Jätta Riigiprokuratuuri 30. mai 2022 määrus muutmata ja XX likvideerija vandeadvokaat Kaimo Räppo kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhja Ringkonnaprokuratuuris registreeriti 27.04.2022 XX (rg-kood xxx) likvideerija vandeadvokaat Kaimo Räppo kuriteokaebus koos lisadega, milles paluti alustada kriminaalmenetlust KarS § 3811 lg 1 (raamatupidamisdokumentide varjamine), KarS § 201 lg 1 (omastamine) ja KarS § 209 lg 1 (kelmus) tunnustel.
2.XX likvideerijana on K. Räppo kahel korral (s.o 08.04.2022 ja 19.04.2022) palunud endisel juhatuse liikmel anda üle ettevõtte raamatupidamisdokumendid. YY ei ole vastanud ega dokumente üle andnud, kuigi varasemalt on YY nimetatud e-postiaadressi aktiivselt kasutanud. Seega on YY dokumentide varjamisega pannud toime KarS § 3811 lg-s 1 nimetatud kuriteo. Kuriteokaebuses on märgitud, et YY võib olla omastanud XX vara. XX kuulub 1/2 mõtteliset osa kaasomandist (teine kaasomanik XY) kinnistust Saaremaal (registriosa nr xxx). K. Räppo esitas 18.04.2022 pankrotihoiatuse ja hüpoteegi üleandmise nõude, milles viitas, et notariaalselt sõlmitud lepingu järgi ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet. 21.04.2022 edastas XY vastuse, milles märkis, et tema on andnud XX ettemaksu 24 000 eurot vastavalt sõlmitud töövõtulepingule. Nimetatud summa saatus on teadmata ning kuivõrd YY ei ole vastanud K. Räppo teabenõudele, on alust arvata, et nimetatud summa, 24 000 eurot, on YY poolt omastatud KarS § 201 lg 1 tunnustel. Lisaks oli kuriteokaebuses märgitud, et vaadates XY esitatud vastust, ei saa ka välistada, et sõlmitud töövõtuleping (n-ö tasaarvestus V.J) on näiline ja mitte mingeid rahalisi vahendeid ei ole tegelikult liikunud 1/5
1-22-4030 (menetluse käigus peaks välja selgitama, kust pärinevad XYl sellises ulatuses rahad) ning eesmärk on olnud näilise ja tühja hüpoteegi seadmine, millisel juhul võivad nimetatud isikud olla pannud toime kelmuse (KarS § 209 lg 1). Eeltoodud asjaolude tarbeks tuleb üle kuulata ka V.J, kellel on väidetavalt olnud mingi nõue, mille ta on väidetavalt loovutanud XYle.
3.Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 03.05.2022 teatisega kriminaalmenetluse nr 22730000109 KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, alustamata.
4.Riigiprokuratuuris registreeriti 13.05.2022 XX likvideerija K. Räppo kaebus, milles paluti rahuldada kaebus ja saata asi kriminaalmenetluse läbiviimiseks uurimisorganile. Riigiprokuratuuri määrus
5.Riigiprokuratuuri 30.05.2022 määrusega jäeti esitatud kaebus rahuldamata järgmistel kaalutlustel.
6.Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud kuriteokaebuses märgib XX likvideerija, et on kahel korral, milleks on 08.04.2022 ja 19.04.2022, palunud endisel juhatuse liikmel YYl anda üle ettevõtte raamatupidamisdokumendid, kuid YY ei ole seda soovi täitnud. Hinnates seda, kas KarS § 3811 lg-s 1 kriminaliseeritavate tegude hulka kuuluv dokumentide varjamine esineb, tuleb samuti hinnata, kas isik, kelle eest varjatakse dokumente, on õigustatud neid dokumente saama. Äriregistri andmetel on K. Räppo XX likvideerija. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega (ÄS § 209 lg 1 ls 1). Likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2). See tähendab, et likvideerijat võib pidada selliseks isikuks, kes võib vajada raamatupidamisdokumente osaühingu likvideerimisega seotud ülesannete täitmiseks. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et XX osade müük ning osanike vahetus toimus 30.03.2022. Kuriteoteate lisades ega Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse juurde ei ole lisatud XX ja EA osade võõrandamise lepingut. Nimetatud lepingust saaks järeldada, millistel tingimustel XX osad võõrandati ning kuidas oli lepitud kokku raamatupidamisdokumentide üleandmine. Arvestades asjaolu, et XX osade võõrandajaks oli EA , keda esindab juhatuse liikmena K. Räppo ning kes on ka EA ainuosanik, on kummastav, et kaebaja ei ole lisanud tõendeid, mis ilmselgelt omavad kõnealuses kontekstis määravat tähtsust.
7.Kaebaja on viidanud, et endine juhatuse liige on temaga olnud varasemalt korduvalt kirjavahetuses, samas ei ole kaebaja ühtegi selletaolist kirjavahetust kaebuse juurde lisanud. Seega oli Riigiprokuratuuril keeruline hinnata, kas kirjadele vastamata jätmine on olnud pahatahtlik ning süstemaatiline tegevus või mitte. Kaebaja enda ootused endise juhatuse liikme suhtes on kummastavad. Nimelt toimus XX osade müük ning osanike vahetus 30.03.2022, kuid juba 19 päeva hiljem saatis kaebaja endisele juhatuse liikmele kirja, milles teatas, et esitab kuriteoteate KarS § 3811 lg 1 tunnusel ning 26.04.2022 saadeti kuriteoteade prokuratuuri. Samas isegi kui järeldada, et endine juhatuse liige on kirjad kätte saanud, ei saa mõistlikult eeldada, et endine juhatuse liige suudaks nii lühikese ajavahemiku jooksul vastata ja esitada kaebaja esitatud teabenõudes nõutut. Kõnealune teabenõue koosneb 20. punktist ning enamus andmeid nõutakse viie kuni kümne aasta kohta. Isegi, kui leida, et YY tegevuses 2/5
1-22-4030 esineb KarS § 3811 lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivne koosseis, eeldab KarS § 3811 lg-s 1 sätestatud süüteo subjektiivne koosseis, et raamatupidamisdokumentide varjamine toimuks teadvalt. Asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et endine XX juhatuse liige YY oleks teadvalt varjanud raamatupidamisdokumente. Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud kuriteokaebuses märkis kaebaja, et pöördus kaks korda YY poole, kuid YY ei väljastanud raamatupidamisdokumente. Lisaks ei nähtu esitatud materjalidest, kas YY on nimetatud kirju kaebajalt (K. Räppolt) üldse kätte saanud. E-kirja saatmine ei tähenda alati täieliku kindlusega seda, et adressaat oleks e-kirja ka tegelikult kätte saanud.
8.Riigiprokuratuur nõustus Põhja Ringkonnaprokuratuuriga, et alustada kriminaalmenetlust sellel eesmärgil, et tuvastada seda, kas töövõtuleping oli näiline, millised rahalised vahendid ja kelle vahel lepingu alusel liikusid, kas XY omandas V.Jilt nõude XX vastu, milles täpsemalt kelmus seisneb jms, tähendab esitatud asjaoludel süüteomenetluse alustamist kuriteo tunnuste otsimiseks. Riigiprokuratuur märgib, et ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuriteo, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal.
9.Eeltoodust tulenevalt on abiprokuröri hinnangul Põhja Ringkonnaprokuratuur põhjendatult leidnud, et esitatud materjalide põhjal puuduvad kirjeldatud sündmuses KarS § 3811, KarS § 201 ning KarS § 209 tunnused või mõne muu KarS eriosas kirjeldatud kuriteo koosseis. Seega leidis Riigiprokuratuur, et kriminaalmenetlus on jäetud põhjendatult alustamata. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
10.XX likvideerija K. Räppo esitas 30.06.2022 Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 30.05.2022 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Kaebuses ei ole küll otsesõnu öeldud, et taotletakse Riigiprokuratuuri 30.05.2022 määruse tühistamist, kuid kuna on taotletud kriminaalmenetluse alustamist, loeb ringkonnakohus, et kaebuse esitaja taotleb Riigiprokuratuuri 30.05.2022 määruse tühistamist ja XX endise juhatuse liikme YY suhtes kriminaalmenetluse alustamist. Kaebuses korratakse kuriteokaebuses kirjeldatud sündmuste käiku ning ollakse jätkuvalt seisukohal, et XX endine juhatuse liige YY ei ole üle andnud XX likvideerijale K. Räppole XX raamatupidamise dokumente ning varjab neid, milline tegevus vastab KarS § 3811 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule. Lisaks võib YY kaebuse esitaja arvates olla omastanud XX vara, milline tegevus vastab KarS § 201 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule. Ka leitakse kaebuses, et vaadates XY esitatud vastust, ei saa välistada, et sõlmitud töövõtuleping (n-ö tasaarvestus V.Jiga) on näiline ja mitte mingeid rahalisi vahendeid ei ole tegelikult liikunud (menetluse käigus peaks välja selgitama, kust pärinevad XYl sellises ulatuses rahad) ning eesmärk on olnud näilise ja tühja hüpoteegi seadmine, millisel juhul võivad eelnimetatud isikud olla pannud toime kelmuse (KarS § 209 lg 1).
11.Avaldaja on seisukohal, et Riigiprokuratuuri etteheited ja järeldused ei ole kohased. Avaldaja on esitanud faktiväited ja neid kinnitavad tõendid objektiivselt aset leidnud tegevuse suhtes. Puhtobjektiivselt puudub avaldajal võimalus täiendavaid tõendeid kohtule esitada, sest avaldajal ei ole XX ja EA osade võõrandamise lepingut, kuna avaldaja omandas osaluse ettevõttes XX täitemenetluse raames. Kriminaalmenetluse alustamine ei saa eeldada seda, et kuriteoteate esitaja on juba kuriteo tervikuna ära tõendanud, vaid üksnes seda, et kuriteoteates 3/5
1-22-4030 oleks toodud esile küllaldased andmed võimaliku kuriteo toimepanemise kohta. Need andmed on kuriteoteates esile toodud. See, et likvideerija ei saa endiselt juhatuse liikmelt kätte raamatupidamise dokumente, on fakt. Selline tegevus peab vastama KarS-s sätestatud kuriteokoosseisule. Sellele, kas teole esineb mingeid kriminaalvastutust välistavaid õigustusi, saab selguse tuua üksnes kriminaalmenetluse käik. Seda ei ole võimalik etteruttavalt eeldada. Avalduses tõstatatud, tõendatud ja põhjendatud etteheiteid ei saa ilma täiendava uurimiseta tähelepanuta jätta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse, prokuratuuri määruse kui ka ringkonnakohtule edastatud dokumendid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel menetlejate poolt kaalutud tähtsust omavaid asjaolusid ning selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses. Uusi asjaolusid, mida prokurörid ei oleks kriminaalmenetluse alustamata jätmisel ja kaebuse rahuldamata jätmisel analüüsinud, ringkonnakohtule esitatud kaebus ei sisalda. Ringkonnakohus nõustub ringkonnaprokuröri ja riigiprokuröri põhjendustega KarS § 3811, KarS § 201 ning KarS § 209 tunnuste puudumise kohta.
14.Kaebaja väidab, vastuseks Riigiprokuratuuri määrusele, et tal puudub võimalus täiendavaid tõendeid kohtule esitada, kuna ta omandas osaluse ettevõttes XX täitemenetluse raames, mille tõttu omakorda ei ole avaldajal XX ja EA osade võõrandamise lepingut. Eeltoodu ei väära aga Riigiprokuratuuri seisukohta, et kuivõrd kaebaja ei ole ühtegi YYga toimunud kirjavahetust kaebuse juurde lisanud, oli Riigiprokuratuuril keeruline hinnata, kas kirjadele vastamata jätmine on olnud pahatahtlik ning süstemaatiline tegevus või mitte. Samuti soostub ringkonnakohus Riigiprokuratuuriga selles, et isegi kui järeldada, et YY on kirjad kätte saanud, ei saa mõistlikult eeldada, et endine juhatuse liige suudaks sedavõrd lühikese ajavahemiku jooksul vastata ja esitada kaebaja esitatud teabenõudes nõutut. Kõnealune teabenõue koosneb 20. punktist ning enamus andmeid nõutakse viie kuni kümne aasta kohta. Isegi, kui leida, et YY tegevuses esineb
KarS § 381 lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivne koosseis, eeldab KarS § 381 lg-s 1 sätestatud süüteo subjektiivne koosseis, et raamatupidamisdokumentide varjamine toimuks teadvalt. Ka ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et endine XX juhatuse liige YY oleks teadvalt varjanud raamatupidamisdokumente. Niisamuti peab ringkonnakohus vajalikuks veelkordselt välja tuua, et kuriteokaebusest ei nähtu, et likvideerija oleks üritanud YYga mõnel muul viisil, nt telefoni või posti teel, ühendust saada. Ringkonnakohtule jääb sarnaselt eelnevate menetlejatega arusaamatuks, miks ei ole likvideerija raamatupidamisdokumentide kättesaamiseks pöördunud tsiviilkohtu poole. Nägemata lisaks kahe e-kirja saatmisele vaeva raamatupidamisdokumentide kättesaamiseks, esitas likvideerija hoopis kuriteokaebuse ning seda vaid loetud nädalad pärast e-kirjade saatmist. Selline teguviis aga ei ole ringkonnakohtu arvates õigustatud ega põhjendatud.
15.KrMS § 193 lg 1 lubab kriminaalmenetluse alustamist juhul, kui selleks esinevad ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse ajendiks on kuriteoteade või muu kuriteole viitav teave (KrMS § 194 lg 1). Kriminaalmenetluse aluseks on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis (KrMS § 194 lg 2). Ajendis peab olema piisavalt andmeid selle kohta, et toime on 4/5
1-22-4030 pandud kuritegu. Eeltoodu ei tähenda mõistagi seda, et kuriteoteate esitaja peaks kuriteoteates esitama asjaolusid ja fakte, mis tõsikindlalt tõendaksid kuriteo tunnuste esinemist. Küll aga peab kuriteoteade võimaldama kriminaalmenetluse alustamist otsustaval ametnikul sellise kuriteokahtluse tekkimist, mis ei ole pelgalt oletuslikku laadi. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või on see pelgalt teoreetiline (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-60-10 p 11). Kriminaalmenetlust alustatakse üksnes siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Seega pelgalt uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteate esitamine ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Seejuures ei ole lubatav kriminaalmenetluse alustamine, kui on ilmne, et kuriteoteates osundatud tegevus ei ole küllaldase konkreetsusega hõlmatav KarS eriosas sätestatud kuriteokoosseisust või kui kuriteoteade sisaldab üksnes kaebaja subjektiivset arvamust, et keegi on toime pannud kuriteo tunnustega teo. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteo tunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Lisaks tuleb arvestada, et liiga kergekäeline menetluse alustamine koormab liigselt õigussüsteemi ja võib kujutada endast kuriteos väidetavalt kahtlustatava isiku mitmete põhiõiguste intensiivset riivet.
16.Arutataval juhul leiabki ringkonnakohus, et kuigi kuriteoteatest võib sedastada selliseid väiteid, mis viitavad kuriteotunnustega teo toimepanemisele, ei ole ringkonnakohtule teadaolevast muust teabest lähtuvalt veenev, et XX likvideerija K. Räppo versioon toimunust ka tegelikult kuriteokaebuses väidetud kujul aset on leidnud. Asjaolu, et puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks aga ei tähenda, et K. Räppo ei võiks YY jt vastu nõudeid esitada tsiviilkohtumenetluses. Arutataval juhul on põhjendatult jäetud kriminaalmenetlus alustamata nii KarS § 3811, KarS § 201 kui ka KarS § 209 tunnustel. Teisisõnu, ka ringkonnakohtu arvates puudub kriminaalmenetluse alustamiseks alus KrMS § 199 lg 1 p 1 mõttes.
17.Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 30.05.2022 määruse muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.