Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Erkki Jürgensile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.03.2022.a. Erkki Jürgensilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 234 eurot. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 234 eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700006639 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-22-1052“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Erkki Jürgens’it süüdistatakse ütluste andmisest aluseta keeldumises. KrMS § 68 lg 2 kohaselt käsitatakse sihilikku vaikimist talle teadaolevatest asjaoludest ütluse andmisest keeldumisena. Erkki Jürgens andis Tallinnas Tööstuse 52 asuvas Politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitseis kriminaalasjas nr 16221000009 (ühendatud kriminaalasjaga nr xxxxxxx) korduvalt, 04.05.2016, 31.05.2016 ja 16.11.2016 tunnistajana ülekuulamistel ja äratundmiseks esitamisel ütlusi nn X kuritegeliku ühenduse tegevuse tõendamiseks tähtsate asjaolude kohta. 15.01.2019 kuulati Erkki Jürgens Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas kohtuasjas nr xxx (kohtueelses menetluses nr xxxxxxx) tunnistajana üle. Kohtus tunnistajana ülekuulamisel Erkki Jürgens keeldus tunnistajana kriminaalmenetluses seadusliku aluseta ütluste andmisest, vaikides sihilikult talle teadaolevatest asjaoludest kuritegeliku ühenduse tegevuse tõendamiseks tähtsate asjaolude kohta, jättes vastamata kõigile talle nimetatud KarS § 255 lg 1 ja KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kohta esitatud küsimustele, kinnitades, et ta ei mäleta. 21.01.2019 edastas Erkki Jürgens Riigiprokuratuuri kohtuasjas nr xxx süüdistust esindanud riigiprokurör Vahur Verte’le omakäelise kirja, milles avaldas, et keeldus 15.01.2019 X

kohtuasja arutamisel varasemalt antud ütlustest, kuna viibis vanglas koos isikutega, kelle kohta ta pidi ütlusi andma. Erkki Jürgens kuulati 30.10.2019 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu kohtumajas kohtuasjas nr xxx (kohtueelses menetluses nr xxxxxxx) tunnistajana üle. Kohtus tunnistajana ülekuulamisel Erkki Jürgens kinnitas, et andis 15.01.2019 kohtuistungil tõele vastavaid ütlusi, vaikides sihilikult talle teadaolevatest asjaoludest kuritegeliku ühenduse tegevuse tõendamiseks tähtsate asjaolude kohta, jättes vastamata kõigile talle nimetatud KarS § 255 lg 1 ja KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kohta esitatud küsimustele, kinnitades, et ta ei mäleta. Sellega pani Erkki Jürgens toime tunnistaja poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest aluseta keeldumise, s.t. KarS § 318 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg, süüdistatav Erkki Jürgens ja tema kaitsja Merike Allikmäe sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Erkki Jürgens kuulub KarS § 318 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.