9.veebruari 2022 määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi saamiseks
Õigusabi taotlejad
Q (ik XXXXXXXXXXX), X (ik XXXXXXXXXXX) ja TÜ W (reg. kood XXXXXXX)
RESOLUTSIOON
Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Ringkonnakohus registreeris 14. märtsil X, Q ja TÜ W taotluse riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. Taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis ja äriregistri väljatrükk TÜ W kohta. Taotluse kohaselt soovitakse riigi õigusabi, et vaidlustada Riigiprokuratuuri 17. jaanuari 2022 ja 9. veebruari 2022 menetlusotsuseid. Taotluses märgitakse, et kuigi on esitatud taotlus Riigiprokuratuuri 9. veebruari 2022 määruse tõlke saamiseks, ei ole taotlejad tõlget saanud.
1-22-1585 Taotluses leitakse, et juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar on abiprokurör Fi kuritegude kaasosaline, sest nad on teinud ebaseaduslikud haldusaktid ja määrused ning on koos pannud toime kuriteod. Taotlejad soovivad riigi õigusabi, et koostada haldusorganile ja halduskohtule avalik-õiguslik avaldus prokuröride koostatud haldusaktide tühisuse tuvastamiseks. Riigiprokuratuuri 9. veebruari 2022 määruse on teinud riigiprokurör D. NahkurTammiksaar, kellel ei ole vastavat pädevust. Kuivõrd riigiprokurör on abiprokurör Fi kuritegude kaasosaline, oleks riigiprokurör pidanud end asja lahendamiselt taandama. Riigiprokuratuuri 9. veebruari 2022 määrus on tehtud eesmärgiga varjata ühiseid kuritegusid. Seetõttu taotletakse riigiprokurör D. Nahkur-Tammiksaare taandamist ning tema koostatud määruse tühisuse tuvastamist. Veel käsitletakse taotluses kriminaalasjaga nr X-XX-XXX seonduvat. Taotluse kohaselt tulnuks X selles asjas õigeks mõista. X oli teo toimepanemise ajal teovõimetu ja süüdimatu ning kogu menetlus on olnud ebaseaduslik ja tema õigusi rikkuv.
2.Tallinna Ringkonnakohtu taotlusel edastas Riigiprokuratuur kohtule 17. jaanuari 2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, 9. veebruari 2022 kaebuse rahuldamata jätmise määruse ja alustamata jäetud kriminaalasja materjalid.
3.Kohtule edastatud materjalide kohaselt registreeriti 10. jaanuaril 2022 Riigiprokuratuuris X kaks kuriteokaebust (ühes kuriteokaebuses oli esitajana märgitud ka Q, kelle allkiri kuriteokaebusel puudus, ning TÜ W, mille esindusõigus on X-l) kriminaalmenetluse alustamiseks Riigiprokuratuuri abiprokurör F suhtes KarS § 306 ja KarS § 307 tunnustel. Riigiprokurör Kaire Jaakson koostas 17. jaanuaril 2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, millega jättis kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu alustamata. Riigiprokurör ei sedastanud kuriteokaebustes ega nendega seotud materjalides informatsiooni, mille alusel oleks võimalik tuvastada abiprokurör F tegevuses kuriteo tunnuste olemasolu. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate kohaselt koosnevad kuriteokaebused kaebaja vastuväidetest abiprokuröri seisukohtadele „teatistes“, mille numbreid ei ole märgitud. Kuriteokaebustest on aru saada, et kaebaja pole rahul tema süüdimõistmisega kriminaalasjas nr X-XX-XXX. Kaebaja ei nõustu abiprokurör F koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustustega, milleks saaksid sisu järgi otsustades olla menetluse alustamata jätmised nr 21700000041 ja nr 21730000288. Prokurör järeldas, et kuivõrd kriminaalmenetluses nr 21730000288 on menetlusotsus menetluse alustamata jätmise kohta jõustunud riigiprokuröri 3. novembri 2021 kaebuse rahuldamata jätmise määrusega, saavad kaebaja pretensioonid olla seotud kriminaalasjaga nr X-XX-XXX. Kohtuasjaga nr X-XX-XXX seonduvalt registreeriti Riigiprokuratuuris 26. novembril 2021 X kuriteokaebus viitega Viru Maakohtu endise kohtuniku E erinevatele seaduserikkumistele ja kuriteole KarS § 311 järgi. Riigiprokuratuuri abiprokurör F koostas 6. detsembril 2021 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, millega jäeti kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata. Juhtiva riigiprokuröri 5. jaanuari
1-22-1585 2022 määrusega jäeti X esitatud kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele rahuldamata. Järgnevalt selgitas riigiprokurör K. Jaakson, et õigust mõistab, sh tõendeid hindab kohus. Viidatud kohtuasjas tunnistas Viru Maakohus 16. veebruari 2021 otsusega X kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 12. aprilli 2021 määrusega. Riigikohtu 6. oktoobri 2021 ja 6. detsembri 2021 määrustega jäeti X riigi õigusabi taotlused teistmisavalduse esitamiseks rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et seega saab X kuriteokaebuste esitamist käsitada kui katset riigi kaasabil saavutada teistmismenetlust olukorras, kus muud võimalused selleks on ammendatud. Kaebaja on järjekindlalt üritanud rohkete kuriteokaebuste (menetlejate, menetlust juhtinud prokuröride jt suhtes) pinnalt tehtud kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsuseid vaidlustada ringkonnakohtus, taotledes selleks riigi õigusabi, mida pole talle võimaldatud. Seejärel on kaebaja üritanud saavutada soovitud resultaati talle mittemeelepärase menetlusotsuse koostaja suhtes kuriteokaebuste esitamisega. Kaebuste sisust ei ole jälgitavad mitte prokuröri(de) kuriteod, vaid nendes esitatakse kaebaja vastuväiteid menetlusotsusele. Riigiprokurör selgitas, et KarS § 306 näeb ette vastutuse teise isiku poolt esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest. Kaebaja loogikat järgides võiks konstrueerida skeemi, et kui prokurör ei jaga kaebaja hinnangut, et nt kohtunikud on pannud tema suhtes toime mingi esimese astme kuriteo (nt KarS § 311 – kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine), on prokurör pannud sellega ise toime kuriteo. Prokurör pidas sellist seisukohta sügavalt ekslikuks. Sama leidis ta kaebaja viidatud KarS § 307 (teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamine) kohta. Riigiprokurör ei pidanud vajalikuks teisi kuriteokoosseise põhjalikumalt analüüsida, kuna leidis, et kaebaja viidatud kuriteokoosseisud pole isegi teoreetiliselt F-le omistatavad.
4.Riigiprokuratuuris registreeriti 3. veebruaril 2022 X kaebus 17. jaanuaril 2022 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele. Kaebuse esitaja taotles teate tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist. Kaebaja taotles ka esitatud kaebuse lahendamiselt Riigiprokuratuuri juhtiva riigiprokuröri D. Nahkur-Tammiksaare taandamist. Kaebaja oli seisukohal, et selleks, et otsustada, kas endine kohtunik E on toime pannud KarS §-s 299 sätestatud süüteo, tuleb abiprokurör F-l leida kaebaja poolt 26. novembril 2021 Riigiprokuratuuris registreeritud kuriteokaebuses helisalvestusel osutatud kohad, kus andsid ütlusi S ja Q. Kaebuses on esitatud arvukalt etteheiteid ja vastuväiteid kriminaalasja nr X-XXXXX menetlusele. Kaebuse kohaselt oli X deliiriumi tagajärjel süüteo toimepanemise ajal teovõimetu ning ei olnud seetõttu süüdiv. Lisaks tegi kaebaja etteheiteid kriminaalasjade nr XXX-XXXX, X-XX-XXXX, X-XX-XXXX ja X-XX-XXXX menetluste suhtes. Kaebaja viitas arvukatele haldusmenetluse seadustiku sätetele ning selgitas, et ta loeb kõik kohtute ja Riigiprokuratuuri määrused, sh kokkulepped ja süüdistusaktid, tühisteks. Kaebaja leidis, et abiprokurör F kuulub kuritegelikku ühendusse, mis hõlmab veel teisigi kohtunikke ja prokuröre ning abiprokurör peab seetõttu vastutama lisaks KarS §-des 306 ja 307 sätestatud süütegudele ka mitmete teiste karistusseadustikes sätestatud süütegude eest.
1-22-1585 Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör D. Nahkur-Tammiksaar jättis 9. veebruari 2022 määrusega X kaebuse rahuldamata. Prokurör nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leidis, et kriminaalmenetlus on seaduslikult ja põhjendatult jäetud alustamata. Vastuseks kaebaja taotlusele taandada juhtiv riigiprokurör käesoleva kaebuse lahendamiselt, leidis riigiprokurör, et prokuröri taandumise aluseid praegusel juhul ei esine. Samuti selgitas riigiprokurör, et kaebuse esitajal puudub õigus valida, kes tema esitatud kaebusi lahendab. See, milliseid ülesandeid milline prokuratuuri teenistuja täidab, on prokuratuuri sisemise tööjaotuse küsimus, mille täitmisel juhindutakse prokuratuuri tööjaotuskavast. Riigiprokurör leidis, et kuriteokaebusest ega ka Riigiprokuratuurile esitatud kaebusest ei ole võimalik sedastada, et abiprokurör F oleks kaebaja kuriteokaebust lahendades pannud toime mõne karistusseadustiku üldosas sätestatud süüteo.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Riigi õigusabi taotluses on taotlejateks märgitud Q, X ja TÜ W. Kohtule edastatud materjalide kohaselt registreeriti 10. jaanuaril 2022 Riigiprokuratuuris kaks X kuriteokaebust. Ühes kuriteokaebuses oli esitajana märgitud ka Q, kuid kuriteokaebusel puudus tema allkiri. TÜ W esindusõigus on X-l. Eelnevast tulenevalt käsitas Riigiprokuratuur kuriteokaebuse esitajana üksnes X. KrMS § 208 lg 1 kohaselt võib määrust, millega jäeti kaebus kriminaalmenetluse alustamiseks rahuldamata, vaidlustada kaebuse esitanud isik, st X. Seega käsitab ringkonnakohus ka riigi õigusabi taotlejana üksnes X.
Ringkonnakohus on seisukohal, et X-le riigi õigusabi andmiseks alust ei ole.
7.KrMS § 41 lg 3 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg 3 lausest 1 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi RÕS-s ettenähtud korras.
8.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Majandusliku seisundi teatisesse märgitud andmete põhjal on see tingimus X puhul täidetud. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad vangistust kandval X-l nii sissetulekud kui ka vara. Tema võlgnevused kohtutäituritele on 25 000 eurot.
1-22-1585
9.RÕS § 7 lg-st 1 tulenevalt tuleb aga hinnata ka antava õigusabi vajalikkust ja mõttekust. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. See tähendab, et riigi õigusabi ei anta, kui võimaliku kaebuse eduväljavaade on väike.
10.X taotlusest võib aru saada, et X soovib riigi õigusabi vaidlustamaks Riigiprokuratuuri
17.jaanuari 2022 ja 9. veebruari 2022 menetlusotsuseid. Ringkonnakohus nendib, et neist esimest enam vaidlustada ei saa, kuna X on selle juba seaduses ettenähtud korras vaidlustanud ning see kaebus on lahendatud Riigiprokuratuuri 9. veebruari 2022 määrusega.
11.Veel põhjendab X vajadust riigi õigusabi järele sellega, et soovib taotleda abiprokurör F ja riigiprokurör D. Nahkur-Tammiksaare koostatud haldusaktide tühistamist. Riigiprokuratuuri edastatud materjalidest nähtuvalt koostas abiprokurör F 6. detsembril 2021 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, millega jättis X esitatud kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse alustamata. Riigiprokurör D. Nahkur-Tammiksaar koostas 9. veebruaril 2022 määruse, millega jättis rahuldamata X kaebuse Riigiprokuratuuri 17. jaanuari 2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele. Nende prokuratuuri otsustuste tegemist ja vaidlustamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. Seetõttu ei saa neid vaidlustada halduskohtumenetluses, nagu X riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovib. F 6. detsembril 2021 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadet sai X vaidlustada Riigiprokuratuurile esitatud kaebusega ning ta ongi seda teinud. Riigiprokuratuuri 9. veebruaril 2022 määrust oleks X-l vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 võimalik vaidlustada advokaadi vahendusel ringkonnakohtus. Ka selle kaebuse esitamiseks on alust anda riigi õigusabi ainult siis, kui ei esine RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud asjaolusid. Esitatud riigi õigusabi taotlusest, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatest, sellele esitatud kaebusest ja Riigiprokuratuuri 9. veebruari 2022 määrusest nähtuvalt käsitab X kriminaalmenetluse alustamata jätmist kuriteo varjamisena KarS § 307 tähenduses. Nii menetluse alustamata jätmise teates kui ka Riigiprokuratuuri määruses on selgitatud, et tegemist on selgelt eksliku käsitlusega. Arvestades argumente, millele tuginedes on menetluse alustamist taotletud, on ringkonnakohtu hinnangul väga ebatõenäoline, et kaebus Riigiprokuratuuri määrusele saaks olla edukas.
10.Taotluses leitakse veel, et riigiprokurör D. Nahkur-Tammiksaar oleks pidanud end asja lahendamiselt taandama, kuna ta on abiprokurör F kuritegude kaasosaline. Seegi argument ei anna alust riigi õigusabi andmiseks. Seisukoht, et riigiprokurör oleks pidanud taanduma, lähtub samast õiguslikust konstruktsioonist, millest tulenevalt on taotletud kriminaalmenetluse alustamist F suhtes. Nagu eespool märgitud, peab ringkonnakohus seda käsitlust ilmselgelt ekslikuks. Sellest tulenevalt on ekslik ka seisukoht, et riigiprokurör oleks pidanud taanduma.
1-22-1585
11.Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on X kaebus perspektiivitu, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks. Juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5, jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.