Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-18-6168 11. veebruar 2022 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Hannes Kiris ja Juhan Sarv Kriminaalasi Tanel Aaviku süüditunnistamises KarS § 1332 lg 2 p 2 ja § 256 lg 1 järgi ning LCF Kinnisvara OÜ süüditunnistamises KarS § 1332 lg 3 ja § 255 lg 11 järgi Harju Maakohtu 14. septembri 2018. a otsus Tanel Aaviku ja LCF Kinnisvara OÜ kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, teistmisavaldused Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask 12. jaanuar 2022, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. septembri 2018. a otsus osas, millega maakohus:
1.1.tunnistas Tanel Aaviku süüdi ja karistas teda KarS § 256 lg 1 järgi, mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aastat vangistust ja luges KarS § 68 lg 1 alusel ärakandmata karistuseks 4 aastat 7 kuud ja 4 päeva vangistust;
1.2.tunnistas LCF Kinnisvara OÜ süüdi ja karistas teda KarS § 255 lg 11 järgi ning mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks rahalise karistuse 7000 eurot;
mõistis Tanel Aavikult ja LCF Kinnisvara OÜ-lt välja sundraha 1250 eurot.
2.Tühistatud osas teha uus kohtuotsus, millega:
2.1.mõista Tanel Aavik KarS § 256 lg 1 järgi õigeks, arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg KarS § 1332 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 3 aastat 7 kuud ja 4 päeva vangistust;
2.2.mõista LCF Kinnisvara OÜ KarS § 255 lg 11 järgi õigeks;
2.3.mõista Tanel Aavikult riigi kasuks välja sundraha 750 eurot;
2.4.mõista LCF Kinnisvara OÜ-lt riigi kasuks välja sundraha 750 eurot.
1-18-61681-18-6168
3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Jätta rahuldamata Tanel Aaviku kaitsja taotlus mõista Eesti Vabariigilt süüdistatava kasuks välja hüvitis maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
5.Mõista Eesti Vabariigilt Tanel Aaviku kasuks välja 450 eurot teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
6.Mõista Eesti Vabariigilt LCF Kinnisvara OÜ kasuks välja 450 eurot teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
7.Teistmisavaldused rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus tegi 14. septembril 2018 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Tanel Aaviku süüdi ja karistas teda karistusseadustiku (KarS) § 1332 lg 2 p 2 ning § 256 lg 1 järgi vangistusega vastavalt viieks ja neljaks aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks viis aastat vangistust, millest kohe tuli ära kanda 4 kuud ja 26 päeva. Ülejäänud vangistus, s.o 4 aastat 7 kuud ja 4 päeva, jäeti viieaastase katseajaga täitmisele pööramata. T. Aavikult konfiskeeriti KarS § 832 lg 1 alusel kaks kinnistut koguväärtusega 48 366 eurot, 12 575 eurot sularaha, pangakontol olnud 162,17 eurot ja vahistamise asendamise kautsjon 188 879 eurot. Samuti mõisteti T. Aavikult välja menetluskulud, sh sundraha 1250 eurot. Sama otsusega tunnistas kohus LCF Kinnisvara OÜ süüdi ja karistas teda KarS § 1332 lg 3 ja § 255 lg 11 järgi rahalise karistusega vastavalt 5000 ja 6500 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti sellele süüdistatavale liitkaristuseks rahaline karistus 7000 eurot ning talt mõisteti välja sundraha 1250 eurot.
2.T. Aavik tunnistati KarS § 256 lg 1 järgi süüdi selles, et ta lõi 2009. aastal varalise kasu saamise eesmärgil koos P. U-ga kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud kupeldamisele ja prostitutsioonile kaasaaitamisele Tallinnas asunud bordellides. T. Aavik juhtis 2016. aastani kuritegelikku ühendust, millesse kuulusid veel V-J. A, Ü. K., M. Õ., D. M., PM Teenindus OÜ, Nord Hostel OÜ, LCF Kinnisvara OÜ jt füüsilised ja juriidilised isikud. KarS § 1332 lg 2 p 2 järgi tunnistati T. Aavik süüdi selles, et aastatel 2009 kuni 2016 ta asutas, omas ja juhtis suure varalise kasu saamise eesmärgil bordelle.
3.LCF Kinnisvara OÜ tunnistati KarS § 255 lg 11 järgi süüdi selles, et ta kuulus ajavahemikul 2009– 2015 oma esindaja T. Aaviku kaudu koos teiste isikutega (sh P. U.) kuritegelikku ühendusse, mille tegevus oli suunatud kupeldamisele ja prostitutsioonile kaasaaitamisele. KarS § 1332 lg 3 järgi tunnistati LCF Kinnisvara OÜ süüdi selles, et rentides bordelli pidamiseks ruume, pani juriidiline isik esindaja kaudu toime kupeldamise.
4.Maakohtu otsus jõustus 2. oktoobril 2018.
5.Harju Maakohtu 3. juuni 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10100 tunnistati P. U. üldmenetluses süüdi KarS § 255 lg 1 ja § 1332 lg 2 p 2 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu
4.septembri 2020. a otsusega jäeti maakohtu otsus süüküsimuse osas muutmata. Riigikohtu
7.aprilli 2021. a otsusega mõisteti P. U. KarS § 255 lg 1 järgi õigeks.
TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2(5)
1-18-61681-18-6168
6.T. Aaviku ja LCF Kinnisvara OÜ kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar taotleb maakohtu otsuse tühistamist kaitsealuste süüditunnistamises ja neilt sundraha väljamõistmises ning kriminaalasja saatmist Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Samuti palub kaitsja jätta teistmismenetluse kulud riigi kanda ning mõista Eesti Vabariigilt T. Aaviku kasuks välja 37 790 eurot 50 senti kohtueelses menetluses ja maakohtus kantud õigusabikulu katteks. Teistmisavalduste kohaselt tuvastas Riigikohus lahendis nr 1-18-10100/141, et sellist kuritegelikku ühendust, mille loomist ja millesse kuulumist tema kaitsealustele ette heideti, ei ole kunagi eksisteerinud, mistõttu esineb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 p-s 8 nimetatud teistmisalus.
7.Prokuratuur asus seisukohale, et Riigikohus saab teistmismenetluses KrMS § 373 lg 3 alusel T. Aaviku KarS § 256 lg 1 järgi ja LCF Kinnisvara OÜ KarS § 255 lg 11 järgi õigeks mõista, jättes muus osas maakohtu otsuse jõusse.
8.Vastuses prokurörile leiab T. Aaviku kaitsja, et kuivõrd kassatsioonimenetluses pole Riigikohtul pädevust jõustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust üksnes mõne kuriteo osas, ei ole tal sellist pädevust ka teistmismenetluses. Tuvastades teistmismenetluses, et kokkuleppe kui terviku kinnitamiseks alust ei ole, tuleb kriminaalasi KrMS § 248 lg 1 p 2 alusel tagastada prokuratuurile.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.KrMS § 366 p 8 järgi on teistmise alus kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud.
10.Riigikohtu 7. aprilli 2021. a otsusega nr 1-18-10100/141 mõisteti P. U. KarS § 255 lg 1 järgi õigeks, kusjuures Riigikohus märkis, et kohtute tuvastatu ei anna alust rääkida kuritegelikust ühendusest KarS § 255 lg 1 tähenduses, vaid viitab pikka aega tegutsenud kaastäideviijate grupile. Käesolevas kriminaalmenetluses tunnistati T. Aavik kokkuleppemenetluses süüdi sama kuritegeliku ühenduse loomises koos P. U-gaga ja LCF Kinnisvara OÜ tunnistati süüdi sellesse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kuigi sama kuritegeliku ühenduse liikmed ei pruugi alati olla KarS § 21 lg 2 esimese lause tähenduses kaastäideviijad, lõid T. Aavik ja P. U. süüdistuse kohaselt kuritegeliku ühenduse koos ja aitasid ühiselt ja kooskõlastatult LCF Kinnisvara OÜ-ga kaasa kupeldamisele ning prostitutsioonile. Seega tunnistati T. Aavik ja LCF Kinnisvara OÜ kokkuleppemenetluses süüdi grupiviisilises kuriteos, mille üheks kaastäideviijaks oli P. U. Järelikult on teistmisavaldused KarS §-de 255 ja 256 osas põhjendatud.
11.Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus KrMS § 373 lg 2 alusel vaidlustatud kohtulahendi. Seda aga vaid ulatuses, milles teistetav lahend on hiljem jõustunud otsusega vastuolus, sest KrMS § 366 p-s 8 nimetatud teistmisaluse eesmärk on kõrvaldada vastuolu kahe jõustunud kohtulahendi vahel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2020. a otsus nr 1-17-7212/27, p 10 ja 20. jaanuari 2017. a otsus asjas nr 3-1-2-2-16, p 20). Seetõttu ei ole ka asjakohane kaitsja toodud Riigikohtu pädevuse võrdlus teistmis- ja kassatsioonimenetluses.
12.Eeltoodu alusel rahuldab kriminaalkolleegium teistmisavaldused osaliselt ja juhindudes KrMS § 366 p-st 8 ja § 373 lg-st 2, tühistab Harju Maakohtu 14. septembri 2018. a otsuse osaliselt, s.o T. Aaviku süüditunnistamises ja karistamises KarS § 256 lg 1 järgi, LCF Kinnisvara OÜ süüditunnistamises ja karistamises KarS § 255 lg 11 järgi, samuti neile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuste mõistmises ning T. Aaviku ärakandmata vangistuse pikkuse kindlaksmääramises. Kuivõrd maakohtu otsus tühistatakse ainsas esimese astme kuriteos, milles süüdistatavad süüdi
3(5)
1-18-61681-18-6168 tunnistati, tuleb kohtuotsus tühistada ka osas, millega kohus mõistis KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel nii T. Aavikult kui ka LCF Kinnisvara OÜ-lt välja sundraha 1250 eurot.
13.KrMS § 373 lg 3 näeb ette, et kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. Prokuratuuri hinnangul tuleb T. Aavik süüdistuses KarS § 256 lg 1 järgi ja LCF Kinnisvara OÜ süüdistuses KarS § 255 lg 11 järgi õigeks mõista. Seega pole alust saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks ega Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2021. a otsus nr 1-19-2585/57, p 8). T. Aavik ja LCF Kinnisvara OÜ tuleb prokuratuuri süüdistustest loobumise tõttu KrMS § 14 lg 2, § 301 ja § 309 lg 2 alusel eelviidatud osas õigeks mõista.
14.T. Aaviku ja LCF Kinnisvara OÜ osaline õigeksmõistmine toob kaasa vajaduse tühistada neile mõistetud liitkaristused ning korrigeerida T. Aaviku kandmata karistuse kestust teistetava kohtuotsuse tegemise aja seisuga. T. Aavikut karistati KarS § 1332 lg 2 p 2 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega. Arvestades KarS § 68 lg 1 kohaselt süüdistatava eelvangistuses viibitud aega, on T. Aaviku karistus pärast eelvangistusaja karistusaja hulka arvamist 3 aastat 7 kuud ja 4 päeva vangistust.
15.Kolleegium teeb KrMS § 373 lg 3 alusel uue otsuse T. Aavikult ja LCF Kinnisvara OÜ-lt sundraha väljamõistmise kohta. Kuivõrd süüdistatavad mõistetakse õigeks esimese astme kuriteos, ent nende süüdimõistmine teise astme kuriteos jääb jõusse, mõistab kolleegium neilt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p-s 2 sätestatud määras ehk pooleteisekordses kuupalga alammääras, mis kehtis teistetava kohtuotsuse tegemise ajal aastal 2018 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-1-2-1-12, p 10.1). Siis oli kuupalga alammäär 500 eurot (Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määrus nr 189 (RT I, 23.12.2017, 49), § 1), mis teeb väljamõistetava sundraha suuruseks 750 eurot.
16.Rohkem vastuolusid Harju Maakohtu 14. septembri 2018. a otsuse ja kriminaalasjas nr 1-18-10100 tehtud kohtuotsuse vahel ei ole, mistõttu pole alust maakohtu otsust täielikult tühistada. Seega jääb vaidlustatud kohtuotsus jõusse osas, milles T. Aavik tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 1332 lg 2 p 2 järgi, ning LCF Kinnisvara OÜ süüditunnistamises ja tema karistamises KarS § 1332 lg 3 järgi. Samuti jääb otsus jõusse osas, millega maakohus mõistis kohesele ärakandmisele 4 kuud ja 26 päeva vangistust, luges selle KarS § 68 lg 1 ja § 73 lg-te 1, 2 ja 3 alusel kantuks eelvangistuses viibitud ajaga ja jättis ülejäänud osas karistuse tingimuslikult täitmisele pööramata. Kolleegium ei muuda maakohtu otsust ka T. Aaviku karistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramise ega katseaja algusaja osas.
17.Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega konfiskeeriti T. Aavikult vara KarS § 832 lg 1 alusel. Ka selles osas ei ole teistetav lahend vastuolus lahendiga nr 1-18-10100/141. KarS § 1332 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud tegudes jääb süüdimõistev kohtuotsus jõusse ning nimetatud süüteoga saadud vara tuleb KarS §-s 832 sätestatu kohaselt konfiskeerida (KarS § 1332 lg 4). Süüdistused kuritegeliku ühenduse loomises ja kupeldamises olid omavahel tihedalt seotud ning kaitsja ei ole ka ära näidanud, et T. Aavikult konfiskeeritud vara oleks seotud vaid süüdistusega KarS § 256 lg 1 järgi. Neil põhjustel jääb kaitsja kõnealune taotlus edutuks.
18.Kaitsja taotleb sedagi, et riik hüvitaks T. Aavikule viimase poolt kohtueelses menetluses ja maakohtus valitud kaitsjale makstud 37 790 euro ja 50 sendi suuruse tasu. Kolleegium jätab selle taotluse rahuldamata. KrMS § 366 p 8 ja § 373 järgi piirdub Riigikohtu pädevus teistetava lahendi tühistamisega osas, milles see on hilisema kohtuotsusega vastuolus. Uue otsuse saab Riigikohus 4(5)
1-18-61681-18-6168 teha vaid tühistatud osas. Harju Maakohtu 14. septembri 2018. a otsusega ei arvatud T. Aaviku valitud kaitsjale väidetavalt makstud tasu üheski osas KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel menetluskulu hulka ega otsustatud selle hüvitamiseks kohustatud isikut. Seega ei kuulu kõnesolev küsimus käsiloleva menetluse esemesse. Kriminaalasja menetleja ei saa otsustada menetluskulu hulka arvamata kaitsjatasu hüvitamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, p 29). Kuna teistetavas kohtuotsuses ei ole T. Aaviku valitud kaitsja tasu kohta otsustust tehtud, ei saa kolleegium seda ka teistmismenetluses muuta.
19.Kaitsja taotleb teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist T. Aavikule 450 euro ja LCF Kinnisvara OÜ-le 450 euro ulatuses. Taotlustele lisatud arvete ja selgituste kohaselt osutas kaitsja mõlemale kaitsealusele õigusteenust kolm tundi tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi seisnes nõupidamistes süüdistatavatega, kriminaalasjaga seotud kohtuotsuste läbitöötamises ja teistmisavalduste koostamises. Kolleegium peab neid toiminguid vajalikeks ja neile kulunud aega põhjendatuks ning mõistab taotletud summad KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 186 lg-te 1 ning 3 alusel riigilt süüdistatavate kasuks välja.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.