Kristian Talusaare (isikukood 37811100372) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 11. mai 2022 määrus
Määruskaebuse esitaja
Kristian Talusaare kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas
Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Kristel Pihlakas Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 11. mai 2022 määrus Kristian Talusaare vabastamata jätmise kohta.
2.Jätta Tallinna Vangla materjalid Kristian Talusaare ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks läbi vaatamata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Selgitada vanglateenistusele, et neil tuleb viivitamata ette valmistada ja esitada maakohtule materjalid Kristian Talusaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks kohtuasjas nr 1-22-2101. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu 14. mai 2021 otsusega nr 21/12128 karistati Kristian Talusaart Soome karistusseadustiku alusel raske rahapesu ning raskele rahapesule kihutamise ja kaasaaitamise eest 3 aasta ning 4 kuu pikkuse vangistusega. Alates 13. jaanuarist 2022 kannab K. Talusaar vangistust Eestis.
2.Tallinna Vangla esitas 15. märtsil 2022 Harju Maakohtule materjalid K. Talusaare tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks (kohtuasi nr 1-22-1631). Vangla ega prokuratuur K. Talusaare vabastamist ei toeta.
3.22. märtsil 2022 teatas Tallinna Vangla Harju Maakohtule, et K. Talusaar viidi vastavalt täitmisplaanile edasise karistuse kandmiseks Tallinna Vanglast üle Viru Vanglasse. Harju Maakohus edastas K. Talusaare ennetähtaegse vabastamise materjalid menetlemiseks Viru Maakohtule.
4.Harju Maakohtu 19. aprilli 2022 otsusega kohtuasjas nr 1-22-2101 tunnistati K. Talusaar süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 169 ning § 385 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K. Talusaarele liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Euroopa Nõukogu raamotsuse 2008/675/ÜVJP artikli 3 lg-te 1 ja 2 ning KarS § 65 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks K. Talusaarele Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu 14. mai 2021 otsusega nr 21/12128 mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 21. mai 2020 ning karistusaeg lõppeb 21. septembril 2023. Kohtuotsus jõustus 20. aprillil 2022. Vaidlustatud kohtumäärus
5.Viru Maakohus jättis 11. mai 2022 määrusega K. Talusaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
6.Vastavalt KarS § 76 lg-le 2 võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada: 1) kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõus elektroonilise valve kohaldamisega või 2) kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
7.Tallinna Vangla koostatud iseloomustuses on K. Talusaare karistuse pikkuseks märgitud 856 päeva (mis ei ole 3 aastat ja 4 kuud), tema karistuse algusajaks on märgitud 14. mai 2021 ning karistuse lõpuks 17. september 2023. Ennetähtaegse vabanemise võimalus koos elektroonilise valvega avanes K. Talusaarel Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt 16. jaanuaril 2022 ning tema ennetähtaegse vabanemise võimalus ilma elektroonilise valveta avaneb 6. augustil 2022. Vastuseks kohtu päringule teatas aga Viru Vangla, et vastavalt Harju Maakohtu 19. aprilli 2022 otsusele asjas nr 1-22-2101 on K. Talusaare karistuse pikkus 3 aastat ja 4 kuud, tema karistuse algusaeg on 21. mai 2020 ning tema karistusaeg lõppeb 21. septembril 2023. Ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes K. Talusaarel KarS § 76 lg 2 p 1 järgi koos elektroonilise valvega
21.jaanuaril 2022 ning uus võimalus avaneb tal 11. augustil 2022. Seega on K. Talusaare karistuse algusaeg ning tema ennetähtaegse vabanemise võimaluse tähtajad seoses Harju Maakohtu
19.aprilli 2022 otsusega muutunud. Uue liitkaristuse tõttu ei ole praeguseks saabunud tähtaeg, mis annab aluse otsustada K. Talusaare ennetähtaegse vabastamise üle KarS § 76 lg 2 p 2 järgi, samas kui KarS § 76 lg 2 p 1 järgse vabanemisvõimaluse tähtaeg on juba möödunud. Uue liitkaristuse tõttu ei ole praegu enam võimalik otsustada K. Talusaare ennetähtaegset vabastamist Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu poolt mõistetud karistuse alusel esitatud materjalide põhjal. Kuna KarS §-st 76 tulenev formaalne alus K. Talusaare ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud, tuleb ta jätta vabastamata. Määruskaebus
8.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Talusaare kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, paludes maakohtu määrus tühistada ning anda sisuline hinnang puutuvalt K. Talusaare ennetähtaegsesse vabastamisse. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Maakohus 2(5)
eksis K. Talusaare ennetähtaegse vabanemise võimaluse tähtaegade arvestamisel. Harju Maakohtu
19.aprilli 2022 otsusega ei muutunud K. Talusaare karistusaja pikkus ega ka karistuse kandmise tähtaeg. KarS § 76 lg-s 2 sätestatud tähtaegu tuleb arvestada 21. maist 2020. Kuna K. Talusaare karistusaja pikkus on 3 aastat ja 4 kuud ning sellest ajast on K. Talusaar tegelikkuses ära kandnud sisuliselt 2 aastat, avanes tema ennetähtaegse vabanemise võimalus koos elektroonilise valvega juba 2022. aasta jaanuaris ning täidetud on ka minimaalselt neljakuulise vangistuse ärakandmise nõue. Seega on vale maakohtu seisukoht formaalsete eelduste mittetäidetuse kohta. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Tulenevalt KarS §-st 76 peab kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kontrollima nii vabastamise formaalseid kui materiaalseid eelduseid. Maakohus jättis K. Talusaare vabastamata formaalsete eelduste mittetäidetuse tõttu. Jääb aga mõneti ebaselgeks, millised maakohutu kaalutlused ikkagi täpselt olid. Esiteks viitas maakohus sellele, et K. Talusaare suhtes on pärast ennetähtaegse vabastamise materjalide kohtusse saatmist jõustunud uus kohtuotsus, millega talle on mõistetud liitkaristus. Liitkaristuse mõistmisega muutusid ka K. Talusaare ennetähtaegse vabanemise võimaluse tähtajad. KarS § 76 lg 2 p 1 järgse vabanemisvõimaluse tähtaeg on juba möödunud ning KarS § 76 lg 2 p 2 järgse vabanemisvõimaluse tähtaeg ei ole veel saabunud. Teiseks viitas maakohus sellele, et K. Talusaare ennetähtaegse vabastamise materjalid on ette valmistatud temale Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu poolt mõistetud karistuse alusel ning uue liitkaristuse tõttu ei ole nende materjalide põhjal enam võimalik K. Talusaare ennetähtaegse vabastamise üle otsustada.
10.Maakohtu põhjendustest võib aru saada, et kuivõrd KarS § 76 lg 2 p 1 järgse vabanemisvõimaluse tähtaeg saabus enne K. Talusaarele uue liitkaristuse mõistmist, ei saa teda KarS § 76 lg 2 p 1 alusel enam vabastada – nimelt tuleb nüüd lähtuda uuest liitkaristusest. Vabastada ei saa K. Talusaart ka KarS § 76 lg 2 p 2 alusel, kuna selles sättes ettenähtud tähtaeg ei ole veel saabunud ja seega ei ole vabastamise formaalsed eeldused täidetud. Ringkonnakohus peab sellist mõttekäiku osaliselt ebaõigeks.
11.Õige on see, et K. Talusaart ei saa vabastada KarS § 76 lg 2 p 2 alusel, kuna selles sättes ettenähtud karistusaega ei ole K. Talusaar veel ära kandnud ja seetõttu ei ole sel alusel tema ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused täidetud. Samas aga ei näe ringkonnakohus mingisugust takistust, miks ei saaks kaaluda K. Talusaare ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 2 p 1 alusel. Selles sättes nimetatud karistusaeg on K. Talusaarel ära kantud ka viimasest, s.o Harju Maakohtu 19. aprilli 2022 otsusega mõistetud karistusest lähtudes ning asjaolu, et see karistusaeg sai kantud enne nimetatud otsuse jõustumist, ei oma siin tähtsust. Kui lähtuda arusaamast, et uue liitkaristuse mõistmise tõttu kaotab süüdimõistetu KarS § 76 lg 2 p 1 järgse vabanemisvõimaluse, mis tekkis tal enne uue liitkaristuse mõistmist, võib tekkida olukord, kus süüdimõistetuid koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt. Nimelt kui süüdimõistetule mõistetakse uus liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel, siis tähendab see, et tegelikult pani ta liitkaristuse mõistmist tingiva(d) kuriteo(d) toime enne varasema kohtuotsuse kuulutamist ning liitkaristuse mõistmisel on vajalik ennistada tagantjärele olukord, mis oleks olnud siis, kui kõiki tema kuritegusid oleks arutatud ühises menetluses. Sel põhjusel on KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel kohtul ka võimalik otsustada, kas suurendada varasema kohtuotsusega mõistetud karistust uue kuriteo / uute kuritegude ees mõistetud karistuse võrra osaliselt või täielikult või lugeda hoopis kergem karistus kaetuks raskemaga. Karistuse kandmise algust tuleb KarS § 65 lg 1 alusel aga hakata lugema varasema kohtuotsuse järgi. Kui kohus loeb sel juhul uue otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks varasema otsusega mõistetud raskema karistusega ning arvestab karistuse kandmise aja algust varasema kohtuotsuse järgi, süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemise võimaluse tähtajad ei muutu. Et kõiki süüdimõistetu tegusid ei arutatud juba algselt ühises 3(5)
menetluses, ei saa tuua kaasa olukorda, kus süüdimõistetu kaotab ühe ennetähtaegse vabanemise võimaluse, kuigi kuritegude ühise arutamise korral oleks talle see võimalus tagatud.
12.Kuna K. Talusaarele mõisteti Harju Maakohtu 19. aprilli 2022 otsusega liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel, liitkaristuse mõistmisel loeti selle otsusega mõistetud karistus kaetuks K. Talusaarele Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu otsusega mõistetud karistusega ning tegelikult ei muutunud ka K. Talusaare karistuse kandmise algusaeg (Tallinna Vangla iseloomustuses on ilmselt lähtutud Soome otsuse järgi kandmata karistusajast selle otsuse tegemise hetkel), on K. Talusaarel jätkuvalt ennetähtaegse vabanemise võimalus KarS § 76 lg 2 p 1 alusel.
13.Eeltoodu ei tähenda aga seda, et maakohus oleks saanud praeguses menetluses otsustada K. Talusaare ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 2 p 1 alusel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist saab kohus otsustada vangla poolt vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 alusel esitatud materjalide põhjal. Praegu vangla sellised materjalid ka esitas, kuid nende materjalide ettevalmistamisel lähtuti sellest, et viimati on K. Talusaart karistatud Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu otsusega. Kuna tegelikult on aga K. Talusaart viimati karistatud Harju Maakohtu 19. aprilli 2022 otsusega ja seega kannab ta hetkel karistust selle otsuse järgi, mitte Soome otsuse järgi, ei saa tema vabastamist Soome otsusega mõistetud karistusest enam otsustada. Nüüd tuleb otsustada, kas K. Talusaart on võimalik vabastada Harju Maakohtu 19. aprilli 2022 otsusega mõistetud karistusest, kuid seda otsustust ei saa teha materjalide alusel, mis on koostatud arvestusega, et viimati karistati K. Talusaart Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu otsusega. Seda juba põhjusel, et vastavalt VangS § 76 lg 1 p-dele 2 ja 3 tuleb vanglal anda ennetähtaegse vabastamise materjalide juurde lisatud kinnipeetava iseloomustuses hinnang kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta ning kriminaalhooldajal arvamus katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ning nende kohaldamise tähtaja kohta. Sellist hinnangut/arvamust võib mõjutada see, et süüdimõistetu on pannud toime rohkem kuritegusid kui oli teada eelmise hinnangu/arvamuse koostamise ajal. Seega on praegused ennetähtaegse vabastamise materjalid ette valmistatud puudulike andmete põhjal ning vangla/kriminaalhooldaja hinnang/arvamus ei pruugi olla enam asjakohane.
14.Teoreetiliselt tuleb kõne alla väide, et kohus ise võiks küsida vangla/kriminaalhooldaja hinnangu/arvamuse, paludes neil arvestada ka K. Talusaare viimatist kohtuotsust. Sel juhul võtaks kohus aga kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise kohtulikus menetluses üle pädevuse ja ülesanded, mis on vanglal vangistusseaduse alusel toimuvas haldusmenetluses ja seda kohus teha ei saa (vt Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2017 määrus asjas nr 1-16-6128, p 13). Pealegi kerkiks sel juhul esile puhtalt tehniline probleem: kohus otsustaks ennetähtaegse vabastamise üle kohtuasjas, mis ei ole K. Talusaare jaoks viimatine ning viimatises kohtuasjas, milles tehtud otsuse alusel kannab K. Talusaar ka vangistust, jääks tema ennetähtaegne vabastamine (vähemalt KarS § 76 lg 2 p 1 alusel) arutamata. Seetõttu on lahenduseks see, et vangla valmistab ette ja esitab kohtule VangS § 76 lg 1 alusel uued materjalid, lähtudes nüüd arvestusest, et K. Talusaart on viimati karistatud Harju Maakohtu 19. aprilli 2022 otsusega ja tema ennetähtaegse vabastamise otsustamine saab toimuda just nimetatud otsusega seonduvas kohtuasjas. Need materjalid tuleb vanglal esitada kohtule viivitamatult ja ootamata ära VangS § 76 lg-s 2 sätestatud tähtaega. Nimelt näeb VangS § 76 lg 2 ette, et kui kohus jätab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 2 p 1 alusel vabastamata, edastab vanglateenistus materjalid kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks kohtule uuesti pärast KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Praegu jättis maakohus K. Talusaare vabastamata KarS § 76 lg 2 p 1 alusel, kuid sisuliselt maakohus tema vabastamise formaalseid ja materiaalseid eelduseid kaaluda ei saanud, sest uue otsuse tõttu ei saanud kohus vangla materjale üldse läbi vaadata. Seetõttu tulnuks maakohtul jätta vangla materjalid läbi vaatamata, mitte K. 4(5)
Talusaar vabastamata – vastasel juhul võib tekkida olukord, kus K. Talusaar jääb ilma võimalusest KarS § 76 lg 2 p 1 alusel vabaneda. Selle eksimuse ringkonnakohus parandab ning jätab vangla materjalid läbi vaatamata, mis tähendab üksiti ka seda, et vanglal ei tule lähtuda VangS § 76 lg-s 2 sätestatud tähtaegadest.
15.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 11. mai 2022 määruse K. Talusaare vabastamata jätmise kohta ning jätab vangla materjalid K. Talusaare ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks läbi vaatamata. Määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.