1-21-5955/64 - Isikuvastased süüteod - Eluvastased süüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

E. G. mantel (K016706), teksapüksid (K016710) ja saapad (K016711), mis asuvad KAPO asitõendite laos- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanule kohtuotsuse jõustumisel; DNA-proovid (K016708, K016716, K016717 ja K016709 ), mis asuvad KAPO asitõendite laos- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; DVD plaat Häirekeskuse kõnesalvestusega 13.03.2021, sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluv 3D skaneering ühel DVD plaadil, A. Gordei ütluste ja olustiku seostamise 18.03.2021 protokolli juurde kuuluv videosalvestus ühel DVD plaadil; A.Gordei ütluste ja olustiku seostamise 25.03.2021 protokolli juurde kuuluv videosalvestus ühel DVD plaadil ja 12.08.2021 teostatud uurimiseksperimendi protokolli juurde kuuluvad katsete 1-10 videosalvestused ühel USB mälupulgal, mis asuvad kriminaalasja toimikus materjalide juures- jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimikumaterjalide juurde; Sündmuskoha vaatluse käigus Xxxx läheduses asuva bussipeatuse, nimega „Pärnu maantee“ leitud ja ära võetud objektid: lõhkine padrunihülss (asitõend nr 2), metallist toru keermestatud ots (asitõend nr 3), elektripirni sokkel (asitõend nr 4); metallist, rihveldatud plaat (asitõend nr 5), kleeplindi tükk (asitõend nr 6), halli ja musta värvi plekitükk ca 5x15 cm (asitõend nr 7), metallist torumuhv (asitõend nr 8), elektripirni kujutisega mustas plastikust tükk (asitõend nr 9), rihveldatud pinnaga metallist korpus, mis on neljakandilise kujuga ja laiali väändunud (asitõend nr 10); musta ja kollast värvi korpusega mobiiltelefon Nokia, aku, tagakaas ja SIM kaart (asitõend nr 11); metallist torumuhv, sisekeermega (asitõend nr 12); magneti tükk (asitõend nr 13); auguga metallist plaat (asitõend nr 14); metallist torumuhvi fragment, sisekeermega (asitõend nr 15)- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile lõhkeseadeldiste kogu täiendamiseks; bussiootepaviljonis maas olnud harjaga kokku kogutud väiksed kivid jms (K016723) ja plahvatuskohalt võetud proovidest ekspertiisi käigus järelejäänud osad ning 3 proovi (K0004689, K0004687 ja K0004688), mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 7 pappkarpi DNA proovidega, mis suletud turvakleebistega nr K0004695 ja nr K0004694- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; sündmuskoha täiendava vaatluse käigus Xxxx läheduses asuva bussipeatuse, nimega „Pärnu maantee“ ära võetud objektid: üks lambipirn, ( K0011674); üks kuuskant polt ( K0011673); sinist värvi fragment (K0011672); väike, musta värvi lukuga pruuni värvi kott (K0011671), mis asuvad KAPO asitõendite hoidlasKrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Läbiotsimistel leitud ja ära võetud ning pärast ekspertiisi nr 21E-TB0061 teostamist alles jäänud padrunid: 162 padrunit (K004804 ja K004805), 27 padrunit (K006570), 108 padrunit (K004759), 37 padrunit (K004770), 13 padrunit (K006571), 36 padrunit ja viis padrunipidet (K006567), 13 padrunit (K006574), 14 padrunit (K004757), 7 padrunit (K004814), 1 padrun (K004817), 12 padrunit (K004810), 45 padrunit (K006568), 35 padrunit (K006569), 153 padrunit (K006584), 117 padrunit (K006563), 9 padrunit ( K006589), 148 padrunit Lk 3 / 46

(K006561), 266 padrunit (K004764), 267 padrunit (K004765), 100 padrunit (K004766), mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. püssirohu sarnase ainega tekstiilist kott (K006536); musta värvi plastikust pudel kirjaga „Smokeless powder“ (S9004926) ning valget värvi plastiktops, mille etiketil tekst „PEBIT“ (K006532), mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad; Jope (K004748, K004747, K004746) ja kummikindad, mis olid jope taskus, mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 16.03.2021 teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud objektid pakendinumbritega 1-3 ja 5-12 ja 14: suurem läbipaistev minigripp kilekott, milles olid uuritavad objektid (5L104135); väiksem läbipaistev minigripp kilekott (5L104134); tuvastatud pruuni värvi tahke aine ümber olnud kilekott (5L104133); punast värvi minigripp kilekott sinist värvi kirjega ELFA, milles asusid erinevad leitud objektid (5L104131); metallivärvi metallitaolisest materjalist võru, mille küljel kirje HG 11/30 ja väiksem lambipirn (5L104130); hõbedane läikiv seest tühi väikse läbimõõduga metalltoru (5L104129); musta värvi korpusega lüliti, millel musta värvi lülitusnupp ja lüliti mõlemal ülaosal vastavalt kirje „0“ ja „I“ (5L104128); musta värvi korpusega lüliti, valget värvi lülitusnupuga(5L104127); valget värvi rüüsiga juhe ning valget värvi plastikust rüüsi tükk (5L104126); lillat ja hallikat värvi ühendusklemmidega juhtmed (5L104125); kollast ja pruuni värvi kokkupõimitud peenike juhtmepõimik (5L104124); pronksi värvi, hülsitaoline objekt (5L104122)- mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad; 16.03.2021 teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud objekti pakendinumbritega 13 - väiksem pirn, mille sokli ümber mähitud maalriteip ja sellel alt väljuvad sinist ja halli värvi isolatsiooniga juhe (5L104123), mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis vastutaval hoiul KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetu asi; ümmarguse kujuga magnet, mis oli suletud turvakleebisega K004756, mis asub asub KAPOs- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetu asi; koeralt nimega L. ja koeralt nimega B. võetud karvaproovid, (K011901 ja K011902), mis asuvad KAPOs- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad; üks kruvi ja musta värvi ümmargune ese (K0011663); maapinnalt leitud erinevad plasti-, puidu- ja metallitükid ning tuhaga kaetud puulehed (K0011664); kaks kruvi (K0011666); musta värvi detailid ja täpselt tuvastamata objekt (K0011665) ning ahjust leitud musta värvi sulanud aine tükid ja puidutükid (K0011667), mis asuvad KAPOs- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad; kaheraudne silederaudne püss IŽ-12, kaliibriga 16 mm, markeerimistähisega xxxx koos kahe padrunitasku ja 10 padruniga, kaliibriga 16 mm, mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas (K006559)- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks Lk 4 / 46

kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks; püstol Deutsche Werke, kaliibriga 6,35x16 mm, markeerimistähisega xxxx koos tühja padrunisalvega (K006573), mis asub KAPO asitõendite hoidlas- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks; relvaraud kaliibriga 7,62x54R (Tokarev tüüpi iselaadiva vintpüssi lühendatud relvaraud), mis asub KAPOs- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; lõhkine padrunihülss ( K006564), mis asub KAPO asitõendite hoidlas- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; vintraudne püss TOZ-17 (millel puudub püssi laad), kaliibriga .22LR, markeerimistähisega xxxx koos kahe padrunisalvega, mis asub KAPO asitõendite hoidlas- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. 1 kuul (K004818) ja 3 revolvripadrunit kaliibriga 38 Special (K004812), mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; käsitöönduslikult valmistatud püstol (kärbik), mis valmistatud 7,62x54R kaliibrilisest vintpüssist Mosin ja millel osaliselt eristatavad markeerimistähised „xxxx“, „xxxx“ ja „xxxx...“ (K004767), mis asub KAPO asitõendite hoidlas- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. Üks püstolkuulipilduja PPŠ relvaraam lukukoja, relvaraua, päästemehhanismi ja rauakatte/lukukoja kaanega, mille küljes kirp ja sihik ning kolm padrunisalvega, mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas (K004768) - KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Üks relvalukk, millel markeerimistähis „xxxx“ ja üks vedruga juhtvarras ning kolm sihikut (K004806, K004807), mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; revolver Nagant, kaliibriga 7,62x38R, seerianumbriga „xxxx“ (K004771), mis asub KAPO asitõendite hoidlas- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. Üks valget värvi purk, mille sees hallikat värvi aine ja üks pruuni värvi pudel, mille sees hallikat värvi aine, mille puhul esmahinnangul tegu püssirohuga (K004775), Lk 5 / 46

mis asub KAPO asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad. 11 padrunihülssi ja 10 kuuli (K004774); kaks elektrišokirelva - üks Karakurt ja üks Malvina nimetusega, millest üks koos laadijaga ning 2 kasutusjuhendit (K004772), mis asuvad KAPOs- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. 3 metallist torujuppi (K004779) ning neli keevitatud metalldetaili (K004777), mis asuvad KAPOs- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad; 12.08.2021 uurimiseksperimendi protokolli juurde kuuluvad esemed (turvakleebistega nr K014301, K014302, K014303, K014304, K014305, K014306, K014307, K014308, K009239, K009237, K009236, K009235, K009234, K009250, K009241, K009245, K009242, K009248, K009252, K009247, K009244, K009243, K009249, K009240, K009251, K009253, K009254, K009255, K009256, K009257, K009258), mis asuvad KAPOs- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 14.03.2021 vaatlusprotokolli juurde kuuluv mälukaart Adata 64GB, mis asub KAPOs- hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõendid, mis asuvad KAPOs andmekandjatel: Neste Pääsküla teenindusjaama (Pärnu mnt 453E, Tallinn) videovalvesüsteemi kaamerate salvestused ajavahemikust 15.01.2021 - 16.03.2021, mis on salvestatuna kahele (2) USB kõvakettale; Neste Männiku teenindusjaama (Valdeku 99, Tallinn) videovalvesüsteemi kaamerate salvestused ajavahemikust 01.03.2021 - 16.03.2021 salvestatuna KAPO kõvakettale; Balti Jaama Turuhoone turvakaamera C61PTZ5 salvestused ajavahemikust 08.02.2021 - 15.03.2021, mis on salvestatuna KAPOle kuuluvale USB kõvakettale; 21.04.2021 teostatud vaatluse käigus tehtud tõmmis, formaadis .aff4 koopiafailina, salvestatuna KAPO andmehoidlasse failid: G4S_Baltijaam.aff4; Neste_Pääsküla_sinine_HDD.aff4; Neste_Pääsküla_must_ HDD_WD.aff4; Xxxx_USB_Sandisk_64GB.aff4; 21.04.2021 teostatud vaatluse käigus allalaadimislingilt alla laaditud salvestised, salvestatuna KAPO andmehoidlasse fail nimega 13.03.2021.zip; OneDrive_1_3-16-2021.zip ja 21.04.2021 teostatud vaatluse käigus leitud videosalvestused, .mp4 vormingus, salvestatuna KAPO andmehoidlasse Neste Männiku jaama (aadressil Männiku tee 99, Tallinn) asuva turvakaamera videosalvestistega ajavahemikust 01.01.2021 16.03.2021- hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel (kustutada).

Süüdistus Andrei Gordeid süüdistatakse KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb lõhkeaine ebaseaduslikus soetamises, valdamises ja kasutamises. Andrei Gordei, omamata LMS § 12 lg 1 sätestatud tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks, soetas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil ja tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 13.03.2021.a brisantlõhkeainet trotüül kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata koguses, kuid mitte vähem kui 103, 9 g. Soetatud lõhkeainet trotüül hoidis Andrei Gordei seejärel ebaseaduslikult enda valduses, sealhulgas oma elukohas kinnistul xxxx ja selle kinnistu lähistel. Osa Andrei Gordei ebaseaduslikult soetatud lõhkeainest trotüül ehk trotüüli tükk massiga 33,9 g leiti ja võeti ära 16.03.2021.a Kaitsepolitseiameti poolt teostatud sündmuskoha vaatluse käigus Andrei Gordei elukoha Xxxx elumaja lähedal asuvast metsatukast kuivenduskanali juurest ning ülejäänud lõhkeaine ehk vähemalt 70 g trotüüli kasutas Andrei Gordei omavalmistatud lõhkeseadeldise valmistamiseks, millega tekitas plahvatuse 13.03.2021.a kell 22.16 Tallinnas Pärnu mnt 453E lähistel asuvas Pärnu maantee nimelise bussipeatuse bussiootepaviljonis. Lisaks süüdistatakse Andrei Gordeid KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o lõhkeseadeldise ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises, hoidmises, edasitoimetamises ja selle kasutamises. Nimelt täpsemalt, Andrei Gordei, omamata LMS § 12 lg 1 sätestatud tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks, käitles ebaseaduslikult lõhkematerjali ja valmistas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 12.02.2021-13.03.2021 omavalmistatud lõhkeseadeldise. Andrei Gordei poolt valmistatud lõhkeseadeldis koosnes rihveldatud metallist korpusest, mille külge oli keevitatud rihveldustega metallplaat ja lõhkeseadeldise korpuse sisse oli paigaldatud brisantlõhkeaine trotüül, nii eraldiseisva laenguna kui ka kahe vasktoru sees ning killukahjustuste tekitamiseks puidukruvisid, ja lõhkeseadeldise käivitusmehhanismist. Lõhkeseadeldise käivitusmehhanismiks oli plekkümbrise sisse paigaldatud mobiiltelefon, mille trükiplaadile joodetud elektrijuhtmed olid ohutuslüliti kaudu ühendatud lõhkeseadeldise Lk 7 / 46

korpuse sees asuva isevalmistatud detonaatoriga, mis omakorda koosnes klaasosata elektripirnist ja suitsuta püssirohuga (paiskelõhkeainega) täidetud padrunikestast. Isevalmistatud lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeainekogus oli kuni 70 g trotüüli ekvivalendis. Isevalmistatud lõhkeseadeldise valmistas Andrei Gordei oma elukohas aadressil Xxxx ja Xxxx asuvatel kinnistutel ning hoidis seda kuni 13.03.2021.a Xxxx kinnistul asuva elumaja kõrval puuriidas. 13.03.2021.a õhtul peale kella 21.00 transportis Andrei Gordei omavalmistatud lõhkeseadeldise oma kaubikuga Peugeot Boxer registreerimismärgiga xxxx elukoha aadressilt Xxxx Tallinna linna, kus paigaldas selle oma abikaasa E. G. töökoha lähistel Pärnu maantee 453E juures asuva Pärnu maantee nimelise bussipeatuse bussiootepaviljoni pingi alla lõhkeseadeldise plahvatuse tekitamise eesmärgil ning tekitas 13.03.2021.a kell 22.16 paiku lõhkeseadeldise plahvatuse. Samuti süüdistatakse Andrei Gordeid KarS § 405 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o plahvatuse tekitamises lõhkeseadeldisega, mis seisneb teiste isikute elule ja tervisele ja varale ohu tekitamises. Nimelt täpsemalt, Andrei Gordei, omamata LMS § 12 lg 1 sätestatud tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks, käitles ebaseaduslikult lõhkematerjali ja valmistas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 12.02.2021.a- 13.03.2021.a omavalmistatud lõhkeseadeldise. Andrei Gordei poolt valmistatud lõhkeseadeldis koosnes rihveldatud metallist korpusest, mille külge oli keevitatud rihveldustega metallplaat. Metallplaadi sisemise külje külge oli keevitatud omavahel kokkukeevitatud kaks torumuhvi, mis jäid rihveldatud korpuse keskossa. Torumuhvide sisse oli paigaldatud brisantlõhkeaine trotüül, nii eraldiseisva laenguna kui ka kahe vasktoru sees ning killukahjustuste tekitamiseks puidukruvisid, ja lõhkeseadeldise käivitusmehhanismist. Lõhkeseadeldise käivitusmehhanismiks oli plekkümbrise sisse paigaldatud mobiiltelefon, mille trükiplaadile joodetud elektrijuhtmed olid ohutuslüliiti kaudu ühendatud lõhkeseadeldise korpuse sees asuva isevalmistatud detonaatoriga, mis omakorda koosnes klaasosata elektripirnist ja suitsuta püssirohuga (paiskelõhkeainega) täidetud padrunikestast. Isevalmistatud lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeainekogus oli kuni 70 g trotüüli ekvivalendis. Isevalmistatud lõhkeseadeldise valmistas Andrei Gordei oma elukohas aadressil Xxxx ja Xxxx asuvatel kinnistutel ning hoidis seda kuni 13.03.2021.a Xxxx kinnistul asuva elumaja kõrval puuriidas. 13.03.2021.a õhtul peale kell 21.00 transportis Andrei Gordei omavalmistatud lõhkeseadeldise oma kaubikuga Peugeot Boxer registreerimismärgiga xxxx elukoha aadressilt Xxxx Tallinna linna, kus paigaldas selle enda abikaasa E. G. töökoha lähistel Pärnu maantee 453E juures asuva Pärnu maantee nimelise bussipeatuse bussiootepaviljoni pingi alla plahvatuse tekitamise eesmärgil. Lõhkeseadeldise initsieeris Andrei Gordei distantsilt lõhkeseadeldise küljes olevale mobiiltelefoni helistades kell 22:16 paiku ehk vahetult pärast seda, kui Andrei Gordei oli eemalt jälgides veendunud, et tema abikaasa E. G. oli jõudnud koos V. A. Pärnu maantee nimelise bussipeatuse bussiootepaviljoni juurde ning jäänud seisma ühistransporti oodates bussiootepaviljonis asuva pingi kõrvale, mille külge oli Andrei Gordei eelnevalt paigaldanud omavalmistatud lõhkeseadeldise. Kell 22:16 Tallinnas Pärnu maantee 453E juures asuva Pärnu maantee nimelise bussipeatuse bussiootepaviljonis toimunud lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel tekitati oht E. G. ja V. A. elule, tervisele ja varale kui ka kolmandate isikute elule, tervisele ja varale. E. G. tundis plahvatuse tagajärjel füüsilist valu paremas jalas ning ta sai ka tervisekahjustusi, s.o tal tekkisid verevalumid parema jala sääreosale.

Lisaks süüdistatakse Andrei Gordeid KarS § 114 lg 1 p 2, 3, 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o mõrvakatses, mis seisneb üldohtlikul viisil vähemalt kahe isiku suhtes ja lõhkeseadeldist kasutades tapmiskatse toimepanemises. Nimelt täpsemalt, Andrei Gordei, omamata LMS § 12 lg 1 sätestatud tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks, käitles ebaseaduslikult lõhkematerjali ja valmistas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 12.02.2021 - 13.03.2021.a ebaseaduslikult omavalmistatud lõhkeseadeldise. Andrei Gordei poolt valmistatud lõhkeseadeldis koosnes rihveldatud metallist korpusest, mille külge oli keevitatud rihveldustega metallplaat. Metallplaadi sisemise külje külge oli keevitatud omavahel kokkukeevitatud kaks torumuhvi, mis jäid rihveldatud korpuse keskossa. Torumuhvide sisse oli paigaldatud brisantlõhkeaine trotüül, nii eraldiseisva laenguna kui ka 2 vasktoru sees ning killukahjustuste tekitamiseks puidukruvisid, ja lõhkeseadeldise käivitusmehhanismist. Lõhkeseadeldise käivitusmehhanismiks oli plekkümbrise sisse paigaldatud mobiiltelefon, mille trükiplaadile joodetud elektrijuhtmed olid ohutuslüliiti kaudu ühendatud lõhkeseadeldise korpuse sees asuva isevalmistatud detonaatoriga, mis omakorda koosnes klaasosata elektripirnist ja suitsuta püssirohuga (paiskelõhkeainega) täidetud padrunikestast. Isevalmistatud lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeainekogus oli kuni 70 g trotüüli ekvivalendis. Isevalmistatud lõhkeseadeldise valmistas Andrei Gordei oma elukohas aadressil Xxxx ja Xxxx asuvatel kinnistutel ning hoidis seda kuni 13.03.2021.a Xxxx kinnistul asuva elumaja kõrval puuriidas. 13.03.2021.a õhtul peale kell 21.00 transportis Andrei Gordei omavalmisatud lõhkeseadeldise oma kaubikuga Peugeot Boxer registreerimismäriga xxxx elukoha aadressilt Xxxx Tallinna linna, kus paigaldas selle Tallinnas oma abikaasa E. G. töökoha lähistel Pärnu maantee 453E juures asuva Pärnu maantee nimelise bussipeatuse bussiootepaviljoni pingi alla E. G. lõhkeseadeldisega tapmise eesmärgil. Andrei Gordei oli teadlik, et E. G. tuleb tööpäeva lõppedes just sellesse bussipeatusesse bussi ootama. Andrei Gordei jälgis eemalt E. G. ja V. A. saabumist bussipeatuse juurde ning seejärel, olles veendunud, et naised on bussipeatuses ning jäänud seisma seal oleva pingi juurde, mille külge oli Andrei Gordei eelnevalt paigaldanud omavalmistatud lõhkeseadeldise, initsieeris lõhkeseadeldise distantsilt lõhkeseadeldise küljes olevale mobiiltelefonile helistades kell 22:16 paiku. Plahvatus ei toimunud täielikult, s.o detoneerus vaid sütik ning lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeaine trotüül jäi detoneerumata Andrei Gordei tahtest olenemata põhjustel, mis tõttu E. G. ja V. A. elule tekitatud oht ei realiseerunud. Plahvatuse tagajärjel tundis E. G. füüsilist valu paremas jalas ning tal tekkisid verevalumid parema jala sääreosale. Lisaks süüdistatakse Andrei Gordeid KarS § 4182 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o suures koguses lahingumoona ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises, mis seisneb kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil ja ajas, kuid enne 15.03.2021.a ühe (1) unitaarlasu ebaseaduslikus omandamises, mida Andrei Gordei hoidis ebaseadusliku omandamise järgselt aadressile Xxxx juurde kuuluvas keldriboksis, misjärel see sealt 23.03.2021.a Kaitsepolitseiameti poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Kaliiber 25x218 mm unitaarlaskukomplekt UOZR-85U hülss sisaldas suitsuta püssirohust paiskelaengut massiga 95 g ning kild-süütemürsk tugevajõulisest brisantlõhkeainest heksogeen ja pulbrilisest alumiiniumist koosnevat lõhkeainelaengut massiga 19, 1 grammi ning sütiku detonaatorit. Samuti süüdistatakse Andrei Gordeid KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisneb piiratud tsiviilkäibega tulirelva, tulirelva olulise osa ja tulirelva laskemoona Lk 9 / 46

ebaseaduslikus käitlemises, s. o tsiviilkäibes piiratud tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja tulirelva padrunite ebaseaduslik omandamine ja hoidmine. Andrei Gordei omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata viisil, kohas ja tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 15.03.2021.a RelvS § 19 lg 1 p 5 mõistes kolm (3) piiratud tsiviilkäibega tulirelva: 1) ühe (1)16 kaliibrillise kaheraudse siledaraudne (jahi)püssi, relvanumbriga nr xxxx koos optilise sihikuga, 2) ühe (1) .22LR kaliibrilise vintraudse püssi Toz-17, relvanumbriga xxxx koos kahe padrunisalvega ja 3) ühe (1) 7,62x38R kaliibrilise revolvri Nagant ning kolm (3) tulirelva olulist osa RelvaS § 21 lg 1 mõistes: 1) püstoli Deutsche Werke, relvanumbriga xxxx relvaraami; 2) püstoli Deutsche Werke relvaraua, 3) 7,62x54R kaliibrilise Tokarevi tüüpi iselaadiva vintpüssi lühendatud relvaraua. Samuti omandas Andrei Gordei, omamata seejuures vastavat relvaluba, soetamisluba või kollektsioneerimisluba, erineva kaliibriga piiratud tsiviilkäibega tulirelvadele ette nähtud padruneid kokku kaheksasada seitsekümmend seitset (877) padrunit: 1) kakssada nelikümmend kolm (243) padrunit kaliibriga 5,45x39mm 2) ükssada kuuskümmend seitse (167) padrunit kaliibriga 12; 3) ükssada kolmkümmend kaks (132) padrunit kaliibriga 9x18 mm; 4) üheksakümmend kuus (96) padrunit kaliibriga 16; 5) kaheksakümmend kuus (86) padrunit kaliibriga 6,35x16 mm; 6) kaheksakümmend viis (85) padrunit kaliibriga 7,62x39 mm; 7) nelikümmend kolm (43) padrunit kaliibriga 7,62x38R; 8) seitseteist (17) padrunit kaliibriga 7,65x17 mm; 9) kolm (3) padrunit kaliibriga 9x17 mm; 10) kolm (3) padrunit kaliibriga 9x20; 11) kaks (2) padrunit kaliibriga 5,56x45 mm. Eelpool nimetatud ebaseaduslike, piiratud tsiviilkäibega tulirelvi ja tulirelvade olulisi osi ja laskemoona hoidis Andrei Gordei peidetuna Xxxx juurde kuuluvas keldriboksis ning enda elukohas, aadressil Xxxx ning aadressil Xxxx kuni need sealt Kaitsepolitseiameti poolt teostatud menetlustoimingute käigus leiti ja ära võeti. Samuti süüdistatakse Andrei Gordeid KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ja tulirelva padrunite ebaseaduslikus käitlemises, s.o nende ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises. Andrei Gordei omandas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata viisil, kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 15.03.2021.a ühe RelvS § 20 lg 1 p 5 mõistes tsiviilkäibes keelatud automaattulirelva ehk 7,62x25mm kaliibrilise püstolkuulipilduja PPŠ, relvanumbriga xxxx, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu ja nimetatud tulirelvaga laskmiseks sobivaid padruneid, kaliibriga 7,62x25 mm – kokku nelisada nelikümmend kuus (446) padrunit ning RelvS § 20 lg 1 p 6 mõistes tsiviilkäibes keelatud kärbiku, s.o 7,62x54R kaliibrilisest vintpüssist Mosin käsitöönduslikult valmistatud püstoli, millel puudub valmistaja markeering ja nimetatud tulirelvaga laskmiseks sobivaid padruneid kaliibriga 7,62x54R mm, kokku nelisada kakskümmend üheksa (429) padrunit, millest 1 padrun oli soomust läbistava kuuliga ja 1 padrun trasseeriva kuuliga. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvi hoidis Andrei Gordei Lk 10 / 46

1.13.03.2021 kella 22.22 paiku toimus Xxxx läheduses „Pärnu maantee“ bussiootepaviljonis isevalmistatud lõhkeseadeldise plahvatus. Bussiootepaviljonis viibisid plahvatuse hetkel E. G. (süüdistatava abikaasa) ja V. A. (E. G. töökaaslane Xxxx kauplusest). E. G. sai plahvatuse tagajärjel kerge tervisekahjustuse- suure hematoomi paremale jalale, mille paranemine võttis ca 1 kuu; samuti sai kahjustada tema seljas olnud jope tagaosa. V. A. mingeid tervise ega muid kahjustusi ei saanud ning ta lahkus sündmuskohalt peatselt pärast juhtunut ühistranspordiga. Isevalmistatud lõhkekeha oli paigaldatud magnetkinnitusega bussiootepaviljoni pingi alla vasaku metallist jala diagonaalse toe külge. Plahvatuse mõjul metallist jalg koos seda kinnitava metallist poldiga osaliselt deformeerus, samuti sai täkkekahjustusi bussiootepaviljoni vasak klaassein. Lõhkeseadeldise valmistas ja paigaldas vahetult enne plahvatuse toimumist bussiootepaviljoni pingi külge süüdistatav A. Gordei. Ta tegi seda enda sõnul selleks, et hirmutada oma abikaasat E. G.d, kellega omavahelised suhted olid muutunud halvaks. Peale lõhkeseadeldise pingi külge paigaldamist jälgis ta eemalt kui kannatanud jõudsid Xxxx poe juurest bussiootepaviljoni ja jäid selle pingi ette bussi ootama. Seejärel initsieeris ta mobiiltelefoni teel distantsilt lõhkeseadeldise plahvatuse. Toimunud plahvatuse purustusjõudu arvestades oli plahvatanud lõhkeaine kogus TNT ekvivalendis umbes 5-30g. Lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeaine trotüül detoneerus plahvatuses ilmselt ainult osaliselt. Lõhkeseadeldises asunud trotüül ei detoneerunud tõenäoliselt kas detonaatori ehituslike iseärasuste või lõhkeaine trotüüli halva seisukorra tõttu. Lõhkeaineseadeldises kasutatud kogu lõhkeaine kogus võis eksperdi hinnangul olla kuni 70g TNT ekvivalendis. Peale plahvatuse toimumist läks süüdistatav sõidukiga Peugeot Boxer koju, kus põletas ahjus ära mobiiltelefoni ja sim-kaardi ümbrised, mida kasutas lõhkeseadeldise initsieerimiseks. Samuti viskas ta teel koju „Männiku bussipeatuse“ lähedal ära oma jope, mis tal plahvatuse hetkel seljas oli. Lk 11 / 46

7.Lõhkeseadeldise ja plahvatuse 11.06.2021 ekspertiisiaktiga nr 21E-PL0009 (kd 2 tl 43-62) on tõendatud, et plahvatuse bussiootepaviljonis põhjustas käesoleva otsuse punktis 2 kirjeldatud viisil isevalmistatud lõhkeseadeldise plahvatus. Lõhkeseadeldis oli plahvatuse hetkel magnetiga kinnitatud bussiootepaviljoni pingi vasakpoolse metallist jala külge. Sündmuskohalt leitud ja äravõetud erinevad objektid pärinevad ekspert A J. arvamuse kohaselt suuremas osas plahvatanud lõhkeseadeldisest. Eksperdi arvamuse kohaselt ei detoneerunud lõhkeseadeldises olnud trotüül täielikult, tõenäoliselt kas isevalmistatud detonaatori ehituse või lõhkeaine trotüüli halva seisukorra tõttu. Toimunud plahvatuse purustusjõudu arvestades oli plahvatanud lõhkeaine kogus TNT ekvivalendis umbes 5-30g. Lõhkeaineseadeldises kasutatud kogu lõhkeaine kogus võis eksperdi hinnangul olla kuni 70g TNT ekvivalendis. Lõhkeaine ekspertiisiakti nr 21E-AL0010 (kd 3 tl 73-79) kohaselt oli lõhkeseadeldise korpuse sees olnud kahes eraldi otstest kokku valtsitud osaliselt deformeerunud ja tahmunud vasktorus asunud detoneerumata trotüüli laengust üks trotüüli laeng kasutuskõlblik ning teises torus asunud trotüüli laeng kasutuskõlbmatu. Ohutustehnilistel kaalutlustel vasktorudes olnud trotüüli ekspertiisi käigus välja ei võetud. Lisaks leiti laialipaistatud kuid detoneerumata trotüüli ka bussiootepaviljoni juurest maast. See trotüül oli lõhkeseadeldise korpuses torumuhvi sees olnud lahtisel kujul ja peale lõhkeseadeldise korpuse purunemist laiali paiskunud. Eksperdi A J. kohtus antud ütlustega (kd 1 tl 55 pöördel) on tõendatud, et tema hinnangul plahvatas kindlasti isevalmistatud detonaator, mis koosnes padrunihülsist püssirohuga ja klaaskuplita pirnist. Seda tõendavad sütikule tekkinud vigastused- ka fotodelt nähtub, et padrunihülss on täielikult deformeerunud ja lõhki (kd 2 tl 47). Eksperdi sõnul on raske öelda, kas osaliselt võis plahvatada ka lõhkeseadeldise sees lahtiselt olnud trotüül- tema hinnangul võis osaliselt pigem toimuda trotüüli deflagratsioon ehk plahvatuspõlemine (kd 1 tl 54 pöördel). Seda järeldust kinnitab põhimõtteliselt ka lõhkeaineekspert aktis nr 21E-AL0014, millest nähtub et lõhkeseadeldise metallkorpusel olev tahm sisaldab trotüüli jääke (kd 2 tl 68-69). Ekspert A J. arvates oli sellisel kujul isevalmistatud detonaatoriga puhtalt juhuse asi, kas isevalmistatud lõhkeseadeldise plahvatus pidi toimuma või mitte, st kas trotüül detoneerub sellise detonaatoriga või mitte. Kuigi ilma spetsiaalse detonaatorita on trotüül raskesti detoneeruv, siis välistatud see eksperdi sõnul ei ole. Eksperdi sõnul on plahvatuse esilekutsumiseks hädavajalik see, et isetehtud detonaator oleks vahetus kontaktis lõhkeaine trotüüliga (kd 1 tl 56). Ekspertiisiaktist nähtuvalt tuvastati lõhkiselt padrunihülsilt ehk detonaatorilt ka lõhkeaine trotüüli jälgi, mis tähendab, et isevalmistatud detonaator oli vahetus kokkupuutes trotüüliga (kd 1 tl 47). Seda kinnitas ka süüdistatav ise oma ütlustes kui ta kirjeldas lõhkekeha valmistamise asjaolusid. Järelikult olid tingimused trotüüli detoneerumiseks so plahvatuse toimumiseks isevalmistatud detonaatoriga täidetud.

10.Ülekuulamisete käigus kirjeldab A. Gordei üksikasjalikult nii lõhkeseadeldise valmistamise kui plahvatuse ettevalmistamisega seotud asjaolusid ja erinevaid valmistamise etappe. Tema sõnul tekkis tal 2020 detsembris mõte valmistada lõhkeseadeldis ja sellega hirmutada oma abikaasat, kellega suhted olid muutunud halvaks ja pingeliseks ja faktiliselt elati juba aastaid lahus. Abikaasa hirmutamise eesmärgiks oli tema sõnul saada uuesti omavahel lähedasemaks. Ta arvas ja lootis, et abikaasa otsib ise peale hirmutavat kogemust temaga uuesti kontakti ja soovib koos olla (kd 3 tl 162). Kõigepealt ostis ta oma plaani realiseerimiseks 2021 jaanuarisveebruaris kahel erineval korral umbes nädalase vahega Balti jaama lähedal asuvast telefonipoest kaks Nokia mobiiltelefoni ja SIM kaarti. Vähemalt ühe telefoni ostmine nähtub ka turvakaamera salvestiste vaatusprotokollist (kd 3 tl 125-152a). Telefone oli vaja lõhkeseadeldise distantsilt juhtimiseks. Üks telefonidest oli mõeldud lõhkeseadeldise külge paigaldamiseks ja juhtmetega detonaatori külge ühendamiseks ja teine sellele helistamiseks, et initsieerida elektriimpulsi abil plahvatust. Lõhkeseadeldise enda korpuse valmistamiseks kasutas ta ajavahemikul 3-7 märts 2021 kodu lähedalt kergliiklusteelt leitud neljakandilist torujuppi. See torujupp oli umbes 15 cm pikkune ja meenutas väljast šokolaaditahvlit, sest see oli ruudulise struktuuriga. Neljakandilisest torujupist 1/3 lõikas ta ketaslõikuriga ära ja äralõigatud osast valmistas lõhkeseadeldisele korpusele otsatükid. Ühele otsatükile puuris sisse augu korpuse sisemusest välja telefoni külge juhtmete vedamiseks. Teise otsaseina külge keevitas ümmarguse toru ja muhvi, mis jäid korpuse sisse. Keevitatud toru põhja pani ta 1990ndate lõpus tuttava käest saadud trotüüli ja padrunihülsi, kuhu sisse pani umbes 1 gramm püssirohtu (tl 185). Hülsi tagaossa pani ilma klaaskuplita elektripirni, mis omakorda juhtmete abil oli joodetud mobiiltelefoni trükiplaadi külge. Torumuhvi sisse pani ta lahtisel kujul ilma kokku pressimata umbes 25-35 grammi trotüüli (tl 185). Lisaks pani korpuse sisse veel kaks valtsitud vasktoru, millede sees samuti kokku umbes 10 grammi trotüüli (5+5grammi). Lk 15 / 46

kinnitada või ümber lükata ja seda järgmistel põhjustel. Kuna lõhkeseadeldise korpuse plahvatusel paiskus seal sees lahtiselt olnud trotüül laiali, siis on ilmne, et seda kõike polnud võimalik enam sündmuskohale laialilennanud kujul kokku koguda ega ära kaaluda. Sündmuskohalt ja lõhkeseadeldise detailidelt leiti ja võeti ära väikeses koguses (0,04+0,56+0,37+1,48 grammi) pulbrilisel kujul trotüüli pingi juurest maast ja samuti metallist pingijala küljest (ekspertiisiakt nr 21E-AL0010, kd 3 tl 76). Kahes vasktorus olnud trotüüli aga ohutustehnilistel kaalutlustel välja ei võetud ja eraldi ära ei kaalutud ning koos vasktorudega kaalus trotüül vastavalt 14,9 grammi ja 15,0 grammi, samas ei ole kindlaks tehtud eraldivõetuna trotüüli ja vasktorude kaal. Seega tuleb lähtuda süüdistatava enda väitest, et lõhkeseadeldisse pani ta kokku umbes kuni 45 grammi trotüüli. Süüdistatava sõnul pärines kogu trotüül, mida ta lõhkeseadeldise valmistamiseks kasutas ühest ja samast trotüüli kogusest või tükist, mille ta 1990-ndatel oli tuttava käest saanud ja kes tänaseks on surnud. Tegemist oli umbes 100 grammise tükiga. Sellest saadud tükist umbes poole kasutas ta ära lõhkeseadeldise valmistamiseks (nii vasktorudesse kui torumuhvi lisamiseks) ja ülejäänud osa trotüülist viskas peale lõhkeseadeldise valmimist ära oma elukoha lähedal olevasse kuivenduskraavi. See väide on leidnud kinnitust. Nimelt on süüdistatava juhendamisel leitud ja uurimistoimingu käigus ära võetud tema elukoha Xxxx elumaja lähedal asuvast kuivenduskanalist kotike, mille sees oli tükk trotüüli kogukaaluga 33,9 grammi (kd 2 tl 165). Ekspertiisiakti nr 21E-AL0010 kohaselt olid vasktorudes olnud trotüül ja kuivenduskraavist leitud trotüül samaliigilised ehk võisid pärineda ühest ja samast kogumist. Samas sündmuskohalt (bussipeatusest) lahtiselt leitud trotüül ja samuti lõhkeseadeldise sees torumuhvidelt leitud trotüül olid eksperdi hinnangul selgelt teistsuguse profiiliga. Eksperdi arvates ei pärinenud seega vasktorudes/kuivenduskraavis olnud trotüül sündmuskohal lahtiselt leitud/torumuhvides oleva trotüüliga ja nad ei olnud samast kogumist (kd 3 tl 78). See eksperdi järeldus on aga otseses vastuolus süüdistatava ütlustega, kes väitis, et trotüül pärines ühest ja samast kogumist ehk tema sõnul ühest tükist. Järelikult on süüdistatava ütlused trotüüli päritolu osas vastuolulised. Kuna ütlused selles osas on vastuolulised, siis ei ole võimalik aga ka täpselt kindlaks teha kui palju ja kuskohast pärit trotüüli süüdistatav tegelikult lõhkeseadeldise sisse pani, sest süüdistatava poolt räägitud ca 1⁄2 kogus kuivenduskanalist leitud tükist ei ole enam usutav. Ekspertiisiakti kohaselt võis lõhkeseadeldises kasutatud kogu lõhkeaine kogus kuni 70g TNT ekvivalendis (kd 2 tl 62), aga nagu ekspert ka kohtuistungil selgitas, siis tegemist oli ekspertiisiülesandest lähtuvalt maksimaalse võimaliku kogusega, mis korpusesse oleks mahtunud. Sealjuures on arvesse võetud ka kahte vasktoru ja nende mahutatavust (kd 1 tl 59). Kohus peab seetõttu tõenäoliseks, et lõhkeseadeldises olnud trotüüli kogus võis jääda A. Gordei enda öeldud 40 grammi ja maksimaalse koguse ehk 70 grammi vahele.

Lõhkeaineekspertiis aktis nr 21E-AL0014 leidis ekspert, et suure tõenäosusega oli ka hülsi sisse trotüüli pandud (kd 2 tl 68), mida aga süüdistatav pole samas oma ütlustes kordagi kinnitanud. See vastuolu on aga oluline, sest püssirohi segatuna koos trotüüliga võib olla tugevama detonatsioonivõimega ülejäänud trotüüli jaoks kui ainult püssirohuga sütik. Asjaolu, et A. Gordei on seda fakti varjanud viitab kohtu hinnangul vähemalt sellele võimalusele. 12.2.2 Samuti tuvastati uurimiseksperimendi käigus tehtud katsetega, et püssirohi (kogused varieerusid 1,00-2,43 grammi) ja elektrilisest tikust isevalmistatud sütik ei suuda üksi purustada ka metallist torumuhvi, mis oma olemuselt on samaväärne 13.03.2021 bussiootepaviljonis plahvatanud isevalmistatud lõhkeseadeldise sisemise korpuse üheks osaks olnud torumuhviga ja seda olukorras kui isevalmistatud sütik asub mõlemast otsast suletud torumuhvi sisemuses, mittedetoneeruva lõhkeaine sees (kd 2 tl 92). 13.03.2021 sündmuskohal plahvatanud lõhkeseadeldise (nii sisemise torumuhvide kui välimise metallist rihveldatud korpuse) vigastuste ulatust arvestades on selge, et neid vigastusi ei saanud tekitada ainult sütikus olev püssirohi, seda enam, et vigastatud oli nii torumuhvidest sisekorpus kui ka metallist rihveldatud väliskorpus. Järelikult pidi osaliselt detoneeruma ka lõhkeseadeldise sees olnud trotüül, mida kasutati kas detonaatoris segatuna koos püssirohuga või siis korpuse (torumuhvide) sees lahtisel kujul. 12.2.3 Uurimiseksperimendi käigus on samuti tehtud katseid detoneerida isetehtud sütikuga lõhkeainet trotüül ja hinnata selle detoneerumise tõenäosust. Kuigi ekspert A J. avaldas kohtuistungil kahtlust, et ilma spetsiaalse ja tööstuslikult valmistatud detonaatorita on trotüüli detoneerimine raske, siis katsed tõestasid vastupidist. Nimelt tuvastati katsete käigus, et metallist padrunikestast, püssirohust ja elektrilisest tikust isevalmistatud sütikud suudavad enamike katsete puhul tekitada detonatsiooni lõhkeaines trotüül ja trotüüli plahvatama panna ja seda juba alates 5 grammist lõhkeseadeldise korpusesse lisatud trotüüliga (kd 2 tl 105). Ainult ühe katse puhul trotüül teadmata põhjustel ei detoneerunud. 12.2.4 Samuti tehti mitmeid katseid selleks, et tuvastada, milliseid kahjustusi nii lõhkeseadeldisele endale kui ümbruskonnale põhjustab lõhkeseadeldise korpuse sisse pandud trotüül (katsete käigus prooviti erinvaid koguseid, maksimaalselt kasutati katses 50 grammi trotüüli). Katsete käigus tuvastati, et juba 35 grammi trotüüli täielikult detoneerumisel suutis plahvatuse energia rebestada nii kahekordse metallist lõhkeseadeldise kesta (sarnane A. Gordei valmistatud lõhkeseadeldisega). Samuti suutis lõhkeseadeldise küljest plahvatuse mõjul eraldanud detail läbistada 8 mm paksuse puitplaadi (kd 2 tl 96). Märkimist väärib ka see, et katsete puhul lisati trotüüli korpusesse valamise/puistamise teel, st seda ei pressitud korpuses kokku. Ka see lükkab ümber A. Gordei väite, et tema poolt teadlikult käte vahel murendatud ja kokkupressimata kujul trotüüli lisamine pidi tagama lõhkeseadeldise ohutuse selle plahvatusel. 12.3 Katsetest järeldub seega, et isetehtud sütikuga detonaator suutis enamikel juhtudel detoneerida lõhkeainet trotüül ning lõhkeseadeldis, millele oli lisatud 35 grammi trotüüli tekitas nii lõhkeseadeldise enda korpusele kui ümbritsevale keskkonnale märkimisväärseid kahjusid. Kohtuistungil ütlusi andnud asjatundja V. A. ja eksperdi A J. selgitustel on käsigranaadis F1 lisatud umbes 60 grammi trotüüli ja selle granaadi plahvatuse kildude ohtlik kaugus on kuni 200 meetrit (asjatundja ütlused kd 1 tl 46 pöördel, eksperdi ütlused kd 1 tl 56).

12.5.Samuti on süüdistav märkinud, et ta lisas lõhkeseadeldise korpuse sisse koos liimiga, mille ühemõttelise puudumise on kohus juba tuvastanud, ka lahtiselt ehituskruve. Mil viisil kruvid oleksid pidanud plahvatust kas koos või ilma liimita pehmendama, süüdistatav seda samas ei selgitanud. Kohtu jaoks tundub see süüdistatava väide täiesti arusaamatu ja isegi absurdne. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sündmuskohalt leiti hulgaliselt väikeseid kruvisid, mis kokku koguti ja pakendati turvakotti nr-ga K016712 (kd 2 tl 4). Ekspertiisiaktist (kd 2 tl 55) nähtub, et samas turvakotis tuvastas ekspert kokku umbes 90 lühemat puidukruvi pikkusega 15 mm ja üks pikem kruvi pikkusega 27 mm. Nii asjatundja V. A. kui ka ekspert A J. kinnitasid kohtus antud ütlustes, et nende hinnangul sai lõhkekeha sisse kruvide lisamise eesmärgiks olla ainult see, et tekitada plahvatusega rohkem fragmente ja killukahjustusi. Sama järeldus nähtub ka ekspertiisiaktist nr 21E-PL0009 (kd 1 tl 59). Kohus peab seda järeldust äärmiselt loogiliseks ja eluliselt usutavaks. On üldteada asjaolu, et plahvatusjõul tekivad killukahjustused on just need kahju tekitavad detailid, mis ohvrit vigastavad ja/või tapavad. Mida rohkem eraldub plahvatuse jõul lõhkeseadeldisest fragmente ja kilde, seda suurem on ka lõhkeseadeldisest lähtuv oht ümbritsevale. Ekspert A J. kinnitas, et lõhkeseadeldise sisse pandud kruvid ei saa mitte kuidagi pehmendada või vähendada lõhkeseadeldise plahvatusjõudu (kd 1 tl 56). Kohus leiab, et samale seisukohale on ütlusi anda otsustades jõudnud ka süüdistatav ise. Ilmselt sellepärast ongi ta koos kruvidega toonud sisse ka liimi teema, sest liimi lisamine koos kruvidega muudaks seda selgitust natukenegi usutavamaks. Samas liimi ühemõttelise puudumise on kohus juba eelmises punktis tuvastanud ning kohus loeb A. Gordei ütlused ka kruvide lisamise põhjuste kohta ilmselgelt ebausaldusväärseteks. 12.6 Edasi analüüsib kohus lõhkeseadeldise osaliselt rihveldatud väliskorpusega seotud asjaolusid. Ekspertiisiakti nr 21E-PL0009 kohaselt koosnes lõhkeseadeldise väliskorpus rihveldatud plaadist mõõtmetega 110x46mm, rihveldatud pinnaga metallist tükist (nn otsatükk nr 1) mõõtmetega 55x60mm ja metallist rihveldamata ja keskelt auguga plaadist mõõtmetega ca 50x57mm (nn otsatükk nr 2), mis olid omavahel ühendatud keevisühendusega (kd 2 tl 61). Lk 19 / 46

Kohus leiab, et rihvelduse olemasolu lõhkeseadeldise korpusel on plahvatuse kontekstis väga oluline. Eksperdi ja asjatundja sõnul viitavad lõhkeseadeldise korpusel olevad rihveldused, mis meenutabki šokolaaditahvli ruudustikku, sellele, et plahvatuse hetkel maksimaalselt suurendada võimalust kildude/fragmentide tekkeks ja seeläbi kahjustada plahvatusega ümbritsevat. Asjatundja A J. selgitas, et kui metallkorpus oleks rihveldamata, siis võiks plahvatuse korral tekkida ainult üksikud suuremad metallifragmendid, samas kui rihveldatud metallkorpuse korral tekib fragmente oluliselt rohkem. Lõhkeseadeldises kasutatavaid plaate rihveldatakse tema sõnul sellepärast, et tekitada rohkem ühesuuruseid kilde (kd 1 tl 46 p). Sarnasel kujul on rihveldatud ka käsigranaadi korpus, et tekitada plahvatamisel võimalikult palju fragmente ja kilde, mis ongi plahvatava granaadi puhul kahjustusi tekitavateks osadeks. 12.6.1 Süüdistatava sõnul leidis umbes 15 cm pikkuse neljakandilise torujupi, mis meenutas välimuselt šokolaaditahvlit (kd 3 tl 162), oma elukoha lähedalt terviserajalt koeraga jalutades ja seda kõigest mõned päevad enne lõhkeseadeldise valmistamist. Täiendaval ülekuulamisel märkis, et „toru välimine pind oli leidmise hetkel töödeldud selliselt, et meenutas šokolaaditahvlit“ (kd 3 tl 171). Sellest umbes 15cm pikkusest leitud jupist lõikas ta ketaslõikuriga ära umbes 1/3 (ehk umbes 5 cm pikkuse tüki), millest omakorda veel lõikas välja kaks korpuse otsatükki (kd 3 tl 163) ja järelejäänud osa äralõigatud torujupist (so 2 järelejäänud külge) viskas koos muu prahiga ära. Jäljeekspertiisi akti 21E-TR0006 (kd 2 tl 72) kohaselt olid metallplaadile tehtud rihveldused käsitsi tõenäoliselt ketaslõikuriga, st tegemist ei olnud tööstuslikult valmistatud detailiga. Sellele viitavad eelkõige rihvelduste ebakorrapärased mõõdud, sealjuures on suurema metallkorpuse rihveldused ja otsaplaadi rihveldused tehtud erineva laiusega lõikekettaga. Kokkuvõttes vähendab see kohtu hinnangul sellise plaadi juhusliku leidmise võimalust võrreldes olukorraga, kus tegemist oleks tööstuslikult valmistatud ja seetõttu võib-olla laiemalt levinud detailiga. Seega saab nõustuda prokuröri järeldusega, et selle detaili juhuslik leidmine oli väga sobivalt ajastatud. Samuti tuleb tõdeda, et süüdistatava ütlused rihvelduste enda osas ei ole olnud järjepidevad, mis kokkuvõttes seavad kogu „juhusliku leidmise“ versiooni kahtluse alla. Kohus juhib tähelepanu järgnevale. Kui kahel esimesel ülekuulamisel, millele kohus eelpool juba viitas, selgitas A. Gordei, et leitud torujupp oli täies ulatuses rihveldatud (vähemalt ei kinnitanud ta üheselt seda, et see oleks olnud osaliselt rihveldatud). Viimasel 30.06.2021 toimunud ülekuulamisel väitis ta aga esmakordselt, et torujupi see osa, mille ta ära lõikas (ehk ca 1/3 ulatuses) ei olnud ikkagi rihveldatud (kd 3 tl 185). See aga muudab leitud torujupi, millest 2/3 oli leidmise hetkel rihveldatud ja 1/3 rihveldamata veelgi kummalisemaks leiuks. Seoses sellega muutuvad aga olulisemalt vastuolulisemaks ka süüdistatava ütlused võrreldes teise tõendi ehk jäljeekspertiisi aktiga (kd 2 tl 72). Nimelt selgub jäljeekspertiisi aktist, et metallkorpuse rihveldatud otsatükile (nn otsatükk nr 1) on rihveldused tehtud peale seda, kui otsatükk oli keevitatud neljakandilise korpuse külge (kd 3 tl 77). Järelikult pidi see otsatükk enne keevitamist põhikorpuse külge olema ilma rihveldusteta. Kui muidu on süüdistatav lõhkekeha valmistamise etappe kirjeldanud ülekuulamistel ülima detailsusega, siis sellest, et ta oleks ise kasvõi osaliselt korpusel midagi rihveldanud, pole ta kordagi maininud. Veel viimasel, st 30.06.2021 ülekuulamisel kinnitas ta, et tema ei ole korpust rihveldanud (kd 3 tl 185). Jäljeekspertiisi akt tuvastas, et korpuse põhiosal ja selle otsatükil on rihveldused tehtud erineva, mitte sama seadmega (kd 3 tl 77). Järelikult aga pidi A. Gordei vähemalt osaliselt seadeldise väliskestal (nn otsatükk nr 1) olevad rihveldused ise tegema. Seda ei ole ta aga kordagi varasematel ülekuulamistel kinnitanud ja veelgi enamoma kahes esimeses ülekuulamises väitis ta, et kogu leitud tükk oli juba terves ulatuses rihveldatud. Kohus peab sellise olulise vastuolu ilmnemisel väga tõenäoliseks seda, et ka Lk 20 / 46

13.Eelnevaga on kohus tuvastanud, et süüdistatava poolt valmistatud lõhkeseadeldis omas kõiki lõhkeseadeldise iseloomulikke tunnuseid, et plahvatuse toimumise korral põhjustada ümbritsevale tõsist kahju. Seega jääb kohtule arusaamatuks, millest lähtuvalt leidis süüdistatav, et tema valmistatud lõhkeseadeldis on juba ette ohutu ja mõeldud ainult kannatanu hirmutamiseks. Seda enam, et kohus luges eelnevaga mitmed süüdistatava väited lõhkeseadeldise kohta ebausaldusväärseks. Ekspert A J. selgitas kohtus, et trotüül ei detoneeru kui teda on valesti hoiustatud ja ta on muutunud kasutuskõlbmatuks. Samas ei ole seda tema sõnul võimalik visuaalselt kindlaks teha, kas trotüül detoneerub või mitte, seda on vajalik reaalselt järgi proovida. Ekspert tõi ka oma praktikast näite, kus välimuselt kehvas seisus trotüül oli täiesti detonatsioonivõimeline (kd 1 tl 56). Seda tõendas kohtu hinnangul ilmekalt ka uurimiseksperiment, kus mitme katse korral ainult ühel juhul trotüül ei detoneerunud. Pigem näitavad uuritud tõendid kohtu hinnangul seda, et 13.03.2021 toimunud sündmuse puhul oligi tegemist õnneliku juhusega, et lõhkeseadeldis täies mahus ei plahvatanud. Kohtu hinnangul saab tõendite pinnalt järeldada, et kui A. Gordei lõhkeseadeldise mobiiltelefoni teel initsieeris, siis ta enam mingit kontrolli plahvatuse tegeliku toimumise või mittetoimumise üle ei omanud. Samas on ilmne, et tema valmistatud lõhkeseadeldise isegi osaline plahvatus tekitas nii seadmele endale kui ümbritsevale märkimisväärseid vigastusi. Kõigepealt iseloomustab 13.03.2021 toimunud plahvatuse jõudu ja tugevust fakt, et selle tulemusena rebis plahvatusjõud keskelt lõhki kaks keermestatud metallist torumuhvi ja ühelt torumuhvilt rebestas omakorda lahti 46x28mm suurusega fragmendi (kd 2 tl 50, 53, 55). Samuti rebis plahvatus lõhki torumuhuvide ümber olnud metallist rihveldatud korpuse paksusega 4,5 mm (tl 51) ning metallkorpuse rihveldamata otsaplaadi külge keevitatud metallkorgi. Lisaks oli selgelt näha ka bussiootepaviljoni metalli pingi ja selle metallist mutri deformeerumise jälgi. Kui sellised vigastused tugevatele metallist detailidele tekitas ainuüksi osaliselt detoneerunud trotüül ja püssirohi detonaatori sees, siis võib ainult teoreetiliselt ette kujutada, milline olnuks plahvatuse Lk 21 / 46

14.KarS § 414 lg 1 näeb ette vastutuse lõhkeaine ebaseadusliku valmistamise, valdamise, soetamise, üleandmise, turustamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 tulenevalt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel ning selline luba A. Gordeil puudus. LMS § 2 lg 3 alusel on lõhkematerjali käitlemine lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine. LMS § 8 kohaselt peab isik, kes on leidnud lõhkematerjali, sellest viivitamata teavitama Häirekeskust ning võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei omanda lõhkematerjali sisaldavat leidu. LMS § 2 lg 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Ohtlike ainete ja esemete veo üldsätete ja eeskirjade järgi liigitatakse lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 1 ohuklassi. Süüdistuses heidetakse A. Gordeile ette kokku 103,9 grammi trotüüli käitlemist (soetamine, valdamine, kasutamine), millest 33,9 grammi leiti tema ettenäidatud kuivenduskraavist ja ülejäänud osa (70 grammi) kasutas ta lõhkeseadeldise valmistamiseks. Asjaõigusseaduse § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Isikul on tegelik võim asja üle, kui ta saab oma asja vahetult ilma takistusteta mõjutada. Asi on alati isiku valduses, kui see on tema poolt valitsetavas ruumis. Ei ole oluline, mil viisil valdus lõhkeaine üle on saadud, selle valdamine on vältav kuritegu. Lõhkeaine omandamine on selle üle käsutusõiguse saavutamine ostmise, vahetamise, kinkimise vms tegevuse alusel. Lõhkeaine soetamine on lubatud üksnes käitlemisloa alusel. Lõhkeaine igasugune muu käitlemine on ebaseaduslik, kui selleks puuduvad lõhkematerjali käitlemise load. A. Gordei on eelpool viidatud tõenditele tuginedes realiseerinud kõik talle etteheidetud käitlemise viisid. Kohus leiab, et kuna lõhkeseadeldises kasutatud trotüüli kogus on eksperdi sõnul arvutatud hinnangulisena (kuni 70 grammi trotüüli), siis saab lõhkeaine käitlemise mõttes lugeda tõendatud vähemalt 36,35 grammi trotüüli käitlemist - sh 33,9 grammi kuivenduskraavist leitud trotüülitüki omandamises ja hoidmises + sündmuskohalt ja lõhkeseadeldise detailidelt äravõetud lahtine trotüül kokku 2,45 grammi (0,04+0,56+0,37+1,48) omandamises, hoidmises, kasutamises. Subjektiivsest küljest pani A. Gordei selle toime tahtlikult kavatsetuse vormis. Ta teadis, et tegemist on lõhkeainega trotüül ja selle käitlemine tema poolt oli eesmärgipärane ja tahtlik.

17.KarS § 114 p 2, 3, 7 (§ 25 lg 1 ja 2) näeb ette vastutuse tapmise katse eest raskendavatel asjaoludel (üldohtlikul viisil, kahe või enama isiku suhtes ja lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega). See tähendab, et tegemist on tahtliku teoga, mis on suunatud surma põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma, kuid mille puhul ei ole toimepanija jõudnud kõiki eriosa vastava süüteokoosseisu tunnuseid veel realiseerida. Üldohtliku viisi korral seatakse konkreetse isiku tapmiseks mõeldud teoga ohtu kolmanda isiku elu või tervis, vara või keskkond suures ulatuses. Oht eelnimetatud hüvedele peab olema reaalne, mitte näilik või oletatav. Tõendamist on leidnud, et A. Gordei paigaldas trotüüliga täidetud lõhkeseadeldise Pärnu mnt ääres oleva ühistranspordi bussipeatuse pingi alla ning initsieeris selle mobiiltelefoniga helistades ajal, mil seal oli kaks inimest. Bussipeatuse näol on tegemist on avaliku kohaga ja samuti on tuvastatud, et sel ajal liikus selles piirkonnas ka teisi inimesi, seega oli potentsiaalne oht lõhkeseadeldise täieliku plahvatamise korral ka teiste isikute elule, tervisele ja varale olemas, keda plahvatus oleks võinud ohustada. Mitte ainult juhuslikult bussipeatusesse sattunud inimeste elule vaid ka sõidukitega möödasõitvate inimeste elule. Bussipeatus asus tiheda liiklusega Pärnu mnt ääres. Tapmine lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega on toime pandud, kui tapmisel nimetatud seadet või ainet kasutati. Lõhkeseadeldise puhul on eelduseks selle sihipärane kasutamine. Lõhkeseadeldise mõiste avab KarS § 413, mille kohaselt defineeritakse lõhkeseadeldist lõhkeaine ja plahvatust esile kutsuva mehhanismi ühenduse kaudu. See tähendab, et tegemist on lõhkematerjali sisaldav seadeldisega, mille funktsioon on purustuste tekitamine plahvatuse toimel. Nõustuda tuleb prokuröriga selles, et kuriteokoosseisu objektiivsest küljest jäi puudu ainult kannatanu(te) surma saabumine. Lk 23 / 46

Vaidlust ei ole selles, et plahvatuse korraldas A. Gordei tahtlikult ja seda kavatsetult. Samuti tuleb subjektiivsest küljest ka tuvastada, kas ja milline oli A. Gordei tahtlus plahvatuse tulemusena kannatanute E. G. ja V. A. surma saabumise suhtes. Selles osas on vajalik tuvastada mõlema kannatanu osas vähemalt kaudne tahtlus. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Seega on kaudse tahtluse puhul tähtsad mõlemad tahtluse elemendidintellektuaalne element (võimalikuks pidamine) ning voluntatiivne element (möönmine). Kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei taha ega suudagi kontrollida, kiidab ta need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks. Isiku käitumises võimalikku tagajärge puutuva tahtluse tuvastamine pannakse suuresti sõltuvusse konkreetse teo väliselt avalduvast ohtlikkuse astmest, mida senises praktikas on nimetatud teo objektiivseks avaldumiseks (RKKKo nr 3-1-1-79-15, p 8). Kohus leiab, et välise teopildi põhjal antava hinnangu kohaselt tegutses A. Gordei E. G. surma suhtes kavatsetult ning V. A. surma suhtes otsese tahtlusega ja põhjendab seda järgmiselt. Vaidlust ei ole selles, et A. Gordei ja E. G. omavahelised suhted olid muutunud pingeliseks ja keeruliseks. E. G. andis ütlusi selle kohta, kuidas viimased viis aastat ja rohkemgi elasid nad A. Gordeiga lahus. Kannatanu ei ole olnud rahul nendevahelise abielusuhetega ning oli ka teinud ettepanekuid välise abi otsimiseks, kuid A. Gordei ei olnud sellest huvitatud. Omavahel suheldi vaid vajaduspõhiselt, näiteks koerte hooldamise teemadel. Kohtus uuritud tõendid näitasid üheselt kui pikalt ja hoolikalt A. Gordei valmistus lõhkeseadeldise valmistamisesse ja kuriteo planeerimisse. Tema väited plahvatuse abil abikaasa „hirmutamisest“ ja uuesti temaga seeläbi uuesti läheduse otsimisest on asjas uuritud tõendeid arvestades kohtule arusaamatud ega ole eluliselt usutavad. Selliselt on ta tegutsenud kättemaksuhimulisena nii nagu eksperdid psühhiaater V. ja psühholoog N. oma aktis (kd 1 tl 102-115) on ka välja toonud. A. Gordei on pikalt, rahulikult ja metoodiliselt tegutsenud lõhkeseadeldise loomise nimel ning enda isiku varjamise nimel. Kohus leiab seega uuritud tõenditele tuginedes ja neile kõrvaltvaatajana hinnangut andes, et A. Gordei on tegutsenud tahtlikult E. G. tapmise nimel. Ta valmistas lõhkeseadeldise, mis oleks olnud võimeline tekitama surmavaid vigastusi ning tegi omalt poolt kõik, et see plahvatades ka võimalikult ohtlik oleks. Ta oli rihveldanud lõhkeseadeldise korpuse väliskesta, samuti lisas sinna lisakahju tekitavaid puidukruve. Lisaks eelnevale oli ta eemalt jälgides veendunud, et E. G. seisis plahvatuse hetkel (mille toimumist kontrollis A. Gordei kaugjuhitava sütiku abil) otse pingi kõrval, mille külge oli kinnitatud lõhkeseadeldis. See kõik viitab tema soovile tappa E. G.. A. Gordei tahtlik tegu jäi lõpule viimata, kuivõrd lõhkeseadeldises olnud trotüül ei initsieerinud ning plahvatust selle täies ohtlikkuses ei toimunud. E. G. sai ainult kergeid tervisekahjustusi. A. Gordei initsieeris lõhkeseadeldise, nähes, et bussiootepaviljonis on ka V. A., kes oli samuti lõhkeseadeldise vahetus läheduses. Seega pani ta V. A. surma suhtes teo toime otsese tahtlusega. Tal oleks olnud võimalus oma plaanist 13.03.2021 õhtul loobuda kui ta nägi, et E. G. ei ole bussipeatuses üksi, kuid ta otsustas oma plaaniga korraldada plahvatus jätkata ning järelikult möönis ka võimalust, et tagajärg V. A. surma näol võib saabuda.

18.Lahingumoona, st 25x218 mm kaliibriga unitaarlaskukomplekti UOZR-85U leidmist ja äravõtmist ning samuti tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ja tulirelva padrunite leidmist ja äravõtmist tõendab 23.03.2021 läbiotsimisprotokoll (kd 2 tl 220). Protokolli järgi teostati läbiotsimine Xxxx asuvates kolmes keldriboksis, mis juba aastaid olid faktiliselt kuulunud Xxxx korteri juurde ja kuhu A. Gordeil oli aastaid olnud ka ainukesena juurdepääs. Xxxx korteris elas igapäevaselt A. Gordei abikaasa E. G., kuid A. Gordeil oli vaba juurdepääs nii korterile kui keldriboksidele ja keldribokside võtmed olid ainult A. Gordeil. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt soovis A. Gordei ise ja vabatahtlikult välja anda nii padruneid kui tulirelvi, sedasama oli ta eelnevalt väljendanud ka kahtlustatavana ülekuulamisel. Protokollist nähtub, et keldriboksist käsikirjalise märkega uksel nr xxxx põranda alt (põrandaplaadi eemaldamisel) olevast peidikust leiti roheline kast, kus lisaks relvadele ja laskemoonale leiti ka unitaarlasukomplekt, mis suleti turvakotti turvakleepsuga K004762 (kd 2 tl 221). 31.05.2021 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiakti nr 21E-PL0011 on tuvastatud, et kaliibriga 25×218 mm unitaarlasukomplekt UOZR-85U hülss sisaldas suitsuta püssirohust paiskelaengut massiga 95 g ning kild-süütemürsk tugevajõulisest brisantlõhkeainest heksogeenist (RDX ca 80%) ja pulbrilisest alumiiniumist (ca 20%) koosnevat lõhkeainelaengut massiga 19,1 g ning sütiku detonaatorit. Esitatud lasukomplekti pikkus oli 293 mm, hülsi pikkus 218 mm ja mürsu läbimõõt 24,9 mm. Objekti mass oli 638,8 g. Musta värvi mürsu osal olid markeeringud ning selle nähtav juhtvöö oli relvarauast väljatulistamise jälgedeta. Hülsi põhja keskel asunud süütekapsel oli löögi jälgedeta. Mürsu sütikul olid eristatavad markeeringud ning eemaldamise tunnuseid sellel ei esinenud. Ekspertiisiks esitatud objekt oli tööstuslikult valmistatud ja sisaldas kasutuskõlblikke lõhkeaineid. Eeltoodu põhjal on ekspert arvamusel, et unitaarlasukomplekti puhul tegemist tööstuslikult valmistatud militaarse tulirelva laskemoonaga, mis on tõenäoliselt kasutuskõlblik (laskekõlblik). Antud laskemoona kasutavad peamiselt sõjalaevadel asuvad Vene päritolu 25 mm kaliibriga õhutõrjekahurid 110-PM. Katsetusel selgus, et unitaarlasukomplekt sisaldas kasutuskõlblike ehk plahvatusvõimelisi lõhkeaineid (kd 3 tl 82).

17.A. Gordei ei ole vaatamata korduvatele ja põhjalikele ülekuulamistele selle konkreetse unitaarlasukomplekti omandamise ja hoidmise asjaolude kohta andnud ütlusi ja menetleja pole selle kohta ka küsimusi esitanud. Suure tõenäosusega on see põhjustatud sellest, et erinevate läbiotsimiste käigus leitud relvade, laskemoona ja erinevate pürotehniliste seadmete hulk oli märkimisväärne ja kõiges, mis leiti polegi talle süüdistust esitatud. Seetõttu võis unitaarlasukomplektiga seotud asjaolud jääda nii menetlejale kui A.Gordeile tähelepanuta. Sellele vaatamata leiab kohus, et unitaarlasukomplekti saab seostada just A. Gordeiga, sest see leiti keldriboksist, millele ainult temal oli juurdepääs ja ta asus kastis, kus A. Gordei soovis loovutada muid ebaseaduslikke relvi. Samuti väärib märkimist, et koos unitaarlasukomplektiga leiti samast peidikust ka muid pürotehnilisi esemeid, samuti laskemoona ja tulirelvi, mille osas ta on põhjalikke ütlusi andnud ja need omaks tunnistanud ja selgitanud nende omandamise ja hoidmisega seotud asjaolusid. Seetõttu pole ka loogiline, et unitaarlasukomplekt sellest kogumist ainukesena erineks ja tegemist võiks olla esemega, mis ainukesena ei omanud A. Gordeiga mingit puutumust. Pigem on usutav, et ebaseaduslike relvade loovutamisel unustas ta selle olemasolu ja seetõttu pole seda ülekuulamistel ka mainitud. Kuna süüdistuse kohaselt heidetakse A. Gordeile ette nii unitaarlasukomplekti omandamist kui ka hoidmist, samas omandamise kohta pole ühtegi tõendit esitatud, siis saab ta vastutada ainult selle hoidmise eest. Subjektiivsest küljest pani A. Gordei selle käitlemise kavatsetult. A. Gordei, kes omas huvi erinevate relvade ja pürotehniliste seadmete vastu, pidi teadma, et tegemist on lahingumoonaga, mille käitlemiseks (hoidmiseks) tal RelvS kohaselt luba puudub. Teo kavatsetust tõendab ka unitaarlasukomplekti peitmisega seotud asjaolud, millel kohus juba eelnevalt (p 15) peatus. IV. Tõendid, mis kinnitavad tõendatuks tunnistatud asjaolusid KarS § 418 lg 1 ja KarS § 4181 lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

23.08.07.2021 tulirelvaekspertiisiaktiga nr 21E-TB0061 (kd 3 tl 89) on analüüsitud äravõetud tulirelvade ja laskemoonaga seotud asjaolusid ja tuvastatud järgnev: 23.1 Ekspertiisiakti kohaselt oli turvakleebistega K006559 ja K006560 suletud pakendis ekspertiisiks esitatud laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 16 kaliibriline kaheraudne sileraudne püss IŽ-12 number xxxx (kd 3 tl 91). 23.2 Ekspertiisiakti kohaselt oli turvakleebistega K006580 ja K006581 suletud pakendis ekspertiisiks esitatud laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv .22 LR kaliibriline vintraudne püss Toz-17 number xxxx kahe viiekohalise padrunisalvega (kd 3 tl 92). 23.3 Ekspertiisiakti kohaselt oli turvakleebistega K004771 suletud pakendis ekspertiisiks esitatud laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 7,62x38R kaliibriline revolver Nagant number xxxx (kd 3 tl 95). 23.4 Ekspertiisiakti kohaselt oli turvakleebistega K006573 suletud pakendis ekspertiisiks esitatud laskekõlbmatu tulirelvade hulka kuuluv 6,35x16 mm kaliibriline püstol Deutsche Werke number xxxx, mille kelk ja lukk ning kaitseriivi mehhanism on kasutamiseks ohtlikud, kuid ülejäänud relvaosad (süüdistuse kontekstis olulised osad relvaraam ja relvaraud) on kasutuskõlblikud (kd 3 tl 106). 23.5 Ekspertiisiakti kohaselt oli turvakleebistega K006566 suletud pakendis ekspertiisiks esitatud kasutuskõlblik 7,62x54R kaliibrilise Tokarevi tüüpi iselaadiva vintpüssi lühendatud relvaraud (kd 3 tl 107). 23.6 Ekspertiisiakti kohaselt oli turvakleebistega K004768 suletud pakendis ekspertiisiks esitatud püstolkuulipilduja osadest ja turvakleebistega K004806 ja K004807 suletud pakendis püstolkuulipilduja PPŠ number xxxx lukust ja juhtvardaga taandurvedrust komplekteeritud 7,62x25 mm kaliibriline püstolkuulipilduja, mis kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlblik nii üksiklaskudega kui ka valanguga lastes (kd 3 tl 93-94). 23.7 Ekspertiisiakti kohaselt oli turvakleebistega K004767 suletud pakendis ekspertiisiks esitatud laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 7,62x54R kaliibrilisest vintpüssist Mosin osalise numbriga xxxx... käsitöönduslikult valmistatud püstol. Püstoli kogupikkus on 366 mm ja raua pikkus on 75 mm. Püssilaad, mille eesmine ja tagumine osa on ära lõigatud, on püstolile sobitatud (kd 3 tl 114). 23.8 Ekspertiisiakti kohaselt esitati ekspertiisiks kokku 446 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist kesktulepadrunit (turvakleebistega Lk 28 / 46

K006567 suletud pakendis 40 tk; turvakleebisega K006584 suletud pakendis 100 tk; turvakleebisega K004764 suletud pakendis 82 tk, turvakleebisega K004765 suletud pakendis 140 tk; turvakleebisega K004766 suletud pakendis 84 tk). 7,62x25 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest TT, CZ-52, Chinese TU-90, Norinco jpt; püstolkuulipildujatest PPD, PPŠ, PPS jpt (tl 114). 23.9 Ekspertiisiakti kohaselt esitati ekspertiisiks kokku 429 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R mm kaliibriga kesktulepadrunit, millest 1 padrun oli soomust läbistava kuuliga ja 1 padrun trasseeriva kuuliga (Turvakleebistega K004804 ja K004805 suletud pakendis 155 tk; Turvakleebistega K006571 suletud pakendis 1 tk; Turvakleebistega K006563 suletud pakendis 53 tk, millest ühel trasseeriv kuul, ühel soomustläbistav kuul ja ühel raske kuul; Turvakleebistega K004764 suletud pakendis 132 tk; Turvakleebistega K004765 suletud pakendis 56 tk; Turvakleebistega K004766 suletud pakendis 5 tk). 7,62x54R kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest vintpüssidest ja karabiinidest Mosin, Tigr, SVT, SVD jpt, kuulipildujatest RPD, Škas jpt (tl 114). 23.10 Ekspertiisiakti kohaselt esitati ekspertiisiks turvakleebistega K006559 ja K006560 suletud pakendis 12 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K006570 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 30 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K004759 suletud pakendis esitati ekspertiisiks: - üks laskekõlbmatu tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline kesktulepadrun, - üks laskekõlbmatu tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x39 mm kaliibriline kesktulepadrun, - üks laskekõlbmatu tulirelva laskemoona hulka kuuluv 5,45x39 mm kaliibriline kesktulepadrun, - üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x38R kaliibriline kesktulepadrun, - kolm laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x17 mm kaliibrilist kesktulepadrunit ja - 115 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x18 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K004770 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 42 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x38R kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K006571 suletud pakendis esitati ekspertiisiks: - kaks laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit, - üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 12 kaliibriline kesktulepadrun, - kuus laskekõlblikku 5,45x39 mm kaliibrilist paukpadrunit, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu, - kuus laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, millest kaks on trasseeriva kuuliga, - üks .38 Spl kaliibriline kesktulepadrun, mis komponendi puudumise tõttu tulirelva laskemoona ei moodusta. Turvakleebisega K006574 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 15 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,65x17 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K004757 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 16 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x18 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K004814 suletud pakendis esitati ekspertiisiks kaheksa laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K004817 suletud pakendis esitati ekspertiisiks kaks laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,65x17 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K004810 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 14 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K006568 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 50 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 6,35x16 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K006569 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 40 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka Lk 29 / 46

kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K006584 suletud pakendis esitati ekspertiisiks: - 20 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - 50 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K006563 suletud pakendis esitati ekspertiisiks: 31 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, millest kümnel on kuul vähendatud kiirusega, - 10 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - kaks laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,56x45 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - 36 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 6,35x16 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - 1 laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x38R kaliibriline kesktulepadrun, kaks laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .22 LR kaliibrilist ääretulepadrunit, üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 9x18 mm kaliibriline kesktulepadrun. Turvakleebisega K006589 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 10 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K006561 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 165 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12 kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K004764 suletud pakendis esitati ekspertiisiks: üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 9x19 mm kaliibriline kesktulepadrun, - 73 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - 9 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, millest kuue kuul on vähendatud kiirusega, - üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 12 kaliibriline kesktulepadrun, - kaks 16 kaliibrilist kesktulepadrunit, mis komponendi puudumise tõttu tulirelva laskemoona ei moodusta. Turvakleebisega K004765 suletud pakendis esitati ekspertiisiks: - 82 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 9x20 mm kaliibriline kesktulepadrun, - üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 9x19 mm kaliibriline kesktulepadrun, - 20 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, millest kümne kuul on vähendatud kiirusega. Turvakleebisega K004766 suletud pakendis esitati ekspertiisiks: - neli laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - 15 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - neli laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, kaks laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .22 LR kaliibrilist ääretulepadrunit, kaks laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x20 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. 23.11 Ekspertiisiks esitatud padrunid on ette nähtud laskmiseks järgmistes relvadest. 16 kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest sileraudsetest püssidest 112. MTs, TOZ, Franchi, Sauer, Merkel, Winchester, Remington, Mossbergjpt). 7,62x54R kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest vintpüssidest ja karabiinidest Mosin, Tigr, SVT, SVD jpt, kuulipildujatest RPD, Škas jpt. 7,62x39 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest vintpüssidest (AK-47, AKM, SKS, Valmet, Vz.58, tüüp 81, tüüp 86s, Saiga jpt) ning kuulipildujatest (RPD, RPK, RPKS, Vz.32/57 jpt). 5,45x39 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest vintpüssidest Smith £z Wesson, Saiga, Huldra, AK-74, AKM-74, kuulipildujatest RPK-74 jms. 7,62x38R kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest revolvritest Nagan, Pieper jt. 9x17 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest ja revolvritest €Z, Lk 30 / 46

FEG, FN, Walther, OTs-01S jpt ja püstolkuulipildujatest MAC11, PP-19 Bizon, Škorpion jpt. 9x18 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest PM, APS, PA-63, P-64, R-61, RK-59, 1Z-70 ja püstolkuulipildujatest P-63, PP-90, PP-91 jpt. 12 kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest sileraudsetest püssidest (IZ, TOZ, Sauer, Merkel, Winchester, Mossbergjpt). 5,45x39 mm kaliibrilised. paukpadrunid on ette nähtud lasuheli tekitamiseks vastavakaliibrilistest tulirelvadest laskmisel. 38. Special kaliibrilised revolvripadrunid on ette nähtud laskmiseks kõikidest vastavakaliibrilistest tulirelvadest, sh revolvritest Colt, Smith £z Wesson, Geco, Ruger, Taurus, Astra, Arminius jms. 7,62x25 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest TT, CZ-52, Chinese TU-90, Norinco jpt; püstolkuulipildujatest PPD, PPŠ ja PPS jpt. 7,65x17 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest Astra, Browning, Walther, Beretta, Mauser jpt. 9x19 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest Glock, SigSauer, Mauser, Ruger, Remington, STI jpt; revolvritest SmithfzWesson, Taurus, Ruger jpt; püstolkuulipildujatest HK, Uzi, PP, Smithz Wesson jpt. 6,35x16 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest Astra, Bayard, Browning, Mauserjpt. 5,56x45 kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest vintpüssidest ja karabiinidest Mauser, Sako, Zastava, CZ, Mannlicher, Blazer; automaatvintpüssidest Galil, M4, M16 jpt, kuulipildujatest Negev, Stoner, FNjpt. 22 LR kaliibrilised ääretulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest ja revolvritest Ruger, SmithfzZWesson, Margolin, Erma, Walther, Colt, Benelli jpt ning vintpüssidest TOZ, Winchester, Remington jpt. 9x20 mm — kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks — kõikidest vastavakaliibrilistest tulirelvadest, sh püstolitest Browning, Astra, Steyr jms. Ekspertiisi käigus tehti mõõtmised kalibreeritud nihikuga KSTools nr 106 ja mõõdulindiga nr TO-SR-TB14 (tl 114-115).

25.A. Gordei relvaloa nr xxxx koopiast nähtub, et see on välja antud 19.12.2017 ja alates 01.04.2021 Politsei- ja Piirivalveameti poolt peatatud. Relvaluba oli välja antud sportimise ning enese ja vara kaitse otstarbel järgmistele tulirelvadele: vintraudne püstol CZ-75-DCompact kaliibriga 9x19, vintraudne püss Vepr-Hunter kaliibriga 30-06, vintraudne püstol Glock-17 kaliibriga 9x19, vintraudne püss Walther-G-22 kaliibriga 22LR ja vintraudne revolver Taurus kaliibriga 38 Special (kd 3 tl 281, 285-286). Asjaõigusseaduse § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Isikul on tegelik võim asja üle, kui ta saab oma asja vahetult ilma takistusteta mõjutada. Asi on alati isiku valduses, kui see on tema poolt valitsetavas ruumis. Ei ole oluline, mil viisil relvade ja laskemoona valdus üle on saadud, selle valdamine on vältav kuritegu. Nende omandamine on selle üle käsutusõiguse saavutamine ostmise, vahetamise, kinkimise vms tegevuse alusel. Nende soetamine on lubatud üksnes käitlemisloa alusel. Igasugune muu käitlemine on ebaseaduslik, kui selleks puuduvad käitlemise load. A. Gordei on eelpool viidatud tõenditele tuginedes realiseerinud kõik talle etteheidetud käitlemise (omandamine ja valdamine) viisid. Seega puudus A. Gordeil luba käidelda (omandada ja hoida) RelvS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega tulirelvi, milleks talle relvaluba polnud väljastatud: - 16 kaliibrilise kaheraudse siledaraudne (jahi)püssi, relvanumbriga nr xxxx koos optilise sihikuga; - .22LR kaliibrilise vintraudse püssi Toz-17, relvanumbriga xxxx koos kahe padrunisalvega; -7,62x38R kaliibrilise revolvri Nagant. Samuti puudus tal luba käidelda (omandada ja hoida) RelvaS § 21 lg 1 mõistes tulirelva olulisi osi - püstoli Deutsche Werke, relvanumbriga xxxx relvaraami; püstoli Deutsche Werke relvarauda, 7,62x54R kaliibrilise Tokarevi tüüpi iselaadiva vintpüssi lühendatud relvarauda ning samuti kokku 877 erineva kaliibriga padrunit (otsuse p 23.10). Samuti puudus tal luba RelvS § 20 lg 1 alusel käidelda (omandada ja hoida) tsiviilkäibes keelatud tulirelvi kuulipilduja PPŠ (p 23.6) ja markeeringuta kärbikut (p 23.7) ja nende relvadega laskmiseks sobivat laskemoona (p 23.8-23.9).

Kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Vaidlust pole selles, et see tegu jäi katsestaadiumisse, sest kannatanu(te) surma ei saabunud. KarS § 25 lg 6 näeb katse puhul ette võimaluse karistuse kergendamiseks. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et erinevalt karistuse kergendamise obligatoorsetest alustest (§ 57 lg 1) on KarS § 25 lg 6 puhul tegemist fakultatiivse alusega, mis tähendab, et süüteo toimepaneku jäämine katse staadiumisse ei tähenda automaatselt isiku karistuse kergendamist. Katse staadiumisse jäänud süüteo puhul tuleb kohtul küll karistuse kergendamise võimalust kaaluda, kuid tegemist ei ole absoluutse nõudega seda teha. Määravad kriteeriumid on siin toimepanija tahtluse intensiivsus, rünnatud õigushüve kahjustamise ulatus, taotletud tagajärje saavutamise lähedus, katse staadiumisse jäänud teo üldine ohtlikkus ning põhjused, miks tegu jäi lõpule viimata (nt ebaõnnestumine, kolmandate isikute ootamatu sekkumine, eesmärgi realiseerumine vaid osaliselt) (RKKK 3-1-1-70-16 p-d 13–14). Prokurör leidiski, et see, et tegu jäi katsestaadiumisse ja kannatanute surma ei saabunud, ei anna siiski alust tema karistuse kergendamiseks, sest plahvatuse täielik mittetoimumine ei sõltunud A. Gordei tahtest. Kohus nõustub sellega, et karistuse vähendamist ei tingi asjaolu, et A. Gordeile inkrimineeritud mõrvakatse jäi katsestaadiumisse. Nagu kohus juba eelnevalt tuvastas, oli A. Gordei tegu pikaajaliselt ning põhjalikult planeeritud ja ellu viidud ning jäi katsestaadiumisse pelgalt süüdistatava poolt lõhkeseadeldise valmistamisel kasutatud lõhkeaine trotüüli mittetäieliku detoneerimise tõttu, mis ei allunud mingilgi viisil A. Gordei kontrollile. Seetõttu leiab kohus, et kõike arvesse võttes on A. Gordei süü selles episoodis vähemalt keskmine või alla selle, kuid kergendavad asjaolud ja toimunud plahvatuse väike mõju kannatanu tervisele ja varale tingivad karistamist keskmisest määrast (14 aastat) väiksemas määras. Kõike eelnevat arvesse võttes määrab kohus A. Gordeile karistuseks 11 aastat vangistust. Kuna A. Gordei on talle KarS § 405 lg 2 ja § 114 p 2, 3, 7 – 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteod pannud toime ühe teona, siis KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb karistus mõista sel juhul ühe seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, so KarS § 114 järgi.

On vägagi tõenäoline, et ilma tema aktiivse kaasabita poleks neid keelatud relvi, relvaosi ja laskemoona ka kunagi leitud ja A. Gordei oleks pääsenud sellest karistuseta. Samuti arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna oma süü tunnistamist ning kahetsemist (KarS § 57 lg 1 p 3). A. Gordei on kahetsust väljendanud nii eeluurimisel kui ka kohtuistungil ja kohtul puudub alus selle siiruses kahelda. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatava süü suurust nii KarS § 418 lg 1 kui ka 4181 lg 1 puhul iseloomustab käideldud tulirelvade ja relvaosade kogus ja nende omadused, samuti käideldud laskemoona kogus. A. Gordei käitles kolme tsiviilkäibes piiratud laskekõlbulikku tulirelva ja tulirelva osi ja ta oli neid enda valduses hoidnud juba palju aastaid (10 ja rohkem aastat). Samuti KarS § 4181 lg 1 puhul käitles (omandas ja hoidis) ta tsiviilkäibes keelatud laskekõlbulikku tulirelvi, sh automaatpüstolit PPŠ, millega on võimalik teha nii üksiklaske kui ka laskude valangut. Tegemist on kindlasti enamohtliku tulirelvaga võrreldes mõne muu tulirelvaga, millel selline võimalus puudub. Samuti käitles ta tsiviilkäibes keelatud ja laskekõlbulikku markeeringuta kärbikut. Samuti võtab kohus süü suuruse puhul mõlemal juhul arvesse ka tsiviilkäibes keelatud laskemoona hulka (446 tk 7,62x25 mm ja 429 tk 7,62x54R mm kaliibriga kesktulepadrunit, millest 1 padrun oli soomust läbistava kuuliga ja 1 padrun trasseeriva kuuliga) ja piiratud tsiviilkäibes olevat laskemoona hulka (kokku 877 tk erineva kaliibriga laskemoonapadrunit). Samuti võtab kohus süü suuruse hindamisel arvesse seda, et A. Gordei käitles neid keelatud tulirelvi RelvS mõttes ühiskonnale kõige ohutumal viisil - st ta lihtsalt hoidis neid passiivselt ainult temale teadaolevates peidukohtades ja ei kasutanud neid muul viisil (ei kandnud neid kaasas, ei andnud edasi kolmandatele isikutele, ei võõrandanud). Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et ta oleks seda ka teinud. Ka relvade hoolikas peitmine raskesti avastatavatesse kohtadesse viitavad sellele, et praktiliselt oli välistatud võimalus, et need võiksid sattuda kogemata kolmandate isikute valdusesse. Samuti omab tähtsust asjaolu, et ta pidi olema tavainimestest paremate teadmistega sellelaadse tegevuse ühemõttelisest keelatusest, kuna ta omas juba aastast 2007 ka ametlikku relvaluba mitme erinevat liiki relva käitlemiseks. Sellele vaatamata käitles ta samal ajal ka ebaseaduslikke relvi, mis näitab tema suhtumist õiguskorda ning seadustesse ja on karistuse mõistmisel eripreventsiooni aspektist oluline. Üldpreventiivsest seisukohast lähtudes tuleb arvesse võtta, et tsiviilkäibes keelatud tulirelvad ja samuti tsiviilkäibes piiratud tulirelvad ja relvaosad ning laskemoon kujutavad endast ohtu ühiskonna turvatundele. Eriti veel sellises koguses ja isiku poolt, kelle huvi relvade, lõhkeainete ja lõhkeseadmete vastu antud asjas tuvastatud asjaolude pinnalt on märkimisväärselt intensiivne. Seetõttu on ühiskonna ootus ka sellise teo üheselt hukkamõistetavusele. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et mõistetav karistus peab olema sanktsiooni keskmisest määrast natuke väiksem, ehk KarS § 418 lg 1 puhul 1 aasta ja 2 kuud (keskmine määr 1 a 6 kuud) vangistust ning KarS § 4181 lg 1 puhul 2 aastat ja 2 kuud vangistus (keskmine määr 3 aastat). KarS § 4182 lg 2 p 3

Vaidlust pole selles, et A. Gordeid süüdistatakse sõjalise otstarbega ühe ühiku laskemoona käitlemises (hoidmises), mis oma olemuselt on vähemohtlikum kui näiteks sõjarelva käitlemine või ka 10 ühiku laskemoona käitlemine. Laskemoon ühes ühikus on alati ohutum kui relv ise või laskemoon mitmes ühikus. Seetõttu ei saa koosseisus ettenähtud ebaõigust hinnata samaväärselt ja sanktsiooni lai vahemik (5-15 aastat) eeldabki konkreetse teoobjekti käitlemise ohtlikkuse hindamist. RelvS § 832 lg 1 kohaselt võib käitlemine seisneda mh laskemoona valmistamises, võõrandamises, soetamises, kandmises, hoidmises, edasitoimetamises, vedamises ja hävitamises või parandamises, ümbertegemises, lammutamises või laskekõlbmatuks muutmises. A. Gordei süü on leidnud tõendamist ainult selle hoidmises, mida saab pidada samuti kõige vähemintensiivsemaks käitlemise viisiks. Ekspertiisiakti kohaselt kasutatakse unitaarlasukomplekti UOZR-85U peamiselt sõjalaevadel Vene päritolu 25 mm kaliibriga õhutõrjekahuritega 110-PM laskmisel, mis oma olemuselt ei ole kindlasti selline relvatüüp, mida üleüldse võiks keegi omada ja kasutada. Seetõttu leiab kohus, et A. Gordei süü selle unitaarlasukomplekti käitlemises (hoidmises) ei ole suur. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna seda, et A. Gordei tegi eeluurimisel menetlejaga aktiivset koostööd ning näitas ise ette unitaarlasukomplekti UOZR-85U asukoha. On vägagi tõenäoline, et ilma tema aktiivse kaasabita poleks seda kunagi leitud ja A. Gordei oleks pääsenud sellest karistuseta. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Samuti arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning kahetsemist. A. Gordei on kahetsust väljendanud nii eeluurimisel kui ka kohtuistungil ja kohtul puudub alus selle siiruses kahelda. Kuigi ta ei ole eeluurimisel unitaarlasukomplektist eraldi rääkinud ja seda ei ole temalt ka eraldi küsitud, siis leiab kohus, et tema koostöötahe ja kahetsus hõlmas ja hõlmab kogu ettenäidatud „relvaarsenali“, mis tema ettenäidatud peidikust välja tuli. Kohus leiab, et A. Gordeid saab ja tuleb seetõttu karistada sanktsiooni miinimumi lähedases määras vangistusega 5 aastat.

39.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 tähenduses ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuivõrd kohus mõistab A. Gordei süüdi, tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021. a määrusele nr 116 on töötasu alammäär alates 01.01.2022 654 eurot, seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1635 eurot (2,5x654). KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb süüdimõistetul hüvitada riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKo nr 3-1-1-120-12). Kriminaalasjas on kohtule esitatud ekspertiisiaktid: ekspertiisiakt 21E-PL0009 (kd II tl 43-62) ekspertiisi maksumus 430 eurot (kd II tl 63-64), ekspertiisiakt 21E-AL0014 (kd II tl 65-69) ekspertiisi maksumus 405 eurot (kd II tl 70-71); ekspertiisiakt 21E-TR0006 (kd II tl 72-82) ekspertiisi maksumus 314 eurot (kd II tl 83-84); ekspertiisiakt 21E-GE0263 (kd III tl 27-35) ekspertiisi maksumus 2679 eurot (kd III tl 36-37), ekspertiisiakt 21E-GE0278 (kd III tl 38-43) ekspertiisi maksumus 399 eurot (kd III tl 44-45), ekspertiisiakt 21E-GE0311 (kd III tl 46-51) ekspertiisi maksumus 456 eurot (kd III tl 52-53), ekspertiisiakt 21E-AK0003 (kd III tl 54-56) ekspertiisi maksumus 100 eurot (kd III tl 57-58), ekspertiisiakt 21E-AK0005 (kd III tl 59-60) ekspertiisi maksumus 200 eurot (kd III tl 61-62), ekspertiisiakt 21E-GE0336 (kd III tl 63-70) ekspertiisi maksumus 912 eurot (kd III tl 71-72), ekspertiisiakt 21E-AL0010 (kd III tl 73-79) ekspertiisi maksumus 972 eurot (kd III tl 80-81), ekspertiisiakt 21E-PL0011 (kd III tl 82-86) ekspertiisi maksumus 430 eurot (kd III tl 87-88) ja Lk 38 / 46

ekspertiisiakt 21E-TB0061 (kd III tl 89-119) ekspertiisi maksumus 420 eurot (kd III tl 120121). Kohtumenetluses määras kohus kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi, ekspertiisiakt nr 7.1-3/25 (kd I tl 102-115) ekspertiisi maksumus 1140 eurot (kd I tl 114-115). Kriminaalasjas on teostatud neli DNA ekspertiisi (aktid 21E-GE0263, 21E-GE0278, 21EGE0311 ja 21E-GE0336). Kohus nõustub prokuröriga, et DNA ekspertiiside maksumus tuleb süüdistatavalt välja mõista osaliselt kuivõrd DNA ekspertiisiaktides on analüüsiobjektiks loetud läbi viidud reaktsioonide arvu. Riigikohus on aga asunud seisukohale, et analüüsiobjekti all tuleb mõista objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud (RKKKo 3-1-1-12012 p.6.2). Kohtuekspertiisiseaduse § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot. Ekspertiisiakti 21E-GE0263 järgi on ekspertiisi teostamiseks üle antud 15 analüüsiobjekti, seega kuulub antud ekspertiisi maksumusest A. Gordeilt välja mõistmisele 15x57 eurot, st 855 eurot ja ülejäänud 1824 eurot jätta riigi kanda. Ekspertiisi 21E-GE0278 teostamise kulust tuleb A. Gordeilt välja mõista 3x57 eurot, st 171 eurot ja ülejäänud 228 eurot jätta riigi kanda. Ekspertiisi 21E-GE0311 teostamise kulust tuleb A. Gordeilt välja mõista 4x57 eurot, st 228 eurot ja ülejäänud 228 eurot jätta riigi kanda. Ekspertiisi 21E-GE0336 teostamise kulust tuleb A. Gordeilt välja mõista 9x57 eurot , st 513 eurot ja ülejäänud 399 eurot jätta riigi kanda. Kohtule on esitatud kaks kiuekspertiisi: ekspertiisiakt 21E-AK0003 (kd III tl 54-58) ekspertiisi maksumus 100 eurot (kd III tl 57) ja ekspertiisiakt 21E-AK0005 (kd III tl 59-62) ekspertiisi maksumus 200 eurot (kd III tl 61). Kohtu hinnangul oli tegemist ekspertiisidega, mille teostamine oli vajalik ja seetõttu tuleb A. Gordeilt välja mõiste ekspertiisi 21E-AK0003 teostamise kulu summas 100 eurot ja ekspertiisi 21E-AK0005 teostamise kulu summas 200 eurot. Lisaks eeltoodule on kriminaalmenetluses teostatud lõhkeaineekspertiis ekspertiisiakt 21EAL0010 (kd III tl 73-81) ekspertiisi maksumus 972 eurot (kd III tl 80), mis tõendab, et ekspertiisiks esitatud objektidel esines lõhkeainet. Samuti lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis ekspertiisiakt nr 21E-PL0011 (kd III tl 82-88), ekspertiisi maksumus 430 eurot (kd III tl 87), mis tõendab, et süüdistatava elukohas aadressil Xxxx 19.03.2021 ja 24.03.2021 Xxxx juurde kuuluvas keldriboksis läbiotsimisel äravõetud esemed olid kasutuskõlblikud lõhkeseadeldised, mis osaliselt sisaldasid ka lõhkeainet. Tulirelvaekspertiis ekspertiisiakt 21ETB0061 (kd III tl 89-121) ekspertiisi maksumus 420 eurot (kd III tl 120-121) mis tõendab, et kriminaalasjas läbiotsimiste käigus A. Gordeilt ära võetud relvad ja laskemoon olid laskekõlbulikud. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis ekspertiisiakt nr 21E-PL0009 (kd II tl 43-62), ekspertiisi maksumus 430 eurot (kd II tl 63-64) mis tõendab, et plahvatuse korraldas isevalmistatud lõhkeseadeldis. Lõhkeaineekspertiis ekspertiisiakti nr 21E-AL0014 (kd II tl 6569), ekspertiisi maksumus 405 eurot (kd II tl 70-71), mis tõendab, et ekspertiisiks esitatud objektidel esines lõhkeainet. Jäljeekspertiis ekspertiisiakt nr 21E-TR0006 (kd II tl 72-24), ekspertiisi maksumus 314 eurot (tl 83-84), mis tõendab ekspertiisiks esitatud lõhkeseadeldise detailide keevitamist ja sisselõikeid käsitöönduslikult. Nimetatud ekspertiiside teostamine oli kriminaalasjas vajalik ning ekspertiiside maksumused tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kohus määras kriminaalasjas kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi, ekspertiisiakt (kd 1 tl 102-115) ekspertiisi maksumus 1140 eurot (tl 114). Ekspertarvamuse kohaselt on A. Gordei võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisel juhtima. Samuti on A. Gordei võimeline osalema kohtumenetluses ja kandma karistust. Kuivõrd kohus määras kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi eelkõige omal algatusel, jätab kohus ekspertiisi maksumuse 1140 eurot riigi kanda. Lk 39 / 46

Lisaks ülal nimetatud ekspertiisidele on kohtueelses menetluses läbi viidud sõrmejäljeekspertiis, mille tasud on süüdistusakti kohaselt kogusummas 1326 eurot, lõhkeaine ekspertiis summas 729 eurot ja kiuekspertiis 100 eurot. Prokuröri hinnangul tuleks nimetatud ekspertiiside kulud jätta riigi kanda, sest nende ekspertiiside tulemusi ei ole menetlusosalised tõendina nimetanud ja kohtule esitanud. Kuivõrd nimetatud ekspertiise kohtule esitatud ei ole, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid ekspertiisi maksumuste kohta, ei saa kohus nimetatud menetluskulude osas seisukohta võtta. Kuivõrd ekspertiiside kulud on kandnud kohtueelses menetluses riik ja kohus lahendis kulude osas seisukohta ei võta, jäävad antud kulud riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskulud riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja G. Kullile makstud tasu 267,60 eurot (kd III tl 270-273) ja 86,40 eurot (kd III tl 274-277). Süüdistusaktist ja prokuröri kohtuvaidluste kõnest nähtub, et A. Gordei määratud kaitsja G. Kull tasud kohtueelses menetluses olid kokku summas 440,40 eurot, millest prokuröri hinnangul tuleks jätta riigi kanda määruskaebuse koostamise tasu, sest süüdistatav on Tallinna Ringkonnakohtule saatnud avalduse, kus ta selgesõnaliselt avaldab, et ta pole soovinud ega soovigi vahistamise määrust vaidlustada. Prokuratuur esitas kohtule vaid kaks RÕA tasu ja kulude hüvitamise määrust kokku summas 354 eurot. Riigi õigusabi taotluste kohaselt on nimetatud tasutaotlused esitatud seoses kliendi konsulteerimisega ja ülekuulamisel osalemisega ning vahistamistaotlusega tutvumise ja vahistamisel osalemisega. Seega ei ole kohtule esitatud kaitsjatasud seotud määruskaebuse esitamisega ja nimetatud summa, kokku 354 eurot tuleb A. Gordeilt välja mõista. Määruskaebuse esitamisega seonduv kulu summas 86,40 eurot, mille kohta kohtule tõendit esitatud ei ole, jääb seega riigi kanda. Kohtumenetluses osales kaitsjana D. Školjar kuni 28.11.2021 kokkuleppel ja alates 29.11.2021 määratud korras. Kaitsja esitas riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramise taotluse summas 769,20 eurot. Nimetatud summa kuulub välja mõistmisele A. Gordeilt.

vastutavale hoiule: lõhkine padrunihülss (asitõend nr 2, paberkott turvakleebisega nr K016704), bussiootepaviljoni pingi vasakpoolse jala eest maast leitud ja ära võetud metallist toru keermestatud ots (asitõend nr 3, paberkott turvakleebisega nr K0010539), bussiootepaviljoni pingi vasakpoolse jala eest maast leitud ja ära võetud väikese elektripirni sokkel (asitõend nr 4, paberkott turvakleebisega nr K0010540); bussiootepaviljoni pingi vasakpoolse jala juurest maast leitud ja ära võetud metallist, rihveldatud plaat (asitõend nr 5, paberkott turvakleebisega nr K0010541), kleeplindi tükk (asitõend nr 6, paberkott turvakleebistega nr K0010538), halli ja musta värvi plekitükk ca 5x15 cm (turvakleebistega nr K0010548), bussiootepaviljoni pingi parempoolse jala juurest leitud ja ära võetud metallist torumuhv (asitõend nr 8, paberkott turvakleebisega nr K0010542), elektripirni kujutisega mustas plastikust tükk (asitõend nr 9, turvakleebisega K0010537), bussiootepaviljoni pingi parempoolsest jalast paremal maast leitud ja ära võetud rihveldatud pinnaga metallist korpus, mis on neljakandilise kujuga ja laiali väändunud (asitõend nr 10, paberkott turvakleebisega nr K0010549); bussiootepaviljoni pingi parempoolsest jalast paremalt maast leitud ja ära võetud musta ja kollast värvi korpusega mobiiltelefon Nokia (asitõend nr 11, paberkott turvakleebisega nr K0010534); bussiootepaviljoni pingi parempoolsest jalast paremalt maast leitud ja ära võetud musta ja kollast värvi korpusega mobiiltelefoni Nokia aku (asitõend nr 11, paberkott turvakleebisega nr K0010535), bussiootepaviljoni pingi parempoolsest jalast paremalt maast leitud ja ära võetud musta ja kollast värvi korpusega mobiiltelefoni Nokia tagakaas (asitõend nr 11, paberkott turvakleebisega nr K0010536); bussiootepaviljoni pingi parempoolsest jalast paremalt maast leitud ja ära võetud musta ja kollast värvi korpusega mobiiltelefonis Nokia olnud SIM kaart (asitõend nr 11, kilepakend turvakleebisega nr K016705); bussiootepaviljonist paremal, lume seest leitud ja ära võetud lõhkine metallist torumuhv, sisekeermega (asitõend nr 12, paberkott turvakleebisega nr K0010547); magneti tükk (asitõend nr 13, paberkott turvakleebistega nr K0010545); bussiootepaviljoni pingi vasakpoolse jala tagant, bussiootepaviljonist väljapoolt maast leitud ja ära võetud auguga metallist plaat (asitõend nr 14, paberkott turvakleebisega nr K0010544); bussiootepaviljoni vasakpoolse tagumise posti tagant leitud ja ära võetud metallist torumuhvi fragment, sisekeermega (asitõend nr 15, paberkott turvakleebisega nr K0010543)jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel EKEI-le lõhkeseadeldiste kogu täiendamiseks. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 21E-PL0009 on EKEI avaldanud soovi, et ekspertiisobjektid, mis ekspertiisi käigus ei hävinenud ja mis jäid KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi EKEI vastutavale hoiule, jäetaks EKEI lõhkeseadeldiste kogu täiendamiseks. Kohtu hinnangul on nimetatud taotlus põhjendatud ja esemed tuleb jätta EKEI lõhkeseadeldiste kogu täiendamiseks. Ekspertiisiakti nr 21EPL0009 kohaselt hävisid ekspertiisi käigus sündmuskoha vaatluse käigus Xxxx läheduses asuva bussipeatuse, nimega „Pärnu maantee“ leitud ja ära võetud objektid: kaks otstest kokku pressitud vasest toru (asitõend nr 1, paberkott turvakleebistega nr K0010533 ja nr K0010532), kaks plastiktopsi ainepulbriga (pakendis turvakleebisega nr K016719) ja pruuni värvi tahke aine tükk pakendis (turvakleebisega nr 5L104132). Sündmuskoha vaatluse käigus Xxxx läheduses asuva bussipeatuse, nimega „Pärnu maantee“ leitud ja ära võetud objektid: bussiootepaviljoni pingi puidust osalt vatitikkudele võetud DNAproovid, millised pakiti papist karpidesse ja karbid paberkotti, mis suleti turvakleebistega nr K016716 ja K016717; vaatluse lõppedes lükati bussiootepaviljonis maas olnud väiksed kivid jms harjaga kokku ja koguti minigripp kilepakendisse, mis suleti turvakleebisega nr K016723; plahvatuskohalt võetud proovidest ekspertiisi käigus järelejäänud osad ning 3 proovi pakendid, mis suletud turvakleebistega nr K0004689, K0004687 ja K0004688, mis asuvad KAPOs KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad. Lk 41 / 46

7 pappkarpi DNA proovidega (kuuluvad 14.03.2021 asitõendi vaatlusprotokolli juurde), mis on võetud turvakleebisega nr K0010548 suletud paberkotis olnud plekitükilt, mis leitud ja äravõetud sündmuskoha vaatluse käigus bussiootepaviljoni pingi parempoolse jala juurest maast. DNA proovid on pakendatuna kilekottis, mis suletud turvakleebistega nr K0004695 ja nr K0004694- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Sündmuskoha täiendava vaatluse käigus Xxxx läheduses asuva bussipeatuse, nimega „Pärnu maantee“ kogutud objektid: üks lambipirn, mis suleti turvakleebisega K0011674; üks kuuskant polt, mis pakendati paberkotti ja suleti turvakleebisega K0011673; sinist värvi fragment, mis pakendati paberkotti ja suleti turvakleebisega K0011672; väike, musta värvi lukuga pruuni värvi kott, mis suleti turvakleebisega K0011671, mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad. Läbiotsimistel leitud ja ära võetud ning pärast ekspertiisi nr 21E-TB0061 teostamist alles jäänud padrunid: 162 padrunit (K004804 ja K004805), 27 padrunit (K006570), 108 padrunit (K004759), 37 padrunit (K004770), 13 padrunit (K006571), 36 padrunit ja viis padrunipidet (K006567), 13 padrunit (K006574), 14 padrunit (K004757), 7 padrunit (K004814), 1 padrun (K004817), 12 padrunit (K004810), 45 padrunit (K006568), 35 padrunit (K006569), 153 padrunit (K006584), 117 padrunit (K006563), 9 padrunit ( K006589), 148 padrunit (K006561), 266 padrunit (K004764), 267 padrunit (K004765), 100 padrunit (K004766), mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Prokurör taotles kõikide asitõendite (va kannatanu riided) hävitamist ja kaitsja prokuröri taotlusele vastu ei vaielnud. Samuti ei ole ekspertiisiasutus esitanud taotlust relvakogu täiendamiseks padrunite näol. Seetõttu leiab kohus, et prokuröri taotlus padrunite hävitamiseks on põhjendatud. 15.03.2021 läbiotsimisel aadressil Xxxx keldrist, töölaualt leitud ja ära võetud püssirohu sarnase ainega tekstiilist kott, mis pakiti suleti turvakleebisega nr K006536; II korruselt seifist leitud ja ära võetud musta värvi plastikust pudel kirjaga „Smokeless powder“, mis suleti turvaplommiga nr S9004926 ning valget värvi plastiktops, mille etiketil tekst „PEBIT“, mis suleti turvakleebisega nr K006532, asuvad KAPO asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad. 16.03.2021 teostatud vaatluse käigus Xxxx bussipeatuse juurest Männiku teelt (suunaga Saku poole) sõidutee äärest, lumehangelt leitud ja ära võetud jope ja jope taskust ekspertiisi käigus leitud kummikindad, mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas. Jope oli leidmisel suletud turvakleebistega K004748, K004747, K004746- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetu asi. 16.03.2021 teostatud sündmuskoha vaatluse käigus Xxxx territooriumi läbivast kuivenduskanalist, Xxxx leitud ja ära võetud objektidest pakendinumbritega 1-3 ja 5-12 ja 14: suurem läbipaistev minigripp kilekott, milles olid uuritavad objektid, pakendatuna paberkotti, mis suleti turvakleebisega 5L104135; Väiksem läbipaistev minigripp kilekott, pakendatuna paberkotti, mis suleti turvakleebisega 5L104134; tuvastatud pruuni värvi tahke aine ümber olnud kilekott, pakendatuna paberkotti, mis suleti turvakleebisega 5L104133; punast värvi minigripp kilekott sinist värvi kirjega ELFA, milles asusid erinevad leitud objektid, pakendatuna paberkotti, mis suleti turvakleebisega 5L104131; metallivärvi metallitaolisest materjalist võru, mille küljel kirje HG 11/30 ja väiksem lambipirn pakendatuna paberkotti, mis suleti turvakleebisega 5L104130; hõbedane läikiv seest tühi väikse läbimõõduga metalltoru, Lk 42 / 46

mis pakendatuna paberkotti, mis suleti turvakleebisega 5L104129; musta värvi korpusega lüliti, millel musta värvi lülitusnupp ja lüliti mõlemal ülaosal vastavalt kirje „0“ ja „I“, mis pakendatuna paberkotti, mis suleti turvakleebisega 5L104128; musta värvi korpusega lüliti, valget värvi lülitusnupuga, pakendatuna paberkotti, mis suleti turvakleebisega 5L104127; valget värvi rüüsiga juhe ning valget värvi plastikust rüüsi tükk, pakendatuna paberkotti, mis suleti turvakleebisega 5L104126; lillat ja hallikat värvi ühendusklemmidega juhtmed, pakendatuna paberkotti, mis suleti turvakleebisega 5L104125; kollast ja pruuni värvi kokkupõimitud peenike juhtmepõimik, pakendatuna paberkotti, mis suleti turvakleebisega 5L104124; pronksi värvi, hülsitaoline objekt, pakendatuna paberkotti, mis suleti turvakleebisega 5L104122- mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad. 16.03.2021 teostatud sündmuskoha vaatluse käigus Xxxx territooriumi läbivast kuivenduskanalist, Xxxx leitud ja ära võetud objekti pakendinumbritega 13 - väiksem pirn, mille sokli ümber mähitud maalriteip ja sellel alt väljuvad sinist ja halli värvi isolatsiooniga juhe, pakendatuna paberkotti, mis suleti KAPO turvakleebisega 5L104123, mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis vastutaval hoiul KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel- KrMS 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetu asi. 17.03.2021 Andrei Gordei sõiduauto Peugeot 407, reg.märgiga xxxx läbiotsimisel sõiduauto salongis, juhipoolse istme juures põrandal olnud ümmarguse kujuga magnet, mis asub asub KAPOs. Läbiotsimisel oli magnet suletud turvakleebisega K004756- KrMS 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetu asi. 18.03.2021 teostatud vaatluse käigus Xxxxas koeralt nimega L. ja koeralt nimega B. võetud karvaproovid asuvad KAPOs. Koertelt võetud karvaproovid olid võtmise järgselt suletud turvakleebistega K011901 ja K011902- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad. 18.03.2021 teostatud kahtlustatava Andrei Gordei ütluste olustikuga seostamise käigus aadressil Xxxx, kahtlustatava Andrei Gordei poolt ettenäidatud kohast leitud ja äravõetud objektid: üks (1) kruvi ja musta värvi ümmargune ese, suletuna turvakleebisega K0011663; maapinnalt leitud erinevad plasti-, puidu- ja metallitükid ning tuhaga kaetud puulehed, suletuna turvakleebisega K0011664; kaks (2) kruvi, suletuna turvakleebisega K0011666; musta värvi detailid ja täpselt tuvastamata objekt, suletuna turvakleebisega K0011665 ning Xxxx kinnistult, elumajast, köögis olevast ahjust leitud musta värvi sulanud aine tükid ja puidutükid, mis suletud turvakleebisega K0011667, mis asuvad KAPOs- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad. 19.03.2021 läbiotsimisel aadressil Xxxx leitud ja ära võetud kaheraudne silederaudne püss IŽ12, kaliibriga 16 mm, markeerimistähisega xxxx koos kahe padrunitasku ja 12 padruniga, kaliibriga 16 mm, millest ekspertiisi käigus (08.07.2021 ekspertiisiakt nr 21E-TB0061) jäi järgi 10 padrunit, asuvad KAPO asitõendite hoidlas. Läbiotsimisel olid püss, padrunid ja padrunitaskud suletud turvakleebisega K006559- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise ehk tulirelva ebaseadusliku käitlemise vahetud objektid ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks.

19.03.2021 läbiotsimisel aadressil Xxxx asuva abihoone alt, halli värvi kohvrist leitud ja ära võetud tühja padrunisalvega püstol Deutsche Werke, kaliibriga 6,35x16 mm, markeerimistähisega xxxx koos tühja padrunisalvega asub KAPO asitõendite hoidlas. Läbiotsimisel oli püstol koos tühja padrunisalvega suletud turvakleebisega K006573- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise ehk tulirelva ebaseadusliku käitlemise vahetud objektid ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. 19.03.2021 läbiotsimisel aadressil Xxxx asuva abihoone alt, halli värvi kohvrist leitud ja ära võetud kahekordses valget värvi kilekotis olnud relvaraud kaliibriga 7,62x54R (Tokarev tüüpi iselaadiva vintpüssi lühendatud relvaraud) asub KAPOs. Läbiotsimisel oli relvaraud suletud turvakleebisega K006566- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad. 19.03.2021 läbiotsimisel aadressil Xxxx asuva abihoone alt, halli värvi kohvrist leitud ja ära võetud tongi osast lõhkine padrunihülss, asub KAPO asitõendite hoidlas. Läbiotsimisel olid padrunid suletud turvakleebisega K006564- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 19.03.2021 läbiotsimisel aadressil Xxxx asuva elutoa alt keldrist, paremat kätt riiuli pealt, valget värvi riidest kaltsu seest leitud ja ära võetud vintraudne püss TOZ-17 (millel puudub püssi laad), kaliibriga .22LR, markeerimistähisega xxxx koos kahe padrunisalvega, asub KAPO asitõendite hoidlas. Läbiotsimisel oli püss koos kahe padrunisalvega suletud turvakleebistega K006581 ja K006580- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise ehk tulirelva ebaseadusliku käitlemise vahetud objektid ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. 19.03.2021 läbiotsimisel aadressil Xxxx asuva elutoa alt keldrist leitud ja ära võetud 1 kuul (K004818) ja 3 revolvripadrunit kaliibriga 38 Special (K004812) - KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetu asi. 24.03.2021 läbiotsimisel aadressil Xxxx asuvast keldriboksist (tähistusega nr xxxx) rohekat värvi puidust kastis olnud üks (1) käsitöönduslikult valmistatud püstol (kärbik), mis valmistatud 7,62x54R kaliibrilisest vintpüssist Mosin ja millel osaliselt eristatavad markeerimistähised „xxxx“, „xxxx“ ja „xxxx...“, asub KAPO asitõendite hoidlas. Läbiotsimisel olid käsitöönduslikult valmistatud püstoli (kärbiku) relvalukk püstolist eraldi ning mõlemad objektid suleti turvakleebisega K004767- - KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise ehk tulirelva ebaseadusliku käitlemise vahetud objektid ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. 24.03.2021 läbiotsimisel aadressil Xxxx asuvast keldriboksist (tähistusega nr xxxx) rohekat värvi puidust kastis olnud üks (1) püstolkuulipilduja PPŠ relvaraam lukukoja, relvaraua, päästemehhanismi ja rauakatte/lukukoja kaanega, mille küljes kirp ja sihik ning kolm Lk 44 / 46

padrunisalvega, asuvad KAPO asitõendite hoidlas. Läbiotsimisel olid nimetatud objektid suletud turvakleebisega K004768 - KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. 24.03.2021 läbiotsimisel aadressil Xxxx asuvast keldriboksist (tähistusega nr xxxx) rohekat värvi puidust kastis olnud üks (1) relvalukk, millel markeerimistähis „xxxx“ ja üks (1) vedruga juhtvarras ning kolm (3) sihikut asuvad KAPO asitõendite hoidlas. Läbiotsimisel olid nimetatud objektid suletud turvakleebisega K004761, mis 18.05.2021 teostatud vaatlusel pakendati ümber ja suleti turvakleebisega K004806 ja K004807- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad. 25.03.2021 teostatud kahtlustatava Andrei Gordei ütluste olustikuga seostamise käigus aadressil Xxxx, kahtlustatava Andrei Gordei poolt välja antud valgest plastikust ämbris, kirjaga Sadolin Maxi Pro Light olnud revolver Nagant, kaliibriga 7,62x38R, seerianumbriga „xxxx“ asub KAPO asitõendite hoidlas. Ütluste olustikuga seostamisel olid nimetatud padrunid suletud turvakleebisega K004771- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise ehk tulirelva ebaseadusliku käitlemise vahetud objektid ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. 25.03.2021 teostatud kahtlustatava Andrei Gordei ütluste olustikuga seostamise käigus aadressil Xxxx, kahtlustatava Andrei Gordei poolt välja antud valgest plastikust ämbris, kirjaga Sadolin Maxi Pro Light olnud üks (1) valget värvi purk, mille sees hallikat värvi aine ja üks pruuni värvi pudel, mille sees hallikat värvi aine, mille puhul esmahinnangul tegu püssirohuga, mis suleti turvakleebisega nr K004775 asub KAPO asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad. 25.03.2021 teostatud kahtlustatava Andrei Gordei ütluste olustikuga seostamise käigus aadressil Xxxx, kahtlustatava Andrei Gordei poolt välja antud valgest plastikust ämbris, kirjaga Sadolin Maxi Pro Light olnud 11 padrunihülssi ja 10 kuuli (suletuna turvakleebisega K004774); kaks elektrišokirelva - üks Karakurt ja üks Malvina nimetusega, millest üks koos laadijaga ning 2 kasutusjuhendit (suletuna turvakleebisega nr K004772), mis asuvad KAPOs- KarS § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise ehk tulirelva ebaseadusliku käitlemise vahetud objektid ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. 29.03.2021 läbiotsimisel aadressil Xxxx, asuv tööruumi nr 1, töölaua paremast kolmandast sahtlist leitud ja ära võetud 3 metallist torujuppi, suletuna turvakleebisega K004779 ning riiuli pealt leitud ja ära võetud neli keevitatud metalldetaili, suletuna turvakleebisega K004777, asuvad KAPOs- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad; 12.08.2021 uurimiseksperimendi protokolli juurde kuuluvad esemed (turvakleebistega nr K014301, K014302, K014303, K014304, K014305, K014306, K014307, K014308, K009239, K009237, K009236, K009235, K009234, K009250, K009241, K009245, K009242, K009248, Lk 45 / 46

Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

ÕIGUSVASTASUS JA SÜÜ

KARISTUS

LISAKARISTUS

MENETLUSKULUD

ASITÕENDID