Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. märts 2022, Tallinn, kirjalik menetlus
Kohtuasja number Alustamata jäetud kriminaalasja number
1-22-1684 22700000008
Kohtunik
Julia Katškovskaja
Vaidlustatud lahend
Riigiprokuratuuri 25. veebruari 2022. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus
Õigusabi taotleja
X (ik XXXXXXXXXXX)
Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotleja saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse koostamiseks soovib kaebaja riigi õigusabi, tuleb sellekohane taotlus esitada Riigikohtule. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
olukorras, kus kõik võimalused süüdimõistva otsuse vaidlustamiseks on ammendatud. Järgnevalt tõi riigiprokurör välja, et X esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuurile 30. novembril, 3. ja 9. detsembril 2021 kuriteokaebused, milles ta leidis, et kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetluse käigus olid erinevad ametnikud avaldaja suhtes toime pannud KarS § 136, § 329, § 306, § 307, § 310 ja § 316 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Riigiprokurör märkis, et sisuliselt oli avaldaja 20. jaanuari 2022 kuriteokaebusega vaidlustanud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 9. detsembri 2021 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 21760000154. Selle peale esitatud kaebus oli lahendatud Riigiprokuratuuri 30. detsembri 2021 kaebuse rahuldamata jätmise määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2022 määrusega (nr 1-21-8908) jäeti rahuldamata X taotlus riigi õigusabi saamiseks kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 21760000154 vaidlustamiseks. Ringkonnakohus märkis, et eelnevad menetlejad on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks ei saa X kirjeldatud asjaoludel järeldada, et tema kriminaalasja menetlemisel pandi toime kuritegusid ning seda taheti varjata (samuti sellest ei teatatud). Ükski tema taotlustes esitatud teave ei lükka ümber prokuratuuri seisukohti. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX läbiti kõik kolm kohtuastet. Lisaks ei andnud Riigikohus X-le riigi õigusabi teistmisavalduse esitamiseks, mistõttu pidas tema väiteid perspektiivituks juba siis. Kuna kriminaalmenetluse aluse puudumine on vastavalt KrMS § 199 lg 1 p-le 1 absoluutne menetlustakistus, ei näe ringkonnakohus vähimatki perspektiivi X kaebusel.“ Riigiprokurör selgitas, et seega oli kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 21760000154 näol olemas jõustunud menetlusotsus ning kaebajal puudub vajadus üritada seda jätkuvalt vaidlustada erineva sisuga kuriteokaebuste kaudu. Riigiprokurör märkis, et KarS § 306 näeb ette vastutuse teise isiku poolt esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest. Prokurör Q tegevuses nägi X just talle mitte meelepärase menetlusotsuse vastuvõtmist ehk selles, et Q ei näinud erinevate menetlejate suhtes esitatud kuriteokaebuse pinnalt kriminaalmenetluse alust, st kuritegudele viitavaid tunnuseid. Riigiprokurör selgitas, et nimetatud menetlusotsus oli jõustunud ehk ühegi politseiametniku tegevuses seonduvalt kriminaalmenetlusega nr X-XX-XXXX kuritegu ei tuvastatud ning seda nii Q kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsusest kui ka X suhtes jõustunud kohtuotsusest nähtuvalt. Milles seisnes abiprokurör C kuritegu (kuriteod), ei olnud kuriteokaebuses üldse jälgitav. Seejuures ei olnud kaebusest jälgitav, milles seisnes kuriteokaebuses märgitud prokuröride tegevus seonduvalt KarS §-ga 313. Eeltoodu valguses rõhutas riigiprokurör, et vanemprokurör Q ei omanud mingit puutumust kriminaalmenetlusega nr X-XX-XXXX. 24. jaanuaril 2022 koostas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 22700000007 vastuseks X kuriteokaebusele selles, et abiprokurör C oli kriminaalasja nr X-XXXXXX menetlust juhtinud prokurörina pannud toime kuriteod KarS § 280 lg 1, 299 lg 1, § 310, § 316 lg 1 tunnustel. Riigiprokurör selgitas avaldajale, et kui kellegi suhtes jäetakse kriminaalmenetlus alustamata, tähendab see seda, et otsuse vastuvõtja ei ole tuvastanud viidatud isiku tegevuses mistahes KarS eriosas sätestatud kuriteole viitavaid tunnuseid ning avaldajal puudub vajadus samadel asjaoludel esitada uusi kuriteokaebusi viidetega uutele KarS paragrahvidele, mille sisu ja rakendusala ta ilmselgelt ei mõista.
Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 21760000154 näol on olemas jõustunud menetlusotsus. Kaebajal puudub vajadus üritada seda jätkuvalt vaidlustada erineva sisuga kuriteokaebuste kaudu. Seetõttu jättis juhtiv riigiprokurör kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadet nr 21760000154 puudutavad väited tähelepanuta. Lisaks, Riigiprokuratuuri 11. veebruari 2022 määrusega jäeti rahuldamata X kaebus kriminaalmenetluse alustamata teatele nr 22700000007, milles taotleti kriminaalmenetluse alustamist abiprokurör C suhtes KarS § 280, § 299, § 310 ja § 316 tunnustel. Kuivõrd 6. veebruari 2022 kaebuses sisalduvatele etteheidetele eelnimetatud sätete osas on kaebajale juba varem vastatud ning abiprokuröri tegevuses kuriteotunnuste puudumise osas seisukoht võetud, siis kaebaja korduvate samasisuliste etteheidete osas uuesti seisukohta ei võeta. Seonduvalt kaebaja etteheidetega tema kinnipidamise ja kainenemisele toimetamisega on menetlust juhtinud abiprokurör C kaebajale
Ringkonnakohus jätab X riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
koguni kuritegusid. Ringkonnakohtunik märgib, et X sellesisulisi väiteid on prokuratuur korduvalt hinnanud ja koostanud selles osas tänaseks koguni kolm kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadet (21760000154, 22700000007, 22700000008). Neist viimase vaidlustamine on X-l hetkel käsil. Selle vaidlustamiseks Tallinna Ringkonnakohtus soovibki taotleja ka riigi õigusabi. Ringkonnakohtuniku hinnangul on X väiteid sellest, et kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlemisel pandi tema suhtes toime kuritegusid, korduvalt ja tänaseks ammendavalt hinnatud. Muu hulgas jättis Tartu Ringkonnakohus 11. jaanuari 2022 määrusega rahuldamata X riigi õigusabi taotluse, milles ta soovis advokaadi vahendusel vaidlustada prokuratuuri otsustust keelduda kriminaalmenetluse nr 21760000154 alustamisest. Juba viidatud määruses on X-le ammendavalt selgitatud, miks tema väited on kriminaalmenetluse alustamiseks ebapiisavad. Ühtlasi on Tartu Ringkonnakohus määruses selgitatud Xl-e, et kuivõrd tema tegelik soov on vaidlustada enda süüdimõistmist kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, mis võimalused tal selleks on. Vaidlustades kriminaalmenetluse nr 22700000008 alustamata jätmist sisuliselt samadel asjaoludel, on Riigiprokuratuur 26. jaanuari ja 25. veebruari 2022 määrustes selgitanud X-le veelkord, miks tema väited ei sisalda viiteid kuriteo tunnustele ja kriminaalmenetlused on jäetud alustamata. Apellatsioonikohus ei pea vajalikuks neid seisukohti taas üle korrata. Ringkonnakohtu hinnangul on Riigiprokuratuuri määruste argumendid asjakohased, ammendavad ja järeldus kriminaalmenetluse alustamata jätmisest vääramatu. Seega esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.