaja W, uurija Y ja prokurör Q pannud toime kuriteod. X hinnangul on ta teinud kannatanule eelviidatud pooleliolevas kriminaalasjas 50 telefonikõnet, mida prokurör teadis. Seetõttu X-le kriminaalasjas tehtud etteheited ahistava jälitamise osas ei ole põhjendatud. Prokurör on X hinnangul viidatud kriminaalasjas koostanud võltsingu ja mänginud kannatanuga kokku.

1(4)

2.Viru Ringkonnaprokuratuur jättis 18. veebruari 2022 teatisega kriminaalmenetluse nr 22740000024 alustamata, võttes seisukohad W ja uurija Y suhtes. Viru Ringkonnaprokuratuur selgitas 22. veebruari 2022 vastuses X-le, et tema korduvad etteheited menetlejatele, sh prokurörile, pole põhjendatud.
3.X esitas 13. mail 2022 Riigiprokuratuuri avalduse, milles uuris, mis faasis on tema kuriteokaebuse lahendamine.
4.Riigiprokuratuur jättis 23. mai 2022 teatisega kriminaalmenetluse nr 22700000028 alustamata, põhjendades oma menetlusotsustust kokkuvõtlikult järgmiselt. W ja Y osas on seisukohad esitatud ammendavalt 18. veebruari 2022 teatises, mida ei vaidlustatud. Riigiprokuröri hinnangul ei ole X etteheited piisavad prokurör Q suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Prokuröri tegevusest ei nähtu kuriteo tunnuseid. Riigiprokurör selgitas menetlusseadustikust ja kohtupraktikast tulenevaid tingimusi, mil on lubatav ja võimalik kriminaalmenetlust alustada, sh seda, et pelgalt oletuste alusel kriminaalmenetlust ei ole lubatav alustada. Riigiprokurör märkis, et X peamine etteheide prokurör Q-le on see, et ta lähtus kriminaalmenetluse alustamisel ja X suhtes suhtlemispiiranguid kohaldades kannatanu väitest, nagu oleks X helistanud talle perioodil detsember 2019 kuni märts 2020 üle 150 korra. X hinnangul tegi ta maksimaalselt 50 kõne, sh helistas ta kannatanule, et rääkida pojaga. X püsitab hüpoteesi, et prokurör on võltsinud ja kannatanuga n-ö kokku mänginud. Riigiprokurör märkis, et prokuratuuri infosüsteemi andmetel alustas kriminaalmenetlust mitte prokurör Q, vaid prokurör F. Suhtlemispiirangute määruse koostas 30. märtsil 2020 prokurör Q. Süüdistusakti nimetatud kriminaalasjas koostas aga prokurör R. Riigiprokuröri hinnangul võib kõne alla tulla KarS § 344 tunnustel dokumendi võltsimine. Dokumendi võltsimine eeldab mõne õiguskäibes relevantse asjaolu moonutamist. Riigiprokurör märkis, et menetlusotsustustes, millele X toetub, pole eraldi välja toodud, et kõnesid oli üle 150. Mõlemas vaid selgitatakse, et pöördumised olid pidevad. Tegemist on menetleja hinnanguga konkreetses menetlusetapis., mitte asjaoluga, mida saaks KarS § 344 kontekstis moonutada. Järelikult ei ole prokurör kriminaalmenetluse alustamisel ega suhtluspiirangu kohaldamisel hinnangut avaldades pannud toime KarS §-s 344 sätestatud süütegu. Lisaks leidis riigiprokurör, et kõne alla võib tulla tõendi kunstlik loomine KarS § 316 tunnustel. Menetlejate poolt kohtueelses menetluses kujundatud hinnangud ei tõenda ühegi tõendamiseseme asjaolu esinemist ega puudumist. Tegemist on menetleja hüpoteesiga, mida kohtueeles menetluses kontrollitakse. Seega ei vasta tegu KarS § 316 tunnustele. Lisaks leidis riigiprokurör, et puuduvad andmed, et rääkida X puhul ka valesüüdistuse esitamise kuriteokoosseisust. X süüküsimus on lahendamisel kohtus.

X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris.

Riigiprokuratuur jättis 29. juuni 2022 määrusega X kaebuse rahuldamata.

Juhtiv riigiprokurör selgitas määruses, et nõustub riigiprokuröri teatise seisukohtadega. Esmalt selgitas juhtiv riigiprokurör X-le menetluse käiguga seotud asjaolusid, sh seda, mis asjaolude tõttu on menetlusotsustus W ja Y suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise osas jõustunud. Järgnevalt selgitas juhtiv riigiprokurör X-le, miks ei ole kriminaalmenetluse alustamine karistusseadustiku kohaselt karistatav. Samuti viitas juhtiv riigiprokurör, et X suhtes on tehtud maakohtus süüdimõistev kohtuotsus, mistõttu ei ole võimalik väita, et kriminaalmenetluse alustamine oli tema suhtes põhjendamatu. X väited, et prokurör R sai aru, et Y on võltsinud dokumenti, on hüpoteetilised. Järgnevalt käsitles juhtiv riigiprokurör X väiteid sellest, kas on viiteid, et W ülekuulamisprotokolli võib olla võltsitud. Juhtiv riigiprokurör tõdes, et seda, et ülekuulamisprotokolli oleks sattunud midagi

2(4)

sellist, mida W ei oleks väitnud või kinnitanud, ei nähtu. Kokkuvõttes leidis juhtiv riigiprokurör, et X esitatud asjaoludest ei nähtu kuriteo tunnuseid, mistõttu on kriminaalmenetlus jäetud õigesti alustamata.

7.X esitas 13. juulil 2022 Tallinna ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 29. juuni 2022 määrusele ja riigi õigusabi taotluse. Kaebuses ei nõustu X juhtiva riigiprokuröri määruses esitatud seisukohtadega ja taotleb sisuliselt selle tühistamist, kriminaalmenetluse alustamist. Riigi õigusabi taotleb X, et advokaat vaidlustaks ringkonnakohtus Riigiprokuratuuri määruse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohtunik jätab X kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata ja riigi õigusabi taotluse selle perspektiivituse tõttu rahuldamata.
9.KrMS § 208 lg 1 kohaselt võib Riigiprokuratuuri määruse vaidlustada ringkonnakohtus ainult advokaadi vahendusel. Vastav nõue on märgitud ka Riigiprokuratuuri 29. juuni 2022 määruse kaebekorras. X ei ole Eesti Advokatuuri liige ehk tegemist ei ole advokatuuriseaduse § 22 lg 1 mõttes advokaadiga. Seega on kaebuse esitanud KrMS § 208 lg 1 tähenduses kaebeõigust mitteomav isik. Seda arvestades tuleb esitatud kaebus jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.
10.Lisaks kaebusele on X esitanud riigi õigusabi taotluse, vaidlustamaks Riigprokuratuuri 29. juuni 2022 määrust. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 13 lg 1 kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlusele lisada majandusliku seisundi teatis. X ei ole taotlusele majandusliku seisundi teatist lisanud. Sellele vaatamata ei pea ringkonnakohtunik otstarbekaks jätta X taotlust käiguta ega tähtaja andmist puuduse kõrvaldamiseks. Ringkonnakohtunikule on kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjali pinnalt selge, et esineb RÕS-is sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt on riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks see, kui esitatav kaebus jääks suure tõenäosusega rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul tulebki sel alusel keelduda X-le riigi õigusabi andmisest.
11.X väiteid, et tema suhtes võidi kriminaalmenetluses nr 19233001473 panna prokuröri poolt toime kuritegu, on Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja kaebuse rahuldamata jätmise määruses igakülgselt ja ammendavalt vähegi asjassepuutuvate kuriteokoosseisude alusel käsitlenud. X-le on igakülgselt juba selgitatud, mis tingimustel võib kriminaalmenetlust alustada, sh seda, et hüpoteetiliste väidete pinnalt kriminaalmenetlust alustada ei saa. Riigiprokuratuur on tõlgendanud õigusnorme asjakohaselt, selgitanud, miks X väited ei viita mõne kuriteo koosseisulistele tunnustele. Ringkonnakohtu hinnangul on Riigiprokuratuuri teatise ja määruse seisukohad igakülgsed, asjakohased ja ammendavad. Ringkonnakohtunikul on võimalik nendega ainult nõustuda, sh hinnanguga, et X püstitatud väited on hüpoteetilised ja sellistel asjaoludel on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Seega on menetluse senist käiku kajastava materjali alusel ringkonnakohtunikule selge, et X kaebust ringkonnakohtus kindla teadmisega külgneva tõenäosusega ei rahuldataks. See tähendab omakorda, et riigi õigusabi taotlus advokaadi vahendusel ringkonnakohtuse kaebuse esitamiseks on perspektiivitu.

3(4)

12.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1, § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X kaebuse läbi vaatamata ja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.