lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-4268/106

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-4268/106
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
26.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1054
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-4268/29Viru Maakohus Narva kohtumaja11.08.20171-16-4268/45Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium10.11.20171-16-4268/82Viru Maakohus Rakvere kohtumaja05.05.20211-16-4268/89Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium08.06.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2022, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-4268

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Ingeri Tamm ja Erkki Hirsnik

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 31. märtsi 2022 määrus Sergei Jegorovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu määruskaebus

Sergei

Jegorov

(ik

38901232241),

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 31. märtsi 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saavad prokuratuur, kannatanu advokaadist esindaja või kahtlustatava advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil nad said vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidid teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Sergei Jegorov kannab talle Viru Maakohtu 11. augusti 2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4,7, § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8, 9 ja § 349 ja § 209 lg 2 p-de 1, 4 - § 25 lg 2 järgi liitkaristusena mõistetud 6 aastat vangistust. Eelvangistus arvati karistusaja hulka, mistõttu kuulub ärakandmisele 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistust kannab S. Jegorov 16. märtsist 2018. Karistusaeg lõpeb 14. märtsil 2024.
2.Viru Vangla esitas maakohtule materjalid S. Jegorovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur S. Jegorovi vabastamist ei toeta. S. Jegorov soovib vabaneda ja seda taotlust toetab ka kaitsja.
3.Viru Maakohtu 31. märtsi 2022. a määrusega jäeti S. Jegorov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata järgmistel põhjustel.
4.Kinnipeetava võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja töökoht) ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ja sotsiaalprogrammides osalemine ei kaalu üles süüdlase käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuritegude asjaolusid. S. Jegorovil on kanda veel 2 aastat vangistust. Kohtul puudus veendumus, et S. Jegorov ei pane toime uusi kuritegusid. Distsiplinaarkaristused küll puuduvad, ent 2022. a ründas S. Jegorov kaaskinnipeetavat ning vangla alles kujundab oma seisukohta. S. Jegorov on varasemalt korduvalt kuritegusid toime pannud ning tal on sõltuvusprobleemid. Tal on alkoholisõltuvus,

vabaduses võib esineda tagasilangus ning uute kuritegude toimepanemine. Kohus ei olnud veendunud, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik S. Jegorovi käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida. Vabastamise vastu on ka prokuratuur ja vangla. Määruskaebus

5.S. Jegorov palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt.
6.S. Jegorov on 4-aastase vangistuse ärakandmisel teinud oma elus suured korrektiivid. Ta on otsustanud eelneva elu eemale jätta – ära öelnud kõigist suhtlemisvõimalustest endiste kaaslastega ja kokkusaamistest vanade tuttavatega. Soov seaduskuulekale järjele saada on väga tugev. Ka vanglas on S. Jegorov seaduskuulekas ja reegleid järgiv. Etteheidetava intsidendi kohta vangla sööklas selgitab S. Jegorov, et tegemist oli pikaaegse provokatsiooniga eesmärgiga kutsuda temas esile ärritus. Selliselt käitunud isik ignoreeris pidevalt õiget töökorraldust ja oli väga kiusliku suhtumisega, mis viis paratamatu konfliktini. S. Jegorovi tüüpiliseks käitumiseks seda pidada ei saa. Tegemist oli pikaajalise provotseerimise tagajärjel tekkinud eksimusega.
7.Ennetähtaegsel vabastamisel vahetab elukohta ning alustab elu uues keskkonnas. Tal on garanteeritud töökoht. Harjumuse töötada sai ta vangistuses. Vabanedes on S. Jegorov pideva kontrolli all. Ta saab töötades alustada elu kordaseadmisega ja hakata likvideerima võlgnevusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski. Teisisõnu saab lõpetada ainult sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse normi rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt RKKKm 1-09-14104/142 p 18). Praegusel juhul esineb ka ringkonnakohtu hinnangul oht, et S. Jegorov võib vabanedes toime panna uue kuriteo.
9.Kohtukolleegium märgib, et S. Jegorov on tõepoolest viibinud juba 4 aastat vangistuses ning teinud selle aja jooksul korrektiive oma suhtlusringkonnas. Vangla iseloomustus kinnitab määruskaebuses esitatud väidet, et S. Jegorov on ära öelnud kokkusaamistest vanade tuttavatega. Ringkonnakohus möönab, et selline käitumine viitab süüdlase soovile saada seaduskuulekale järjele. Iseenesest positiivselt iseloomustab süüdlase käitumist ka muidu hea käitumine (distsiplinaarkaristuste puudumine). S. Jegorov selgitas ka vangla sööklas toimunud intsidendi tagamaid, ent kuna kinnipidamisasutus ei ole antud osas seisukohta võtnud, siis puudub ringkonnakohtu arvates alus seda vahejuhtumit S. Jegorovi vabastamise kahjuks arvestada.
10.Tervitatav on ka S. Jegorovi soov asuda ennetähtaegse vabastamise korral elama uude elukohta, eemale vanadest kaaslastest. Kindlasti on õige vahetada elukeskkonda, kui vanas elukohas on suur kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Iseenesest on hea ka garanteeritud töökoha olemasolu. Samas tuleb aga arvestada, et 33-aastasel S. Jegorovil puuduvad pikaajalised töökogemused ja -oskused (ametlikult on ta töötanud vaid 22 päeva 2016. aastal). Enne vangistust oli ta tegevuseta ning tal on arvestatavad võlad. Praegusel juhul on potentsiaalne tööandja nõustunud S. Jegorovi tööle võtma miinimumtöötasuga kui tema 2(3)

oskused vastavad nõuetele. Kuna S. Jegorovi varasemat toimetulekut mõjutasid sõltuvusainete tarvitamine ja tasumata võlanõuded ning tema tööoskused on pigem kasinad (juhutööd, vanglatöö), siis võib korraliku töösuhte hoidmine kujuneda problemaatiliseks. Uue kuriteo riskiteguriks peab vangla olukorda, kus isikul esineb soov teenida kiiret tulu. Murettekitav on seegi, et tegemist on juba S. Jegorovi kolmanda reaalse vanglakaristusega – ka see näitab, et isiku samasse käitumismustrisse langemise oht on väga suur.

11.S. Jegorov kannab karistust peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mille ühisnimetajaks on korduvus ja grupiviisilisus. Kuriteod on ette kavandatud ja nende muster kordub. Süüdlase sooviks oli kriminaalse tulu saamine ning ta kasutas vägivalda. Kuritegude toimepanemist soodustas sõltuvusainete tarvitamine ja grupi mõju. Ohtlikkust ja riski on täheldatud ka S. Jegorovi mõtlemises ja hoiakutes. Ehkki määruskaebuses lubab S. Jegorov alustada oma elu kordaseadmise ja võlgnevuste likvideerimisega, on ta vangla iseloomustuse kohaselt lähtunud varasemalt hetkevajadustest tegude tagajärgedele mõtlemata ning kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele. Eesmärkidele vaatamata puudub tal arusaam, mida tegema peab. Ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tagasisidest nähtub, et S. Jegorov osales programmis rohkem kuulaja rollis ning tema motivatsioon osalemiseks oli nõrk. Kodutöö oli tehtud vaid üks kord, mistõttu määrati talle sotsiaalprogrammis lisatöö. Ehkki programmi isik lõpetas, ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik tõsikindlalt väita, et sellega taotletava eesmärgi (edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda) suudab S. Jegorov täita. Alkoholiga seoses ilmnevad süüdlase käitumises uue kuriteo riskid – nimelt oli tal enne vangistust probleeme liigtarvitamisega. Alkoholist otsis S. Jegorov leevendust igapäevastele raskustele. Iseloomustuse kohaselt on S. Jegorovil raske end analüüsida. S. Jegorovi puhul esineb seega suur oht panna uusi, sh vägivallaga seotud kuritegusid toime alkoholijoobes, tema eneseanalüüsi võime on nõrk ja arvestades alkoholi tarvitamisele viinud tegureid, esineb suur tagasilanguse oht. Sellises olukorras tuleb kahtlemata möönda, et kuritegude oht kadunud ei ole.
12.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.