Liiklussüüteod

SÜÜDISTUS:

ristumiskoha juurest vasakul pool asuvale põllule. Samal ajal ronis sõidukis kaasreisijana viibinud Albert Lillemets tagaistmele, avas parempoolse tagaukse ja kallas sõidu ajal kolmest 5-liitrisest plastikpudelist välja narkootilise aine GBL ning viskas plastikpudelid sõidukist välja. 12.11.2020 kella 00:20-00:50 ajal tehtud sündmuskoha vaatluse käigus leiti Rapla maakonnas Kehtna vallas Viljandi mnt ja Järvakandi tee ristumiskoha ja Koogimäe-Kukesoo tee vahelisel alal olevalt põllult kolm 5- liitrist kägardatud plastpudelit „Tip-Topp, 5-l“, milles oli narkootiline aine gammabutürolaktoon (GBL) massiga 9,35 grammi, massiga 12,65 grammi ja massiga 34,49 grammi, kokku 56,49 grammi gammabutürolaktooni (GBL). Albert Lillemets omas ka narkootilist ainet amfetamiini soon-sulguriga kilekotis, mis leiti 13.11.2020 kella 21:47-21:58 ajal teostatud sündmuskoha, s.o Metsa kinnistu, Koogimäe küla, Kehtna vald, Rapla maakond vaatluse käigus, oli valkjas pulber massiga 0,99 g (16%lise amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 0,12 grammi amfetamiini. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (amfetamiini puhul 1,3 grammi, GBL-i suur kogus algab 16 grammist). Samuti süüdistatakse Albert Lillemetsa KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes 25.09.2020 käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ja 11.11.2020 kella 22:00 paiku käitles suures koguses narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) ja amfetamiin, käitles uuesti ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet. Albert Lillemetsa kinnipidamisel 10.11.2021 kella 11:20 ajal Rapla politseijaoskonnas leiti ning võeti tema valdusest ära plastikpudel, milles olev vedelik sisaldas suures koguses 22,4 grammi narkootilist ainet gammahüdroksüvõihape (GHB) ning mingripkott, milles olevas pulbris sisaldus 0,0086 grammi amfetamiini. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (GHB-i suur kogus algab 16 grammist). 1.4 Albert Lillemetsale esitatud süüdistus KarS § 4231 järgi. Albert Lillemets, olles varem, s.o 13.02.2019, 21.01.2020 ja 25.09.2020 juhtinud mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõigust omamata ning olles selle eest süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega, juhtis 08.04.2021 kella 14:43 paiku Tallinnas, Tondi tn, Kotka tn ja Tondi tn 33/7 vahel suunaga Tondi tn 33/6 poole, mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier reg. märgiga XXXXXX, millega rikkus liiklusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatut.

MAAKOHTU OTSUS:

vangistust. Süüdi tunnistada Albert Lillemets KarS § 4231 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikaristustest raskeimat suurendades, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 arvati karistusaja hulka kahtlustavana kinnipidamine ajavahemikul 8.-9.04.2021.a ja eelvangistus alates 27.12.2021.a, s.o 1 kuu 23 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 2 kuud 7 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse võrra ning mõista liitkaristuseks eest 5 aastat 2 kuud 4 päeva vangistust. Albert Lillemetsale mõistetud karistuse kandmise algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 18.02.2022.a. Tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOON:

Asjaolu, et tegemist on ainega, mis juhtumisi leiti sarnasel ajal GBL-iga, ei tähenda, et mõlema aine omandamine on käsitletav ühe teona. Puudub vaidlus selles, et Albert Lillemetsa poolt käideldav amfetamiini kogus ei ole iseseisvalt kuritegelikult suur, mistõttu pole täidetud ka KarS § 184 eeldused. Talle heidetakse 0,12 grammi amfetamiini omamist ning suur kogus algab 1,3 grammist. Kaitsja leiab, et Albert Lillemets tuleb selles episoodis õigeks mõista. Kui kohus mõistab Albert Lillemetsa õigeks, siis palub kaitsja jätta ka amfetamiinile tehtud ekspertiisi maksumus riigi kanda. Vähemalt kaitsja hinnangul oleks amfetamiini osas olnud korrektne alustada väärteomenetlust ning lahendada see episood väärteomenetluse raames. Kui kohus sellega nõustub, siis pole õige nõuda A. Lillemetsalt sisse ekspertiisi kulusid, mis ei haaku selle kriminaalmenetluse esemega. 3.3 Albert Lillemetsale heidetakse ette 22,4 grammi GHB käitlemist. Eksperdi arvamuse kohaselt piisab sellest joobe tekitamiseks keskmiselt 14 inimesele. Kusjuures ekspertiisis on välja toodud seegi, et teatud juhtudel võib see number olla väiksem. Kaitsja esmane etteheide seondub viisiga, kuidas narkootilise aine määramise ekspertiis on läbi viidud. Nimelt nähtub eksperdi arvamusest, et ekspertiisi raames on kindlaks määratud narkootilise aine GHB hulk. Sellele hulgale tuginedes on ekspert kujundanud ka enda arvamuse aine joobeomaduste kohta. Kaitsja hinnangul pole selline lähenemine korrektne. GHB kohta ka elementaarseid teadmisi omav isik teab, et ebaseaduslikult käideldava GHB kangus on väga erinev. Tervise Arengu Instituut on üldsusele kättesaadaval lehel märkinud, et GHB kangus võib varieeruda koguni kuni 80% (Internetis kättesaadav: https://www.narko.ee/ained/ghb/). Kaitsja hinnangul saab pidada teadmist, et GHB kangus ei ole alati üks ja seesama, pidada vähemalt kriminaalmenetluses üldtuntuks. 3.4 Kuna GHB on sisuliselt muuhulgas veega töödeldud GBL (täpsemalt on seda protsessi kirjeldatud Riigikohtu 26.11.2014.a kohtuotsuses nr 3-1-1-80-14 p 8.1), siis on selge ka see, et GHB kangus sõltub selle tegemisel kasutatud vee ja muude ainete hulgast. Seega väär on GHB joobeomaduste tuvastamisel hindamata seda, mis on konkreetse aine kangus. Selliselt on kaitsja hinnangul tegemist materiaalõiguse olulise rikkumisega, kuna 22,4 grammi lahjat GHB-d omab samast hulgast kangest GHB-st selgelt erinevaid omadusi. Riigikohus on 25.11.2016.a lahendis nr 3-1-1-95-16 p-s 21 avaldanud seisukohta, et seguainete puhul tuleb eraldi tuvastada ka see, et millises kogus narkootilist ainet isik käitles. Siin on oluline vahe, et ei saa piirduda vaid käideldud seguaine tuvastamisega, vaid kontrollida tuleb käideldud narkootilise aine kogust. Seda praeguses kriminaalmenetluses tehtud ei ole. 3.5 GHB-d saab võrrelda alkoholiga. Pudel viina ja pudel õlut on mõlemad alkoholid, kuid nende joobeomadused on selgelt erinevad. Ebapiisav on sel juhul eksperdi arvamus, mis ütleb, et keskmiselt tekitab üks pudel alkoholi joovet inimeste hulgale, mis jääb õlle ja viina vahepeale. Eelnevalt viidatud lahendis on Riigikohus möönnud, et narkootilise aine tuvastamine ekspertiisi raames ei ole alati raudne kohustus. Selliselt on Riigikohus toonud välja, et juhul, mil ainet pole võimalik kontrollida, võib selle narkootilise aine sisaldust määrata ka muude tõendite kohaselt (nt tunnistaja ütlused). Praeguses menetluses aga on narkootilist ainet võimalik kontrollida ning puuduvad mistahes muud uuritud tõendid, mis kinnitaksid tõsikindlalt, et Albert Lillemetsa poolt käideldud GHB oli kange. Kuivõrd on olemas põhjendatud kahtlus, et Albert Lillemets võis käidelda vähekanget GHB-d, mis kõigi eelduste kohaselt oleks tekitanud joobe vähemale kui 10-le inimesele, siis palub kaitsja ta selles episoodis ka õigeks mõista.

3.6 Kaitsja palub vähendada Aalbert Lillemetsale mõistetud karistust kohtu õiglasel äranägemisel. Eelkõige palub kaitsja vähendada Albert Lillemetsale mõistetud karistust, mida kohus on käsitlenud enda kohtuotsuse punktis 15.6 (lk 22). Nimelt jääb ebaselgeks, et millele tuginedes on kohus pidanud õiglaseks Aalbert Lillemetsa karistamist 4 aasta 6 kuu pikkuse vanglakaristusega. Kohus on enda otsust põhjendanud sellega, et Albert Lillemetsa poolt käideldud narkootilise aine kogus ületab suure koguse määra oluliselt. Selline kohtu väide on küll tõsi, kuid kohtu poolt määratud karistus eirab olulisel määral seda tüüpi süütegude karistuspraktikat. Näiteks on Pärnu Maakohus kriminaalasjas nr 1-19-7792 mõistnud süüdi isikud, kes käitlesid GBL-i koguses, millest piisanuks 512 500 inimesele selliselt, et üks asjaosalistest sai karistuseks 4 aastat 6 kuud, kusjuures erinevalt Aalbert Lillemetsast esines temal veel täiendav kvalifikatsioon grupis tegutsemise kujul. Faktiliselt samas kriminaalasjas (sel puhul nr-ga 1-19-4987) on Tallinna Ringkonnakohus pidanud õiglaseks karistusi suurusjärgus 5–6 aastat. Taaskord väärib märkimist, et käideldud GBL-i koguse vahe on vähemalt kümnekordne. Albert Lillemetsa grammides mõõdetav kogus kahvatub 150 liitri ees, mis viidatud kriminaalasjas küsimuse all oli. Sealjuures ei tegutsenud Albert Lillemets grupis. 3.7 Kaitsja hinnangul on ebaõige see, et kohus on karistuse määramisel võtnud arvesse asjaolu (mille spekulatiivsust möönab kohus ka ise), et Albert Lillemets võis käidelda 15 liitrit GBL-i. Seda hoolimata asjaolust, et süüdistuses heidetakse talle ette ca 50 grammi käitlemist. Kaitsja hinnangul on Albert Lillemetsa karistuse põhjendamine selliste süüdistusakti väliste asjaoludega lubamatu ning ka spekulatiivne. Ka juhul kui pidada lubatavaks teatavat tuginemist tunnistaja väidetele, et Albert Lillemets kallas kanistritest midagi välja, siis tunnistaja hinnang, et kanister „tundus raske“ ei anna mingit võimalust järeldada, et küllap oli Albert Lillemetsal 15 liitrit GBL-i. Lillemets ise palub kohtul veel lisaks eelnevale karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta, et tal on ülalpeetavad, kelle heaolu sõltub temast. Samuti on ta vanglas adunud, et tal on probleeme sõltuvusega ning ta on valmis vabaduses sellega tegelema.

SÜÜDISTATAVA SEISUKOHT:

PROKURÖRI SEISUKOHT

gammahüdroksüvõihape (GHB) sisaldus oli 22,4 grammi. Seega on ainetu rääkida sellest, et puuduvad andmed GHB kanguse osas. Ekspertiisiaktiga on üheselt tõendatud, et Albert Lillemets käitles 22,4 grammi 100% sisaldusega GHB-d. Prokurör on seisukohal, et Albert Lillemetsa kaitsja oleks pidanud kaitseaktis või hiljemalt tõendi avaldamise ajal avaldama arvamust ekspertiisiakti 21E-AN1615 osas ning sellega mittenõustumise korral viitama ka konkreetsetele asjaoludele, miks tema arvates eelnimetatud tõendiga ei ole usaldusväärselt tõendatud, et A.Lillemets käitles 10.11.2021 ebaseaduslikult 22,4 grammi 100% sisaldusega GHB. 5.1 Prokurör ei nõustu apellandi seisukohaga, et Albert Lillemets tuleb 0,12 grammi amfetamiini omamises õigeks mõista. Seadusandaja loeb kriminaalkorras karistatavaks suures koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Antud juhul, s.o. 11.11.2020 omas Albert Lillemets kahte narkootilist ainet - 0,12 grammi amfetamiini ja suures koguses GBL-i. Ekslik on apellandi seisukoht, et konkreetse narkootilise aine kogus, antud juhul amfetamiini kogus, peab vastama narkootilise aine suurele kogusele. Apellandi loogika kohaselt juhul, kui isik omab näiteks 5 erinevat narkootilist ainet väikeses koguses, siis vastab tema tegevus 5 väärteokoosseisule. Seaduse mõtte ja kehtiva kohtpraktika kohaselt on karistatav igasuguse narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, kusjuures suure kogusena on käsitletav erinevate narkootiliste ainete kogum. 5.2 Ekslik on ka apellandi seisukoht, et süüdistuses heidetakse Albert Lillemetsale ette ca 50 grammi GBL-i käitlemist. Apellandi arvates ei ole tõendatud, et Albert Lillemets võis käidelda 15 liitrit GBL-i. Esiteks on kohut eksitav apellandi väide, et Albert Lillemetsa ei süüdistata 15 liitri GBL käitlemises. Albert Lillemetsa süüdistuses on üheselt ja arusaadavalt esile toodud, et Albert Lillemets käitles 11.11.2020 ebaseaduslikult 15 liitrit narkootilist ainet gammabutürolaktoon (GBL), millest piisab narkojoobe tekitamiseks 937 inimesele. Tema valdusest ära võetud narkootilise 56,49 grammi gammabutürolaktooni (GBL) kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 35 inimesele. Kohtuotsuse p 9.1 kuni p 9.13 on esile toonud konkreetsed tõendid ja argumendid, mille alusel kohus tuvastas, et Albert Lillemets omas suures koguses narkootilist ainet. Kohtuistungil leidis tõendamist, et narkootilise aine kogus oli oluliselt suurem 56,49 grammist. Kohtuistungil leidis tõendamist, et Albert Lillemets avas sõiduauto parempoolne tagaukse ning viskas 3 (kolmest) 5 liitrisest kanistrist välja GBL-i ning samuti viskas sõiduautost välja ka 3 (kolm) 5 liitrist kanistrit. Kohtuistungi 02.02.2022 protokollist ( lk 14-15) nähtuvalt anti prokuröri poolt üle tõendid, mis sellist versiooni kinnitavad. Pärast tõendite avaldamist ei olnud menetlusosalistel taotlusi ega täiendusi ( kohtuistungi protokoll 02.02.2022 lk 18). Prokurör on seisukohal, et Albert Lillemetsa kaitsja oleks pidanud kaitseaktis või hiljemalt tõendi avaldamise ajal avaldama arvamust eelnimetaud tõendite osas ning nendega mittenõustumise korral viitama ka konkreetsetele asjaoludele, millega konkreetse tõendi osas ei nõustu. 5.3 Nõustun maakohtu järeldusega selles, et Albert Lillemetsa ütlused tema poolt käideldud narkootilise aine koguse osas on vastuolus objektiivselt tuvastatuga ning kohtu otsus jätta tema ütlused selles osas tõendikogumist välja on igati põhjendatud. Albert Lillemets, soovides enne kinnipidamist vabaneda teda süüstavatest tõenditest, kallas 5- liitristest plastpudelitest vedeliku välja ning viskas pudelid põllule. Arvestades vedeliku kogust, mis auto ukse vahelt välja paiskus, olid pudelid täidetud ning iga pudel sisaldas 5 liitrit narkootilist ainet GBL.

5.4 Albert Lillemets on toime pannud kaks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavat I astme kuritegu, esimese neist pani ta toime 11.11.2020, s.o enne Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega süüdi mõistmist. Teise, KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning kuriteod KarS § 266 lg 2 p 1 ja KarS § 4231 järgi pani Albert Lillemets toime katseajal. 11.11.2020 käitles Albert Lillemets narkootilist ainet koguses, mis ületab suure koguse määra olulisel määral ning kohus hindas tema süüd keskmiseks. Kohus leidis, et antud episoodieest võib karistuse mõista oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. 10.11.2021 käitles Albert Lillemets narkootilist ainet koguses, millest piisas keskmiselt neljateistkümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, seega on tegemist suure koguse alumisel piiril oleva kogusega, mistõttu kohus leidis, et Albert Lillemetsa süü on pigem väike ning temale võib selle teo eest mõista karistuse sanktsiooni alammääras. Albert Lillemetsale mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades tema poolt toime pandud kuritegude rohkust ning seda, et 11.11.2020 aset leidnud narkootilise aine käitlemine ei olnud juhuslikku laadi, on Albert Lillemetsa karistus pigem leebe ning puudub alus Albert Lillemetsa karistuse vähendamiseks.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjalike tõendite analüüsi pinnalt (VI kd, tl 125 pöördel-128 pöördel) ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu otsuse tühistamiseks ja süüdistatava Albert Lillemetsa õigeksmõistmiseks temale inkrimineeritud kuritegudes, s.o 13.11.2020 leitud 0,12 grammi amfetamiini ja 10.11.2021 leitud 22,4 grammi GHB osas. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele.

Kolleegiumi arvates on selline kaitsja seisukoht meelevaldne ning otsitud. Kohtupraktika kohaselt peab narkootilise ja psühhotroopse aine suure koguse hindamisel lähtuma NPALS § 31 lg-st 3. Kõnealuse sätte järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt ka arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab üldjuhul aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Seega on oluline tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule (viimati RKKKo nr 1-19-2627, p 21 koos edasiste viidetega). 8.1 Vaidlus puudub selles, et süüdistatava Albert Lillemetsa kinnipidamisel leiti kollakas viskoosne vedelik valges plastpudelis massiga 39,26 grammi, mis sisaldas 22,4 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) ja see on kindlaks tehtud ekspertiisiaktis nr 21E-AN1615 märgitud eksperdi arvamusega (V kd, tl 14-14 pöördel). Seega on tehtud kindlaks n-ö puhta aine kogus ning kaitsja seisukoht, et tuvastamata on, millises koguses narkootilist ainet Albert Lillemets käitles, ainetu. Seejuures jätab kaitsja tähelepanuta, et kohtupraktika kohaselt võib narkootilise aine suure koguse tuvastamisel asjasse puutuvaks tõendiks pidada eeskätt samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise või psühhotroopse aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele (vt RKKKo nr 3-1-1-95-16, p 24). Üheselt on maakohtu poolt tuvastatud ekspertiisiaktist nr 21E-LÕX0223 tulenevalt, missugune on gammahüdroksüvõihappe (GHB) kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Gammahüdroksüvõihappe (GHB) puhul on narkojoobe tekitamise keskmine ühekordne annus 1,6 grammi ja kümnele inimesele piisab keskmiselt 16 grammist gammahüdroksüvõihappest (GHB). 22,4 grammist gammahüdroksüvõihappest (GHB) piisab narkojoobe tekitamiseks tavaliselt 11-112 inimesele, raske sõltuvuse korral umbes 7 inimesele ja keskmiselt umbes 14 inimesele (V kd, tl 39-39 pöördel). 8.2 Ekspertiisiaktis nr 21E-AN1615 märgitud eksperdiarvamusest nähtub üheselt, et vedelik massiga 39,26 grammi sisaldab 69% gammahüdroksüvõihappe naatriumisoola, vedelikus sisaldub 22,4 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB). Ekspertiisiakti kirjeldavast osast, mis on samuti tõend KrMS § 63 lg 1 mõttes, nähtub üheselt, et vedelik sisaldab 69% gammahüdroksüvõihappe naatriumisoola, gammahüdroksüvõihappe naatriumisool sisaldab 82,6% gammahüdroksüvõihapet ehk GHB. Seega kaitsja seisukoht, et ekspertiisiga on kindlaks määratud ainult gammahüdroksüvõihappe (GHB) hulk, mitte kangus protsentides on ainetu ja ei vasta tõele. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt nr 21E-LÕX0223 eksperdiarvamuse põhjenduses ja eksperdiarvamuses esitatud arvandmed käivad puhta gammahüdroksüvõihappe ehk GHB kohta. Seega põhineb narkootilise joobe tekitamise eksperdiarvamus just süüdistatavalt Albert Lillemetsalt äravõetud puhta 22,4 grammi GHB kohta ning kaitsja arutlused GHB kanguse osas jäävad tagajärjetuks. Kaitsja ei ole viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks, et süüdistatava poolt käideldud GHB-st ei piisa narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistusversiooni kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. 8.3 KrMS § 292 lg 2 alusel võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel määrata eksperdi ülekuulamise ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks ning KrMS § 63 lg 1 kohaselt on ekspertiisiakti selgitamisel antud eksperdi ütlusel tõendi väärtus. Süüdistatav ja

kaitsja soovides tõendada, et 22,4 grammi gammahüdroksüvõihappest (GHB) ei piisa narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele ja seada eksperdiarvamus kahtluse alla, pidanuks süüdistatav loobuma lühimenetlusest. Eksperdi ülekuulamisega oli nii süüdistataval kui ka tema kaitsjal võimalus saada andmeid ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks, kuid ilmselgelt oli see vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Enda õiguste kasutamata jätmine ei saa olla aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele ning sellist kaitsja esitatud argumenti peab kolleegium otsituks. 8.4 Kolleegium asub seisukohale, et antud juhul ei olnud võimatu lühimenetlusest loobumisega ning eksperdi ütluste põhjal välja selgitada kaitseversiooni paikapidavust ja hinnata esitatud süüdistusversiooni. Apellatsioonis toodud sellekohased põhjendused ei anna kolleegiumile alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva otsuse tegemiseks 22,4 grammi gammahüdroksüvõihappe (GHB) käitlemises, kuivõrd kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid just kaitsja versiooni. Juhul kui süüdistatav ja kaitsja leidsid, et toimiku materjalid ei ole piisavad süüdistatava süüküsimuse lahendamiseks, tulnuks süüdistataval või kaitsjal taotleda maakohtult kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist ja kriminaalasja arutamist üldmenetluses. Seega pole alust apellatsioonis ka maakohtule ette heita eksperdiarvamusele tuginemist karistusõigusliku hinnangu andmisel. Lisaks tuleb märkida, et antud juhu ei ole tegemist olukorraga, kus narkootilise aine käitlemine seisneb kümne annuse või seda piiri napilt ületava koguse käitlemisega. Kokkuvõtvalt on maakohus üheselt tuvastanud, et süüdistatav Albert Lillemets käitles narkootilist ainet GHB ning tõsikindlat on tuvastamist leidnud, et sellest kogusest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele, mistõttu on maakohus õigustatult Albert Lillemetsa süüdi tunnistanud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 22,4 grammi gammahüdroksüvõihappe (GHB) käitlemises.

vangistuse 4 aastat 6 kuud, mis on sanktsiooni alammäära lähedane ning 10.11.2021 toimepandu eest on maakohus mõistnud vangistuse 3 aastat, mis on sanktsiooni alammääras. Asjaolu, et kellelegi mõisteti karistuseks KarS § 184 lg 1 või KarS § 184 lg 2 p 1 järgi oluliselt väiksem karistus, ei võimalda järeldada, nagu oleks maakohtu poolt süüdistatava Albert Lillemetsa karistamisel irdutud KarS § 56 lg-s 1 sätestatust ning karistuse individualiseerimise põhimõttest. Kolleegium märgib, et ei ole olemas samalaadsete kuritegude korral niinimetatud „keskmist süüd ja keskmist karistust“, millest kohus peaks juhinduma. Iga kuritegu on individuaalsete tehioludega ning igal üksikul juhul tuleb tuvastada individuaalne süü suurus, mistõttu on asjakohatu otsida käesoleval juhul võrdlust süü suuruse tuvastamisel või karistusmäära mõistmisel teiste KarS § 184 lg 2 p 1 või § 184 lg 2 p 2 järgi süüdimõistetud isikutega. 9.3 Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mingile erandlikule asjaolule, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine Albert Lillemetsa isikust tulenevaid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale kergem karistus. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistused vastavad täielikult Albert Lillemetsa süüle ning selle vähendamiseks puudub alus. 9.4 Kaitsja ei ole põhjendanud, miks tuleks apellatsioonis toodud asjaolu, et süüdistataval on ülalpeetavad ning soov sõltuvussprobleemidega vabaduses tegeleda lugeda eripreventiivses mõttes karistusmäära vähendavaks asjaoluks, rääkimata karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 mõttes. Liiatigi tuleb märkida, et ülalpeetavad olid süüdistataval olemas ka varasemalt, seejuures teadmine, et eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus on kandmata, kuid need asjaolud ei takistanud Albert Lillemetsal kuigivõrd käitumast kriminaalõiguslikult etteheidetaval viisil. Süüdistatava isikut iseloomustavad andmed kuuluvad tõepoolest karistuse mõistmise temaatikasse, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuritegudega ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega.

lg 1, § 64 lg 1 alusel (karistus kuriteo eest, mis pandi toime enne Pärnu Maakohtu 08.01.2021. a otsuse kuulutamist). KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega mõistetud kergem karistus, s.o 1 aasta 4 kuud vangistust kaetuks mõistetud raskeima karistusega, s.o 2 aasta 11 kuu 27 päeva vangistusega. Mõistes liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 2 päeva vangistust arvata liitkaristusest maha. Lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. 10.2 Maakohus jättis tähelepanuta kohtupraktika, mille kohaselt sõltuvalt sellest, kas isik viibib kohtuotsuse tegemise ajal vahi all või mitte, saab KarS § 68 lg 1 kohaldamine väljenduda kohtuotsuses kahel viisil. Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb KarS § 68 lg 1 kohaldamisel lugeda karistuse kandmise algusajaks isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päeva (vt RKKKo nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Juhul, kui isik on viibinud aga vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakandmisele kuuluvat vangistust vähendada. KrMS § 313 lg 1 p-de 3 ja 6 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada nii ärakandmiseks ettenähtud karistus kui ka karistuse kandmise algusaeg (vt RKKKo nr 3-1-180-14, p 15). Maakohus tegi õigesti kui arvas KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka Albert Lillemetsa eelvangistuses viibitud aja 8.04-9.04.2021. a, s.o 2 päeva. Seega kandmata karistus on 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Samas puudus maakohtul igasugune vajadus arvestada eelvangistus alates 27.12.2021 karistusaja hulka ning märkida karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18.02.2022.a. Kolleegium tühistab maakohtu otsuse osas, millega arvati karistusaja hulka eelvangistus alates 27.12.2021, s.o 1 kuu 23 päeva, loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud 7 päeva vangistust ning loeti karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18.02.2022.a. ning teeb tühistatud osas uue otsuse. 10.3 Kuna maakohus eksis liitkaristuse moodustamisel KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel, siis kandus nimetatud viga edasi ka uue liitkaristuse moodustamisel KarS § 65 lg 2 alusel, mis sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut. Eelnevast tulenevalt oli Albert Lillemetsa lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 25 päeva, mitte 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Seetõttu tühistab kolleegium maakohtu otsuse ka osas, mis puudutab KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse hilisemat mõistmist ning teeb tühistatud osas uue otsuse. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud kandmata karistust, s.o 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust eelmise KarS § 65 lg 1, § 64 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Mõistes lõplikuks liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 5 aastat 3 kuud 23 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Albert Lillemetsa eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 27.12.2021.a.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.