Harju Maakohtu 8. aprilli 2022 määrus, millega tunnistati lubatavaks Urmas Kärneri suhtes tehtud Leedu Vabariigi Vilniuse Ringkonnakohtu 25. mai 2021 otsuse täitmine Eesti Vabariigis süüdimõistetu Urmas Kärner (ik 35409140365), määruskaebus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 8. aprilli 2022 määrus muutmata ja Urmas Kärneri määruskaebus rahuldamata.
MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdlane saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda kaebuse esitamiseks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Justiitsministeerium edastas 28. veebruaril 2022 Harju Maakohtule menetlemiseks Leedu Vabariigist saabunud tunnistuse, milles taotletakse Urmas Kärneri suhtes tehtud Leedu Vabariigi Vilniuse Ringkonnakohtu 25. mai 2021 otsuse nr e1-781-834/2021 tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis U. Kärnerile kohaldatud alternatiivse mõjutusvahendi osas.
1-22-1302 Kohtuotsusega tunnistati U. Kärner süüdi Leedu Vabariigi karistusseadustiku § 2811 lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (alkoholisisaldus veres 2,13 promilli). U. Kärnerile kohaldati karistusena alternatiivset mõjutusvahendit, s.o mootorsõiduki 2 aasta 6 kuu pikkust juhtimisõiguse keeldu alates 14. aprillist 2021. Kohtuotsus jõustus 20. septembril 2021.
2.Harju Maakohtu 24. märtsi 2022 istungil ütles U. Kärner prokuröri ja kohtu küsimustele vastates, et ei olnud Leedus kriminaalasja arutamise juures ning et teda ei kutsutud istungile. Küsimusele, kas ta oli teadlik istungi toimumisest, vastas U. Kärner, et ta ei oska öelda. E-kirja ega telefoni teel teda ei teavitatud. Samuti ei osanud ta öelda, kuidas teda informeeriti kriminaalasjast, istungi toimumisest ja otsuse tegemisest. U. Kärner kinnitas, et kohtuotsus talle saadeti ning ta teadis, et saab otsust edasi kaevata. U. Kärner kinnitas ka seda, et ta on teadlik, et kohtuotsusega võeti talt 2 aastaks 6 kuuks juhtimisõigus ära. U. Kärneri sõnul nõustus ta karistusega ega soovinud otsust vaidlustada. Prokurör leidis, et Leedu Vabariigi kohtuotsuse tunnustamine on võimalik. Joobes juhtimine on Eestis karistatav KarS § 424 lg 1 järgi ja U. Kärnerile Leedu Vabariigis karistuseks mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks 6 kuuks vastab karistusele, mida on võimalik ka Eestis joobes juhtimise eest mõista. Prokurör hinnangul on põhiküsimus see, kas täidetud on KrMS §-s 4897 sätestatud nõuded tagaselja otsuse tunnustamise ja täitmise kohta. Praegusel juhul ei ole otsusesse märgitud, kas ja kuidas on U. Kärnerit otsusest teavitatud. Kuivõrd U. Kärner kinnitas istungil otsuse kättesaamist ning seda, et ta teadis, et tal on võimalik otsust edasi kaevata, kuid ei soovinud seda teha, siis võikski prokuröri hinnangul sellest lähtuda.
Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus tunnistas 8. aprilli 2022 määrusega U. Kärneri suhtes tehtud Leedu Vabariigi Vilniuse Ringkonnakohtu 25. mai 2021 otsuse täitmise mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta Eesti Vabariigis lubatavaks. Maakohus leidis, et otsuse tunnustamise üldtingimused KrMS § 50855 lg-te 1 ja 3 ning § 50856 lg 1 järgi on täidetud. Kuritegu, milles U. Kärner Leedu Vabariigis süüdi mõisteti, on Eesti Vabariigis karistatav KarS § 424 lg 1 järgi ning selle eest võib karistuseks määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lisakaristusena on KarS § 50 lg 3 alusel võimalik juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni kolme aastani. Seega vastab U. Kärnerile mõistetud karistus, s.o põhikaristusena rahaline karistus ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, olemuslikult karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusele. Maakohus leidis, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine vastab alternatiivse mõjutusvahendi mõistele Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse nr 2008/947/JSK tähenduses. Raamotsuse artikkel 2 punkti 4 kohaselt on alternatiivne mõjutusvahend karistus, millega määratakse kohustus või juhis, välja arvatud vabadusekaotuslik karistus, vabadust piirav meede või rahaline karistus. KrMS § 50857 p 7 näeb võimaliku meetmena ette kohustuse vältida kontakte konkreetsete esemetega, mida on kasutatud või mida süüdimõistetud isik võib tõenäoliselt kasutada kuriteo toimepanemiseks. Eelnimetatu on seostatav juhtimisõiguse
1-22-1302 äravõtmisega, sest sõiduki juhtimine on kontakt konkreetse eseme ehk sõidukiga. Juhtimisõiguse keeld on isikule pandud kohustus sõiduki juhtimisest hoiduda ning nimetatud seadusesätte mõistes tähendabki see, et juhtimisõiguse äravõtmisega on isikule pandud kohustus vältida kontakti konkreetsete esemetega (sõidukid), mida ta on kasutanud kuriteo, s.o joobes juhtimise, toimepanemiseks. Kohus märkis, et täidetud on ka KrMS § 50856 lg 1 tingimused, kuna U. Kärneri elukoht on Eestis xxx Maakohus leidis, et KrMS §-s 50858 loetletud kohtuotsuse tunnustamist ja määratud järelevalve teostamist välistavaid ja piiravaid asjaolusid ei esine. U. Kärner selgitas kohtuistungil, et talle edastati Leedu Vabariigi kohtuotsus ning teda teavitati õigusest otsus edasi kaevata, kuid ta ei soovinud seda õigust kasutada. Ka ei esine muid KrMS §-s 50858 otsuse tunnustamisest ja määratud järelevalve teostamist välistavaid ja piiravaid asjaolusid.
Määruskaebus
4.U. Kärner esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja Leedu Vabariigi Vilniuse Ringkonnakohtu otsuse temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas tunnustamata jätmist. U. Kärner leiab, et teda ei ole tema suhtes tagaselja tehtud otsusest nõuetekohaselt teavitatud ja temalt võeti kohtulahendi vaidlustamise õigus. Ta märgib, et ta ei olnud Leedus toimunud kohtuistungi ajast teadlik. Ta ei olnud kohtukutset kätte saanud ega teadnud, millal ja kus istung toimub. Kutse saamisel oleks ta kindlasti istungile läinud. Ta sai küll kohtult kirja, kuid kuna see oli leedu ja vene keeles, ei saanud ta kirja sisust aru. Ta ei võtnud seda kirja isiklikult vastu ega andnud ka allkirja. Tema mäletamist mööda sai ta kirja lugeda neli nädalat hiljem ning kirja saamise ajaks oli kaebetähtaeg juba möödunud. U. Kärner leiab, et kuna ta ei saanud õigeaegselt kohtukutset ja otsuse kohta tehtud teadet, oli tema kaebeõigus välistatud. Teate kohesel saamisel oleks ta kohtuotsuse vaidlustanud, hiljem oli ta sunnitud olukorraga leppima. U. Kärneri väitel ütles ta Harju Maakohtu istungil, et ta ei soovinud edasi kaevata, sest läks prokuröri suunavatest ja nõudlikest küsimustest tingituna närvi ning vastas lakooniliselt ei või ja. Tal ei ole varem kriminaal- ega väärteokaristusi olnud, mistõttu peab karistust esmakordse rikkumise eest liiga rangeks. Ta oleks soovinud motiveeritud kohtuotsusest näha, miks talle kohaldati samaaegselt pikaajaline juhtimisõiguse äravõtmine ja trahv 2500 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Määruskaebuse argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
6.U. Kärner vaidleb Leedus mõistetud karistuse tunnustamisele vastu väitega, et ta ei saanud Leedus kriminaalasja arutamisel osaleda ega otsust vaidlustada.
1-22-1302 Selle kohta, et U. Kärner oleks kohtuistungile kutsutud, ei ole tõesti andmeid. Seevastu U. Kärneri väide, et ta ei saanud kohtuotsust vaidlustada, on vastuolus tema enda maakohtu istungil antud kinnitusega, et talle saadeti kohtuotsus ja ta oleks saanud selle vaidlustada, kuid ei soovinud. U. Kärneri väitel andis ta maakohtus selliseid ütlusi põhjusel, et prokuröri suunavad ja nõudlikul toonil esitatud küsimused ajasid ta segadusse. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtu istungi protokoll seda väidet ei toeta. Protokollist ei nähtu, et prokurör oleks kuidagi U. Kärnerit survestanud. Protokollis toodud küsimused näitavad, et nii prokurör kui ka kohus soovisid saada selgust, kas U. Kärnerit oli kuidagi istungile kutsutud, kas ta sai kohtuotsuse ning kas tal oli tema teada võimalik otsuse peale edasi kaevata. Prokurör uuris, kas U. Kärner teadis, et tema suhtes oli otsus tehtud. Sellele vastuseks selgitas U. Kärner ise, ilma et teda oleks kuidagi suunatud, et selle kohta tuli kiri. Seejärel esitas prokurör küsimusi selle kohta, millal kiri tuli ja kas U. Kärner oleks saanud otsuse peale edasi kaevata. Küsimusele kirja saamise aja kohta ei osanud U. Kärner vastata, samas kinnitas ta, et tal oli võimalik otsuse peale kaevata. Ta tunnistas, et ei kasutanud õigust edasi kaevata. Suunavana võib mõista prokuröri täpsustavat küsimust, kas U. Kärner ei kasutanud kaebeõigust põhjusel, et ei soovinud otsust vaidlustada. Samas on aru saada, et prokurör soovis saada selgust, miks U. Kärner otsust ei vaidlustanud, ja U. Kärneril oleks olnud võimalik selgitada, mis põhjusel ta otsust ei vaidlustanud. Selle, kas U. Kärner sai otsuse kätte ja kas tal oleks olnud võimalik otsus vaidlustada, küsis üle ka kohtunik. Neile küsimustele vastates kinnitas U. Kärner üle, et ta sai otsuse kätte ning ta ei vaidlustanud seda, kuigi see oleks olnud võimalik. Kohtu küsimusele vastates selgitas U. Kärner, et ei vaidlustanud otsust, sest aktsepteeris karistust.
7.Tagaselja tehtud otsuse tunnustamine on lubatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4897 lg 1 p-des 1–4 sätestatud tingimustel. KrMS § 4897 lg 1 p 1 ütleb, et tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine on lubatud, kui on kindlaks tehtud, et menetlusosalist isikut teavitati kohtulikust arutelust ning sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. KrMS § 4897 lg 1 p 3 kohaselt on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine on lubatud, kui isik ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. KrMS § 4897 lg-st 1 ei selgu, kas p-des 1–4 sätestatud tingimused on kumulatiivsed või alternatiivsed. Arvestada tuleb aga, et kõnealune regulatsioon põhineb Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusel nr 2008/947/JSK. Raamotsuse siduv laad tähendab, et liikmesriigi kohus peab tõlgendama riigi õigust tunnustatud tõlgendusmeetmete võimaluste piires nii, et see oleks kooskõlas raamotsusega ja saavutatav tulemus oleks kooskõlas selle eesmärgiga (Euroopa Kohtu 28. juuli 2016 otsus asjas C 294/14 PPU, p 32, 33). Raamotsuse nr 2008/947/JSK artikli 11 lõike 1 punkt h käsitab tingimusi selgelt alternatiivseina, kasutades sidesõna „või“. Sellest tulenevalt tuleb ka KrMS § 4897 lg 1 p-des 1–4 sätestatud tingimusi käsitada alternatiivsetena, st otsuse tunnustamine on lubatud, kui täidetud on vähemalt mõni neist tingimustest.
1-22-1302 Kuna U. Kärner kinnitas maakohus, et ta oli talle mõistetud karistusest teadlik ega soovinud otsust vaidlustada, on KrMS § 4897 lg 1 p 3 tingimus täidetud ja Vilniuse Ringkonnakohtu 25. mai 2021 tagaselja tehtud otsuse täitmine on lubatav.
8.Eeltoodust tulenevalt ei lükka määruskaebuse väited maakohtu järeldusi ümber. Seetõttu jätab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 juhindudes Harju Maakohtu
8.aprilli 2022 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.