Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

selgitus

„J.T

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist.

Süüdistus J.T on kohtu alla antud ja süüdistatakse Karistusseadustiku (KarS) §264 lg.1 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et ta poos 20.12.2021 kell 14.13 Ida-Virumaal Mäetaguse alevikus Tamme tänava maja nr.16 asuva „Meie“ kaupluse juures tänaval (ehk avalikus kohas Korrakaitseseadus §54 mõttes) pikakarvalist musta värvi koera, hoides teda kinni kaelarihmast nii, et koera jalad maad ei puudutanud. Seejärel lõi ta sama koera kolm korda lahtise käega vastu koonu ning hiljem teda veel vähemalt kaks korda käega vastu koera kere, millega tekitas koerale füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kõike seda nägid pealt Mäetaguse põhikooli õpilased ja Mäetaguse põhikooli õpetaja X. J.T-d rikkus oma teoga Loomakaitseseaduse §4 lg.1 nõudeid, mille kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu loomale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu.

Seega süüdistatakse J.T-d KarS §264 lg.1 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. avalikus kohas looma suhtes lubamatu teo toimepanemises. Kokkulepe Abiprokurör Sergei Listov , süüdistatav J.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Allan Valk sõlmisid 02.05.2022 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS 264 lg.1 p.2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 30 päevamäära ulatuses, s.o. summas 387 eurot (arvestades, et süüdistatava keskmine päevasissetulek on 12,90 eurot). KarS §522 p.1 alusel kohaldada J.T-le lisakaristusena loomapidamise keeldu 2-ks aastaks. Lisakaristuse aja algust arv estada alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid - DVD-R plaadid – jätta toimiku juurde. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele sundraha, mis tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul. Maakohtu istung Abiprokurör Sergei Listov jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus J.T Karistusseadustiku §264 lg.1 p.2 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav J.T jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Rahalise karistuse mittetäitmise tagajärjed on talle selgitatud. Kaitsja vandeadvokaat Allan Valk palus kokkuleppe kinnitada. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. J.T-le on esitatud süüdistus KarS §264 lg.1 p.2 järgi. Maakohus leiab, et J.T tunnistada.

tuleb KarS §264 lg.1 p.2 järgi süüdi

KarS §264 lg.1 p.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – rahaline karistus – ja leiab, et raskema karistuse mõistmine ei ole käesolevas asjas otstarbekas. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses. Ühtlasi nõustub maakohus sellega, et süüdistatava suhtes kohaldatakse lisakaristusena loomapidamise keeldu tähtajaga 2 aastat. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetsete kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus koos lisakaristusega vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Asitõendid: DVD-R plaadid videosalvestistega – jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §264 lg.1 p.2 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub J.T-lt €.

väljamõistmisele sundraha summas 981

Maakohus nõustub J.T-ga sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 32,40 € tuleb jätta riigi kanda. Maakohus nõustub J.T-ga sõlmitud kokkuleppe osas ka sellega, et välja mõistetud sundraha tuleb lubada tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav J.T kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning palub kokkuleppe kinnitada. Kaitsja vandeadvokaat Allan Valk palus kokkuleppe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 02.05.2022 abiprokurör Sergei Listovi, süüdistatav J.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Allan Valgu poolt sõlmitud kokkuleppe.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.