Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

XXX, Tallinn, kus süütas kella 00.47 ajal Q-le (Q) kuuluvad maja ette pargitud sõiduautod Citroen Berlingo registreerimismärgiga YYYYYY väärtuses 1000 eurot ja Mercedes Benz 300SL registreerimismärgiga ZZZZZZ väärtuses 10 000 eurot, tekitades sellega Q-le varalist kahju 11 000 euro väärtuses. Samuti süütas X 05.11.2021 kella 23.22 ajal aadressil XXX, Tallinn uuesti Q-le kuuluvad ja maja ette pargitud sõiduautod Citroen Berlingo väärtuses 1000 eurot ja Mercedes Benz 300SL. Nimetatud tegevusega rikkus X kannatanu Q õigushüve, s.o omaniku õigust oma asja kasutada, ning tekitas temale varalise kahju.

MAAKOHTU MÄÄRUS

vestleb teenindajaga ja lahkub. Mees siseneb tühjade kanistritega valgesse kaubikusse ning sõidab kell 00.28 ajal tanklast minema. Asitõendi – PPP Ü teenindusjaama videosalvestiste – vaatlusprotokollist koos fototabeliga ilmneb, et 04.11.2021 kell 00.30 ajal sõidab tankuri nr 1 juurde valge VW kaubik registreerimisnumbriga XXXXXX, millest väljub samasugustes rõivastes mees, kes paar minutit varem lahkus valge kaubikuga XXX F tanklast. See heledates pikkades dressides, puna-mustaruudulise pikkade varrukatega pluusi ning tumerohelise mütsiga mees võtab autost tühjad kanistrid ja asetab need maha. Ta võtab tankuripüstoli ja kummardub kanistrite poole. Edasi istub mees koos täidetud kanistritega kaubikusse ja sõidab kell 00.32 paiku teenindusjaamast minema. PPP Ü teenindusjaama väljastatud tasumata kütuse kviitungist ilmneb, et 04.11.2021 kell 00.31 tangiti tankurist nr 1 11,94 liitrit kütust 95 miles plus maksumusega 19,39 eurot. Kuna valge VW Transporteri reg.märgiga XXXXXX omanik ja ainus kasutaja oli X, F ja Ü tanklas käis valge kaubikuga samasuguses rõivastuses noormees, 04.11.2021 Fi tanklast soetatud kanistrite silt ja korkide värvus klapib täpselt 04.11.2021 kannatanu maja juurest leitud kanistri sildi ja korkide värviga, Fi tanklas kanistrid soetanud, need tühjendanud ja seejärel Ü tanklas kanistritesse bensiini tankinud mehe püksid ja müts on visuaalselt samasugused kui BBB elaniku videosalvestiselt nähtuva XXX maja nurga juures viibiva mehe rõivad, lisaks kütuse kanistritesse tankimise ja põlengu avastamise vahele jääb alla poole tunnine ajavahemik, siis saab neist asjaoludest teha selge järelduse, et Fi teenindusjaamast soetas klaasipesu vedeliku kanistrid, tühjendas need, tankis neisse Ü teenindusjaamas bensiini ning läks nendega XXX maja juurde just X. Seega on ümber lükatud X versioon sellest, et viimati kohtus isaga eelmisel suvel. X jutt sellest, et ta kasutas kanistrites olnud kütust mitmel korral riiete põletamiseks ei ole samuti usutav, sest sündmuskohalt leiti kolm samasugust erkpunast kanistrikorki, mis olid katteks F teenindusjaamast soetatud klaasipesuvedeliku kanistritel. Ei ole eluliselt usutav, et kergesti lenduvat ja spetsiifilise lõhnaga bensiini hoiustataks ning transporditaks sõidukis lahtistes kanistrites. Samuti on ilmselgelt valed X ütlused bensiini kasutamisest enda sõidukis, kuivõrd X sõiduk on diiselkütust tarbiv masin ning üldteadaolevalt diiselmootoriga sõidukitele bensiin ei sobi. Arvestades Q ütlusi oli X-l ka põhjus isa peale pahane olla, kuivõrd isa keeldus teda rahaliselt toetamast. Maakohus luges eelnevate tõenditega tõendatuks, et X oli isik, kes süütas 04.11.2021 XXX maja ees Q-le kuuluvad sõidukid Citroen Berlingo ja Mercedes Benz 300SL, mille tulemusena muutusid sõidukid kasutuskõlbmatuks ehk hävisid. Maakohus pidas tõendatuks, et 05.11.2021 hilisõhtul süütas X uuesti XXX maja juures enda isa Q sõiduki Citroen Berlingo. Nimelt tunnistaja C ütlustest nähtub, et tunnistaja viibis 05.11.2021 HHH ühes korteris ja kuulis kella 23.30 paiku väljast kärgatust. Tunnistaja läks rõdule ja nägi sõiduauto Citroeni juures jässakat nooremapoolset noormeest. Noormehel olid mustad lühikesed püksid, must maika, tumedad jalanõud, tumedad juuksed või siis tume müts heledate juustega. Citroen seisis XXX viimase trepikoja ees. Tunnistaja küsimusele, mida noormees teeb, tuli vastus: „Mitte midagi.“ Seejärel viskas noormees klaaspudeli sõiduki juhipoolsest klaasaknast sisse. Pudel süttis sõidukis vähesel määral. Siis jooksis noormees minema. Tunnistaja teadis, et eelmisel ööl süüdati samuti XXX maja ees samale omanikule kuuluv sõiduk. Tunnistaja C ütlused haakuvad 06.11.2021 sündmuskoha vaatluse protokollist ja fototabelist nähtuvaga. Nimelt nähtub vaatlusprotokollist, et 06.11.2021 kell 00.25 oli Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX vasakpoolse esiukse (juhiukse) aknaklaas oli purunenud, klaasis oli ava. Salongis olid klaasikillud ja esiistmel on katkine klaaspudel. Vasakpoolsel esiistmel (juhiistmel) oli kuumakahjustus ning salongis oli tunda bensiinile omast lõhna. Kuna neid 06.11.2021 avastatud kahjustusi ja esemeid 04.11.2021 seisuga Citron Berlingol veel ei olnud, siis järelikult on tunnistaja C nähtud noormehe tegevus 05.11.2021 kella 23.30 paiku tekitanud Citroenile täiendavaid kahjustusi purunenud juhipoolse akna ja süütamisega rikutud juhiistme näol. Sõiduauto Mercedes Benz 300SL uuesti süütamine ning sellele täiendavate kahjustuste tekitamine 05.11.2021 hilisõhtul tõendamist ei leidnud. Arvestades, et Citroen Berlingo süütati kahel järjestikusel õhtul, süütamine toimus samal viisil – bensiini kasutades, mõlemal korral oli süütajaks noormees, 05.11.2021 süütamise järgselt leiti

sündmuskohalt F-st pärit tulemasin, siis need asjaolud kogumis annavad piisava kindluse tõdemaks, et ka 05.11.2021 süütas Citroen Berlingo X. Kohus tõdes, et 04.11.2021 põlengu järgne visuaalne pilt sõidukite kahjustustest viitab sellele, et sõidukid on muutunud kasutuskõlbmatuks, need on sisuliselt hävinud. Sellist seisukohta toetavad Transpordiameti liiklusregistri väljatrükid, mille järgi nii Citroen Berlingo kui Mercedes Benz 300SL kustutati pärast toimunud põlenguid 2021. aasta detsembris liiklusregistrist. 05.11.2021 süütamise tagajärgi arvestades on Citroen Berlingo teistkordse põlengu tulemusena veelgi rohkem hävinud. Prokuratuuri 01.03.2022 määruses on varaline kahju võrdsustatud mõlema sõiduki põlengu eelse väärtusega. Kohus sellise lähenemisega ei nõustu, kuna sõidukite vrakkidel on vaatamata nende kasutuskõlbmatuks muutumisele ka pärast põlengut teatav väärtus. Näiteks on võimalik sõiduki vrakk viia metallikokkuostu või autolammutusse. Küll aga nõustus maakohus sellega, et Q sõidukite põlengueelne väärtus oli kokku 11 000 eurot. Nimelt on Transpordiameti liiklusregistri väljatrükkidega tuvastatav, et nii Citroen Berlingo kui Mercedes Benz 300SL olid läbinud tehnilise kontrolli ja ülevaatus kehtis mõlemal sõidukil 2022. aasta suveni. Järelikult olid mõlemad sõidukid põlengueelselt töökorras masinad. Kannatanu Q esitatud väljatrükke välismaa automüügi veebilehtedelt ei pidanud maakohus võimalikuks arvestada põhjusel, et turuhind eri riikides ei pruugi olla sama ja ka põhjusel, et välismaa veebilehtedel esitatud Mercedes Benzide läbisõit on oluliselt väiksem liiklusregistrist nähtuvast Mercedes Benz 300SL registreerimismärgiga ZZZZZZ läbisõidust. Küll on Q sõidukid läbisõidult võrreldavad sõidukitega Eesti automüügi veebilehtede väljatrükkidel. Nii on näha, et 28.02.2022 seisuga oli müügis kaks sarnast Citroen Berlingot hinnaga vastavalt 2000 eurot ja 4100 eurot (keskmine hind 3050 eurot). Kuna Q Citroen Berlingo mudel oli mõni aasta vanem ning võimsuselt ja mootorimahult veidi väiksem kui väljatrükkidel olevad kaks mudelit, siis pidas maakohus reaalseks, et Q sõiduk oli põlengu eelselt ka mõnevõrra väiksema väärtusega kui müügis olevad. Maakohus pidas seetõttu usutavaks kannatanu ütluseid sellest, et temale kuuluv Citroen Berlingo oli väärt 1000 eurot. Samuti on näha, et 28.02.2022 seisuga oli Eestis müügis üks sarnane Mercedes Benz 300 hinnaga 6999 eurot. Kuna Q Mercedes Benz 300SL oli registrisse kantud hiljem ehk teisisõnu uuem sõiduk, mootorimahud olid mõlemal sõidukil samad, siis pidas maakohus reaalseks, et Q sõiduk võis olla mõnevõrra suurema turuväärtusega. Kohus pidas usutavaks kannatanu ütluseid sellest, et temale kuuluv Mercedes Benz 300SL oli väärt 10 000 eurot. Kohus pidas usutavaks, et põlengus kasutuskõlbmatuks muutunud sõidukid viiakse kas metalli kokkuostu või lammutamisele. Metalli kokkuostus ja lammutustöökojas kohe kindlasti ei ole võimalik saada sõiduki jäänuste eest põlengueelset turuhinda. Isegi kui eeldada ülepaisutatult, et omanik saab kokkuostus või lammutuses poole sõidukite turuväärtusest, kujuneb kahe sõiduki puhul omaniku kahjuks vähemalt 5500 eurot. Seega luges maakohus tuvastatuks, et sõidukite süütamisega tekitas X Q-le varalise kahju, mis vastab KarS § 121 p 1 olulise kahju määratlusele. Seega on X põlevvedelikku kasutades süüdanud temale võõrad sõidukid, selle tegevuse tulemusena sõidukid muutusid kasutuskõlbmatuks ja hävisid ning tekkis oluline kahju. Maakohus luges tõendatuks, et X täitis oma tegevusega KarS § 203 lg 1 koosseisu objektiivsed tunnused. Maakohus asus seisukohale, et X tegevus oli tahtlik. Sellele viitab asjaolu, et X valmistus sõidukite süütamiseks, soetas selleks 3 kanistritäit bensiini, millega süütas 04.11.2021 mõlemad sõidukid. Lisaks tuli ta ka järgmisel õhtul sõidukite juurde ning lõhkus Citroen Berlingo juhipoolse aknaklaasi, viskas põlevvedelikuga klaaspudeli juhiistmele, süüdates selle. Eeltoodu pinnalt saab maakohtu hinnangul järeldada, et kogu isiku tegevus tervikuna oli kantud vähemalt otsesest tahtlusest sõidukitele kahjustuste tekitamise ja olulise kahju saabumise suhtes. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. 16.12.2021 ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 7.13/714 järgi esineb X-l raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia, mis avaldub temal peamiselt paranoilistes luulumõtetes, mõttekäiguhäiretes ja tahte-tundeelu muutustes. Eksperdi arvamuse kohaselt oli X õigusvastane tegu põhjuslikult seotud tema raske psüühikahäirega – X oli

psühhootilises seisundis ja tegutses paranoilistest luulumõtetest ajendatuna. Seega on ekspertiisi aktis nr 7.1-3/714 esitatud eksperdi arvamust aluseks võttes tuvastatav, et etteheidetavate tegude ajal esines X-l paranoidne skisofreenia. Sellist diagnoosi toetab maakohtu arvates kaudselt ka see, et tõendite järgi oli X nii 04.11.2021 kui 05.11.2021 süütamiste ajal riietatud ilmastikule ilmselt ebasobivalt. Üldteadaolevalt on hilissügisel jahe ja riietutakse jahedale ilmale vastavalt. X viibis 04.11.2021 öisel ajal sõidukeid süütamas palja ülakehaga ning 05.11.2021 hilisõhtul lühikestes pükstes ja maikas. Sobimatu riietus jahedal ajal viitab ratsionaalse mõtlemise puudustele. Samuti ei saa pidada normaalseks reaktsiooniks raha laenuks andmiseks keeldumisele sõidukite kahel järjestikusel õhtul süütamist. Maakohus arvestas tunnistaja Ö (Ö) ütlusi, millest nähtub, et tema pojal X-l diagnoositi eelmisel korral haiglas viibides skisofreenia, pärast haiglat jättis poeg tablettravi ja edasiselt ka süsteravi ära. 2021. aasta sügisel hakkas tunnistaja märkama pojal taas haiguse märke. Poeg rääkis tunnistajale, et ei saa teha CV-d tööle minekuks, sest tema CV ja ekirjad muudetakse arvutis ümber. Kui ema õhtul voodiriideid sättis, küsis poeg, kelle me maha lööme. Ta avaldas tapmismõtteid emale ka koos jalutamas käies. Ütles emale, et kuuleb üksi linnas käies, kuidas temast räägitakse halba. Ema tajus poja agressiivsemaks muutumist, sest tavapäraselt poeg selline ei ole. Tavapäraselt on poeg hea, sõbralik ja viisakas. Haigusega aga muutub täiesti. X käitumine muutus novembrist jaanuarini iga päevaga hullemaks. 2021. aasta lõpus tunnistaja pojaga enam elulisi asju arutada ei saanud. 2022. aasta jaanuari algul muutus poeg oma ümbruskonna suhtes väga paranoiliseks. Tunnistaja rääkis 03.01.2022 X arstile haiguse süvenemisest ja ilmingutest ning arst soovitas pöörduda politsei poole. Maakohtu hinnangul saab seega lisaks eksperdiarvamusele ka muude tõendite põhjal tõdeda, et objektiivselt ei olnud X käitumine 2021 novembris enam mõistuspärane. Maakohtu hinnangul paigutub X-l esinev paranoidne skisofreenia KarS § 34 p 1 loetletud vaimuhaiguse alla. Seega on tuvastatud X-l süüdimatuse meditsiinilise tunnuse esinemine talle etteheidetavate õigusrikkumiste ajal. Maakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul täiesti välistada X-l teo keelatusest arusaamise võimet. X oli suuteline 04.11.2021 juhtima sõidukit, mis on keeruline psühhomotoorne tegevus. Ta oli suuteline soetama teenindusjaamast kolm kanistrit klaasipesuvedelikku, need tühjendama ja tankima neisse bensiini ning süütama isale kuuluvad sõidukid. Mõlemal korral jooksis ta sündmuskohalt kohe ära, mis viitab, et ta sai põhimõtteliselt aru, et autode põlema panemine on lubamatu, kuid maakohtu hinnangul välistas X psüühiline seisund tema võime oma käitumist normikohaselt suunata. Isale sündmuskohal öeldud lause - elus tuleb teha õigeid valikuid – osundab kohtu arvates sellele, et X tegutses psühhootilises seisundis ja luulumõtetest kannustatuna. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et X võis küll aru saada oma 04.11.2021 ja 05.11.2021 käitumise keelatusest, kuid ta ei olnud võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Seega luges maakohus tuvastatuks ka süüdimatuse juriidilised tunnused KarS § 34 mõistes ning kriminaalmenetlus tuleb lõpetada KrMS § 402 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel. SA PERH vastusest nähtub see, mis ajavahemikel ning mis asjaoludel on X olnud ravil SA PERH psühhiaatriakliinikus. Kuna X viibib alates 08.01.2022 tahtevastasel ravil ning ka ekspertiisiaktis nr 7.1-3/714 on peetud võimalikuks sundravi, siis järeldas maakohus sellest, et paranoidset skisofreeniat kui haigust on iseenesest võimalik meditsiiniliste võtetega leevendada. 21.03.2022 kohtuistungil esitasid kaitsja, prokurör ja kohus X-le muuhulgas iseloomustavat laadi küsimusi, et selgitada välja tema käesoleva hetke vaimne seisund, mis ühtlasi aitaks prognoosida tema ohtlikkust kas iseendale või teistele ning ravivajadust. Paraku ei saa maakohus X vastuseid iseloomustavat laadi küsimustele pidada usaldusväärseks, sest kõrvutades X ütlusi muude kriminaalasjas olevate tõenditega, ilmnevad vastuolud, mis viitavad sellele, et X ei vastanud küsimustele ausalt. X vaimne tervis hakkas ravimite ära jätmisel 2021. aasta suvest halvenema ning päädis 08.01.2022 SA PERH psühhiaatriakliinikusse ravile toimetamisega, mil arstid tuvastasid tal ägeda skisofreeniataolise psühhootilise häire. Maakohtu määruse tegemiseks on X viibinud psühhiaatriahaiglas tahtest olenematul ravil veidi enam kui kaks ja pool kuud. Maakohus ei kahtle

selles, et X võtab haiglas, s.o kontrollitud tingimustes, talle määratud ravimeid ning mõnevõrra on tema seisund muutunud stabiilsemaks. Nimelt sai ta 21.03.2022 kohtuistungil aru, mis põhjusel kohtuistung haiglas toimub, sai aru talle esitatavatest küsimustest ja vastas neile. Küll on aga asus maakohus seisukohale, et X tegelikkuses ei teadvusta endale diagnoositud haiguse raskust ja ravi vajadust. Nimelt tema vastused annavad alust järeldada, et X nägemuses oli 2020. aastal kui ka 2022. aastal haiglaravile sattumine põhjendamatu. Maakohtule on X istungil antud vastused indikatsiooniks, et X võtab ravimeid haiglas üksnes seepärast, et haiglast välja pääseda ning ta tegelikkuses ei teadvusta endale, et tema haigusega peab ravimite võtmine olema järjepidev ka pärast haiglaravi. Arvestades, et X salgab maha temal reaalselt avaldunud skisofreenia sümptomid, ei saa välistada, et need sümptomid esinevad tal ka käesoleval ajal ning need võivad samuti olla põhjuseks, miks X ravivajadust ei adu. Maakohtul puudub X varasemat käitumist arvestades vähimgi kindlus, et kodusele ravile pääsedes X jätkaks korrektselt ravimite võtmist. Pigem on alust X vastuste, ekspertiisiakti nr 7.1-3/714 kirjeldava osa ja tunnistaja Ö ütluste põhjal prognoosida, et kõrvalmõjude ning võimalike seni püsivate haigusnähtude tõttu jätab X ravimite võtmise ära ja haigus ägeneb taas. Järelikult ei ole X vaimne tervislik seisund veel selline, mis võimaldaks tal iseseisvat järgida arsti ravijuhiseid ja välistaks nii haiguse ägenemise. Kuniks X ei teadvusta enesele paranoidse skisofreenia diagnoosiga kaasuvat vajadust võtta ravimeid, püsib reaalne oht nii talle endale kui teistele inimestele. Nii näitasid kohtus uuritud tõendid, et ravi ära jätmisel 2021. aastal halvenes X vaimne tervis kiiresti ja ta vajas 2022. aasta alguses taas tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. On ilmne, et ravivajadust teadvustamata korduks sama – ravi jäetaks ära ning X vaimne seisund halveneks kiiresti. Sellises olukorras on äärmiselt suur oht õigusvastaste tegude toimepanemiseks. Maakohtu hinnangul saab ka tuvastamist leidnud õigusvastaste tegude pinnalt jaatada X ohtlikkust nii endale kui ka teistele. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et vaatamata sellele, et kohtuistungil käitus X adekvaatselt ning teataval määral on tema vaimne seisund tahtest olenematul ravil muutunud stabiilsemaks, on siiski märgatav, et ta ei adu enda haiguse tõsidust, ravi vajadust. X-st lähtuv ohtlikkus ei ole praegusel ajal täiesti taandunud ning maakohtu hinnangul tuleb temale kohaldada sundravi. Praegusel juhul puudub kindlus, et ambulatoorsel ravil X võtaks korrektselt talle määratud ravimeid. Eeltoodu tõttu leidis maakohus, et sundravi tuleb algselt kohaldada statsionaarsena ehk kontrollitud ravikeskkonnas, mis võimaldab välja selgitada isiku jaoks sobivaima raviprogrammi, mis ei tekita subjektiivselt ebameeldivaid kõrvalmõjusid või mille kõrvalmõjud on talutavad ning mida X oleks valmis edaspidiselt vajadusel jätkama ambulatoorses vormis.

MÄÄRUSKAEBUS

Kaebaja maakohtuga ei nõustu ning leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust faktiliste asjaolude tuvastamisel. Registrisse kantava vara omaniku tuvastamiseks ei piisa isiku ütlustest. Samas pole põhjendatud süütamisega tekitatud kahju ulatuse tuvastamine visuaalse vaatluse alusel ning tuginedes isiku ütlustele. Asjaolu, et sõidukitel kehtis tehniline ülevaatus 2022. aasta suveni, ei tõenda usaldusväärselt seda, et põlengueelselt olid sõidukid töökorras. Samuti kuu aega pärast toimunud põlenguid 2021. aasta detsembris liiklusregistrist sõidukite kustutamine ei tõenda koosseisus ettenähtud kahju olemasolu. Pole tõsikindlalt tuvastatud konkreetsete sõidukite reaalne väärtus enne ja pärast põlengut, samas, kui palju on sõidukite omanik saanud sõidukite viimisel kas metalli kokkuostu või lammutamisele. Maakohus luges tõendatuks kannatanu ütlustega, et 30-aastane Mercedes Benz 300SL oli väärt 10 000 eurot. Seega ei tugine kohtu järeldus, et kahe sõiduki puhul on omaniku kahjuks vähemalt 5500 eurot, asjas tuvastatud faktilistele asjaoludele ning pole tõendatud KarS § 203 lg 1 koosseisu objektiivsete tunnuste täitmine. Samas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et X oleks talle inkrimineeritud õigusvastased teod toime pannud. X eitab sõidukite süütamist. Isik selgitas, et tanklast soetatud kütust kasutas ta oma riiete põletamiseks. Kogutud tõendite pinnal pole võimalik tõsikindlalt tuvastada, et need teod on toime pandud tema poolt. Tunnistaja saadetud videost ei selgu, et tegemist on X-ga. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Seega palub kaitsja X KarS § 203 lg 1 alusel õigeks mõista. Juhul, kui kohus leiab, et X on talle inkrimineeritud õigusvastased teod toime pannud, siis nõustub kaebaja kohtuga, et etteheidetud tegude ajal oli X süüdimatusseisundis, kuna esinevad süüdimatuse nii meditsiinilised kui ka juriidilised tunnused. Seega esineb alus KrMS § 199 lg 1 alusel kriminaalasja lõpetamiseks. Samas jääb kaebaja seisukohale, et psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks puudub alus. X käitus kohtuistungil adekvaatselt, vastas kõikidele küsimustele, orienteerus õigesti situatsioonis, kinnitas, et saab aru vajadusest ennast ravida, võtta ravimeid ja täita arstide ettekirjutusi. Praegu on temale määratud raviskeem, mis isikule sobib, ta on arstiga varem esinenud kõrvalnähtudest rääkinud ning see oli arvesse võetud. Isik lubas täita arsti ettekirjutusi ja võtta ravimeid ka kodus olles. Palatis viibib ta haiglas teiste patsientidega ning mingeid konflikte neil polnud. Maakohus võrdles istungil räägitut varasemates menetlusdokumentides kajastatuga, kuid jättis tähelepanuta, et käesoleval ajal on isiku seisund ravi tagajärjel oluliselt paranenud ning ta ei pruugi meenutada neid asjaolusid, mis olid aset leidnud siis, kui tema haigus oli ägedas faasis. Maakohtu järeldus, et X ei teadvusta tegelikkuses endale diagnoositud haiguse raskust ja ravi vajadust, samuti see, et temast lähtuv ohtlikkus pole praegusel ajal täiesti taandunud, on oletuslikku laadi ega põhine kogutud tõenditel, kuna nendeks ei saa pidada isiku varasemat käitumist. Käesoleval ajal on teine diagnoos, teine ravi, mis on efektiivne, arvestades isiku seisundit. Kui isiku ohtlikkuse ja psühhiaatrilise sundravi vajaduse tuvastamisel saaks lähtuda vaid tema varasemast käitumisest, siis sundravi kohaldamine oleks obligatoorne kõikide isikute puhul vastavate diagnooside esinemisel, kuid nii seaduse kui ka kohtupraktika kohaselt tuleb aga igal juhul eraldi tuvastada nii isiku ohtlikkust kui ka sundravi kohaldamise vajadust kohtulahendi tegemise aja seisuga, kusjuures tuleb arvesse võtta, kas isik on saanud psühhiaatrilist ravi pärast toimunut. X viibib praegu tahtest olenematul ravil, arstide järelevalve all ning puuduvad psühhiaatrilise sundravi kohaldamise alused. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine eeldab KarS § 86 lg 1 kohaselt, et isik on oma vaimse seisundi tõttu ohtlik iseendale ja ühiskonnale ja vajab ravi. Riigikohus on 31.03.2017. a lahendis 3-1-1-105-16 p 23 selgitanud, et ohtlikkuse jaatamiseks ei piisa üksnes asjaolust, et isik ei nõustu raviga vabatahtlikult (vt ka RKKK nr 3-2-1-155-13, p 41) ja ainuüksi see, et inimene ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada, ei tähenda veel tema ohtlikkust iseendale või teistele (vt RKKKK nr 3-2-1-44-13, p 14). X andis ütlusi oma tervisliku seisundi ja ravi vajaduse osas, saab aru, et peab võtma ravimeid kogu aeg ja järgima arstide ettekirjutusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et käesoleval ajal ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, et X oleks ohtlik iseendale ja ühiskonnale. Eelpool viidatud Riigikohtu lahendi samas punktis on

märgitud, et ohtlikkuse kui ühe sundravi kohaldamise aluse tuvastamisel peab kohus silmas pidama, et isiku ohtlikkus võib olla ära langenud või piisavalt vähenenud, kui ta on õigusvastase teo järel viibinud psühhiaatrilisel ravil või (eri)hooldusteenusel. Sotsiaalhoolekandeteenused, psühhiaatriline või muu meditsiiniline abi võib olla osutunud piisavaks ja isiku põhiõigusi sundravist vähem piiravaks ohtlikkuse kontrollimise ja/või vähendamise abinõuks. X viibib alates 08.01.2022. a tahtest olenematul ravil SA PERH psühhiaatriahaiglas ning Harju Maakohtu 15.02.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-270 pikendati haiglaravi kolmeks kuuks kuni 16.05.2022. a. Nimetatud tsiviilasjas oli ravi vajaduse otsustamisel arvesse võetud ka antud kriminaalasja esemeks olevad õigusvastased teod, tahtest olenematu ravi ja psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajaduse arutamine on tinginud samad psüühilised probleemid. Eeltoodust lähtuvalt on käesoleval ajal isikule tagatud vajalik ravi ning tema seisundi üle teostatakse järelevalvet, võttes vajadusel tarvitusele asjakohased meetmed, kui isiku tervislik seisund muutub. Ravi ei lõpetata seni, kuni X tervislik seisund seda vajab. Seega oleks antud juhul kriminaalõiguslik sekkumine psühhiaatrilise sundravi kohaldamisega liigne ning põhjendamata. X saab aru ravi vajadusest ning on nõus ravimeid võtma. Seega puudub vajadus kohaldada isiku suhtes psühhiaatrilist sundravi. Maakohus ei ole oma järeldust, et ambulatoorsel ravil ei võta X talle määratud ravimeid, veenvalt põhjendanud. Käesolevas asjas teostatud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi käigus on tuvastatud, et X vajab ambulatoorset psühhiaatrilist sundravi, seega kohtu poolt psühhiaatrilise statsionaarse sundravi määramine pole põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kaebuse esitaja, et kohtumääruse põhjendused on oletuslikku laadi, ebaveenvad ega tugine tuvastatud asjaoludel. Menetlus ringkonnakohtus

teistele isikutele. Seega lisaks tsiviilkohtumenetluses sedastatud haiguse olemasolule lisandub kaalule konkreetne fakt, et isik on muutunud ohtlikuks ja tema teod on piiri peal vägivallategudega. Ei ole välistatud, et tahtest olenemata ravi jätkamise korral võib X tervislik seisund ka paraneda, kuid see ei ole alternatiiviks sundravi kohaldamisele KrMS sätete alusel. Ainuüksi asjaolu, et isik suutis kohtuistungil kontrollida oma käitumist nii, et väliselt nägi ta välja adekvaatse ja stabiilsena, et kummuta ekspertiisiga tuvastatud eksperdi arvamust. Siinjuures toonitab prokurör, et kuigi kohtupraktika võimaldab nii sundravi kohaldamata jätmist kui ambulatoorse ravi kohaldamist, on KarS § 86 lg 12 alusel ambulatoorne ravi võimalik üksnes juhul, kui korraga esineb kaks eeldust – isik ei ole endale ja teistele ohtlik ning on tõenäoline, et tema peab kinni ravirežiimist. Kuna antud juhul mõlemad eeldused puuduvad, puudub ka võimalus alustada sundravi ambulatoorsest ravist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

hinnangul maakohus pidanud sõidukite väärtuse tuvastama, kui mitte nende väärtust samasuguste sõidukitega võrreldes. Miks ei saa seda meetodit, mida kasutataksegi tavapäraselt kohtumenetluses, pidada usaldusväärseks, kaitsja samuti välja ei too. Ringkonnakohtu hinnangul saab nõustuda maakohtuga selles, et sõidukite süütamisega on tekitatud oluline kahju, mis vastab KarS § 121 p-s 1 sätestatule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.